[Aare R.]

Me sinuga, Daff, vist olemegi need kaks igavlevat- mina end rekkameheks küll ei pea, vaevalt sinagi, aga ma ei saa aru, kust selline arusaam tuleb üldse- 15 tundi tööd, minul näiteks ükspäev marsruut Pärnu- Viljandi- Otepää- Viljandi- Sõmerpalu- Antsla- Tartu- Kunda- Võsu ja kui mingil momendil vaba moment tekib, et pilk peale visata- tavaliselt peale tööpäeva, vabadel päevadel küll suvalisel hetkel, siis ei saa öelda, et just igavleks, pigem vastupidi- kõik see 15 tundi nagu orav rattas, sest mina ei sõltu ka kellestki, kui ma tööd teen.
Aga see selleks- eile õhtul, kui koju tulin ja nägin inimesi, kes jalutavad või sõidavad rattaga, tekkis kuidagi soe ja mõnus tunne sisse, et näe, ikkagi on veel normaalseid inimesi ka ja kõik ei olegi tõuksihulluses.
Kuigi selle mastaapsusest annab veidi aimu vast ka see, et käisin just korraks apteegis siin Pärnus ja suvalistel kõrvaltänavatel umbes 2km jooksul lugesin ma suvalistel kohtadel- püsti-pikali-risti kõnniteel jne seismas 35 risu.
Pärast lähen oma värskelt soetatud jalgrattaga tiiru tegema, peaks huvi pärast katsuma kokku lugeda, palju neid pikema marsruudi jooksul vedeleb, kuigi ma kaldun arvama, et kesklinna poole minnes on neid juba rohkem kui puid-põõsaid pargis.