[honkomees]

.... Igas olukorras püüan lähtuda põhimõttest: "Käitu nii nagu sa tahaksid, et sinuga käitutaks". ... Kui maanteel tuleb vastu sõiduk, jalgrattur, jalakäija või kasvõi uluk, võtan täistuled maha, vajadusel vähendan kiirust. Seda seetõttu, et kui ma ise oleksin oma auto tulede ees, ei sooviks ju ka mina, et mulle võrkkesta neid luumeneid liigselt pritsitaks. 
....
Need on minu mõtted ja "vingud" ja ainuke mõte on, et kas tõesti pean jalakäijana hakkama mingit võimast lampi kaasas kandma, et "täistuledega" vilgutada kui mõni prožektor vastu tuleb?

Väga hea põhimõte, mina jalakäijana kõnnin ise üsna palju pimedas kõrvalmaanteel, kahjuks koeraga jalutusringi üks osa tuleb teha ka maanteel. Autot kuuldes-nähes astun oma helkuritega kõrgnähtava jopega alati teepeenrale/kraavi taha ja keeran pea ära, peas on mul ka üsna ere otsmikulamp - mul ju aega küll ja luumenid näkku ei pritsi.
Miks peaks autojuht jalakäija pärast tulesid vahetama ja siis pimedas nt kitsele või mägrale otsa sõitma, sest tulesid vahetades tuleks tal ju ka momenttaalselt kiirust vähendad alla 40 km/h!!! Juhina olen kindlalt tulede ümberlülitamise vastu ...

Minu jaoks jalgrattur ei ole sama asi, mis jalakäija. Jalakäija jaoks ma üldiselt tuld ei vaheta. Nendes piirkondades, kus ma liiklen, on valdavalt kergliiklusteed ja ausalt öeldes väga jalakäijat enam teepeal kõndimas ei näegi. Pigem harva. Võttis täitsa mõtlema isegi, et millal asulast väljas viimati kedagi teeääres pimedas liikumas nägin üldse jala maanteel.

Jalgrattureid aga näeb ikka omajagu.

Minu kandis võib jalgrattureid näha vaid suvisel matkahooajal, siis mõned pundid sõidavad, samas alalisi jalakäijaid sel igapäevateel on vähemalt 4 mulle teada inimest ning lisaks episoodiliselt käijad. Ja kahjuks väga paljud neist käivad kui mustad tondid, ei helkureid, ei helkurribasid riietel, ei lampe ... lihtsalt äkki ilmub paarikümne meetri pealt kurvi tagant teepervele mingi vari, eriti ehmatav on see sügisesel musta maa ajal ... kergliiklusteed pole nii kolkasse jõudnud.
P.S. need igapäevased kõndijad on nö põhimõttelised, ei hääleta ja kutsudes ka ei tule ehkki oleme nö teretuttavad naabrid.