[indreksirk]

Ei ole kohane allegooria - krusade kogu parem külg on sisuliselt pime, paljude autode A-piilarite taha mahub kenasti jalgrattur (korduvalt tõdetud), seni on õnneks läinud.

Õuealalt väravate vahelt/kangi alt välja sõites tuled sisuliselt pimedalt, kui peegleid pole üles riputet või sõpra reguleerimas.

Neid kohti on palju, kus autojuht on puhtalt oma õnne najale jäetud ja LS teeb ta kõigi vigade eest vastutavaks.

Ma kindlasti ei vaidlusta iseenesest õiget suhtumist, et suurema ohu valdajal on ka suurem vastutus kanda, aga kuidagi ei ole nõus suhtumisega, et end teadlikult vastutustundetult liiklusest ära lõigates autole ette tuterdav jalakäija/jalgrattur/tõuksur oleks mingi püha lehm, kelle võimaliku ilmumise pärast peaks kogu elu seisma panema.

Õnnetuseks olen ma ÕIGUSE seisukohast vaieldamatult maksja, kui halvad asjad kokku langema peaks.

Õiglane?

Diskussioon algas REGULEERIMATA ÜLEKÄIGURAJAST ja JALAKÄIJAST. Just sellele ka andsin kommentaari ja tõin ka iroonilise võrdluse. Püüame diskussiooni hoida raamides. Loomulikult on kohti, kus nähtavus on halb, kus liikluskorraldus ei ole ohutu, kuid me räägime ikkagi üldpõhimõtetest ja konkreetset tüüpi liiklusolukorrast.

Kust see õueala, kangialune ja jalgrattur välja ilmus?

Kui on selline Sinu kirjeldatud olukord, siis vähenda kiirust ja ole ettevaatlik. Sinu varasem kommentaar oli, et Sa ei ole nõus iga ülekäiguraja ees jalakäijakiiruseni pidurdama, kuna keegi võib ootamatult ilmuda pimedast nurgast. Ja mina selgitasin, et pimeda nurgaga ülekäiguradasid on väga vähe ning nende üksikute korral oleks mõistlik kiirust vähendada. Iga ülekäigurada ei ole pimeda nurgaga ning jalakäijad ei tuhise ka üldjuhul. Ja kui tuhisevad ning see on tõendatud, siis ongi see olukord, kus "tuhisev jalakäija" on ise vastutav. 

Tegelikult ei ole mul kahtlust, et käitudki mõistlikult, kuid diskussiooni saab pidada kokkulepitud platvormil ja ühes raamis. Muidu on nii, et mina tulen kabet mängima, aga vatsasmängija hakkab nuppe laualt minema nipsutama ja on paneb käed võidukalt puusa, kui laud tühi.