[indreksirk]

Ei hakka õigustama sellise rehviga sõitmist, aga kuskilt oleks nagu kõrvu jäänud et rehvi muster peab olema 70% ulatuses normi piires, ma pildi pealt ei oska öelda kas on siis alla selle. Pigem oli see õnnetus lihtsalt halbade juhuste kokkusattumus.
 Mõned aastad tagasi kui sõitsin LR Disco 1-ga, millel olid all suht korralikud lamellid, suutsin 90km/h sõites teha 1.5 ringi piruetti enne kui seisma jäin. Vist käis ratas korra lume vaalus ja sellest piisas, hea oli et kedagi vastu ei tulnud. Halvimast päästis ka see et abs puudus sellel masinal ja kui oli juba pöördumatult külg ees litsusin piduri põhja ja minu loogika kohaselt ei lasknud see trajektoori muuta vaid libises pööreldes otse edasi. Õnneks autos üksinda ja teisi liiklejaid ka polnud.

Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuete määrus

Lisa 1 kood 503

Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri jääksügavus
1. Mustri jääksügavus peab olema vähemalt:
1.1. L kategooria sõidukil ≥ 1,0 mm.
1.2. M ja N kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm.
1.3. koodi 501 nõudes 3 kehtestatud ajavahemikul M1, N1, O2, L6e ja L7e kategooria sõiduki talverehvil ≥ 3,0 mm.
1.4. Koodi 501 nõudes 4 toodud M2 ja M3 kategooria sõidukil ≥ 3,0 mm.
1.5. O kategooria sõidukil vastavalt seda vedava veduki rehvi mustri jääksügavusele esitatavatele nõuetele.

2. Rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui rehvi turvise veerepinnal leidub 75 % laiuses katkematus alas punkt, kus rehvi turvisemustri jääksügavus põhisoontes on väiksem punktides 1.1.-1.5. esitatust. Sügavust ei mõõdeta kulumismärgise kohast. L kategooria rehvidel, mille veerepinna ja kontaktpinna laiused on erinevad, on rehvi edasine kasutamine keelatud, kui mistahes veerepinna punktis on mustri jääksügavus väiksem punktis 1.1. esitatust.

Rehv puutub teepinnaga kokku väga väikeses ulatuses. Tavaliselt iseloomustatakse seda käelaba suurusega. See tähendab, et kogu veerepinna laiuses, kuid veerepinna pikkus ehk rehvi ümbermõõdu ulatuses vaid kuni 10cm ja sedagi mitte ühtlaselt (sest rehv on ümmargune). Libisemiseks valib rehv kõige libedama ehk väikseima mustriga koha. Kui paigaltvõtuks käib ratas ringi ning haagib kohaga, kus haarduvus kõige parem, siis pidurdamisel või libisemisse sattumisel jääb ratas seisma just selles asendis, kus haarduvus teega kõige väiksem. ABS ja veojõukontroll on veidi abiks, kuna lasevad siis ratta uuesti pöörlema. 

Selle peale meenub "blondiini" anekdoot, kes lohutab tühja rehviga autojuhti: "Ära muretse, ülemises pooles on küllalt õhku"

Väga vähe kasu on sellest, kui rehvi ülemisel poolel on veel mustrit, kui teepinnaga kokku puutuvas kohas seda enam ei ole. Ülaltoodud valem tähendab seda, et rehvi veerepinnal ei tohi üheski kohas olla laiuti sellist kohta, kus 75% ulatuses on muster üle piirmäära. Näiteks levinud laiusega 205 tähendab see, et ühes ääres võib kuni 50mm kaugusel olla ka vähem. Või kahes ääres 25+25mm. Aga näiteks keskosal, mis jääb igal juhul 75% sisse, ei tohi mitte kusagil olla muster alla normi. 

Lõpptulemina on muidugi selle viimase millimeetri tagaajamine talvistes tingimustes juba iseenesest ebamõistlik. 

Autoga on võimalik juhitavus kaotada ka kõige parema rehvi ning lubatust olulisema aeglasema kiirusega. Kõige olulisem on see detail, mis paikneb rooli ja juhiistme seljatoe vahel. Loomulikult on ka juhusel suur roll, kuid enamus meist hindab end paremaks juhiks kui me tegelikult oleme. Ja eriti kehv on see, et erinevalt näiteks võidusõitjatest ei tee enamus tavaliikluses osalevaid autojuhte teste, et aru saada, kuidas konkreetne tema juhitud auto konkreetsete rehvidega konkreetsetes teeoludes käitub. Rääkimata sellest, et teeolud on väga muutuvad - ka jääl ja jääl ning lumel ja lumel on erinevus haardeteguris ning seejuures ka samal teelõigul. Seda mõjutavad niiskus, tuul, päike, teel olevate kloriidide hulk, õhu temperatuur, tee temperatuur JNE, mis võivad olla väga erinevad. Praktilise poole pealt tasub vaid meenutada seda, kuidas teel on mõnikord udu, mis algab või lõpeb nagu lõigatult. 

Kuigi liiklusõnnetus on õnnetusjuhtum ehk juhuslike sündmuste kokkulangemisel toimunud juhtum, siis seda analüüsides on alati võimalik jõuda algpõhjuse ja soodustavate teguriteni. Enamus ksf! Kulti kirjeldatud juhtumeid lõpebki "õnnelikult" nagu ta kirjeldas. Kuid õnne oli selles valemis vaid see, et kedagi just sellel hetkel vastu ei sõitnud. Seekord tuli lotovõit, kuid sellele ei saa oma elu üles ehitada.