[mossepower]

Ehk siis viisakas oleks kaasliiklejaid mitte segada ja oma auto kiirelt ära parkida vabale kohale.
Leidub aga küllalt tohmakaid, kes enda ümber toimuvat ei näe ja asuvad kohta nähes sinna TAGURDAMA. Võimalikult aeglaselt.

Esiteks tänan tohmaka tiitli eest.
Selgituseks - aega võtab tagurdamine seepärast, et ilmselgelt vähem tohmakad, pimedas lootuses saada kiiremini, ronivad oma autoga vastu külge ja siis peab lisaks tagaotsale jälgima ka esimest otsa, et jobule pihta ei läheks. Seetõttu on jäänud Peetrile mulje, et kõik tagurdavad võimalikult aeglaselt, kuigi ta oma liikluskäitumine seda põhjustab.
Seda ka, et keskmisest veidi suurema liikuriga on tagurpidi minek kitsast käiguvahest kitsasse parkimiskohta palju lihtsam ja kiirem.

Tänan et eeldad nagu ma kellelegi külge roniksin. Seda ei juhtu. Nagu ma mainisin, siis sellised kes mind kettasse ajavad, ei näe enda ümber toimuvat. 
Olgu ma kaugel või lähedal. Kui mina parkides näen, et minu taga või ees on keegi, kes võiks minu koperdamise tõttu takistatud saada, siis ei hakka ma iial ennast tagurdama sättima, vaid koristan oma auto kiirelt edaspidi, vabale parkimiskohale.

Suht sama siin, ka mind ärritab just MÕTTETULT kellegi taga passimine, olgu selleks rohelise tule alla tukkumajäämine, saamatus autoga manööverdada vms. Teeremont, punane tuli, mis iganes asi, mis liiklusega kokku käib, kõik on OK, aga just need kanapimedad ja omas mullis kinni olevad ei ole OK. Mitte et mul kogu aeg kiire oleks, oh ei, lihtsalt uimerdamine ja maigutamine mulle (ja nagu näha, ka mõnele teisele) ei istu.
Samamoodi väldin võimalusel teiste takistamist.

Pean siinkohal nõustuma parkimiskohale tagurdamise ajaraiskamise probleemi olemasoluga. Vist see suvi juhtus mul Pärnus Endla teatri ees selline juhus, kus otsisin parkimiskohta ja nähes viimast parkimiskohta reas sõitsin sinna vaikselt kohale ja parkisin nina ees ära (vt. lisatud pilt). Parkimiskohale tulles minust paremale jäi küll üks punane auto, mis ei parkinud otseselt joonte vahel, aga samas ka ei liikunud ei edasi ega tagasi, seisis lihtsalt ühe koha peal parkimiskohast kaugel ja ega ma ei hakanudki vaatama, et kas seal keegi roolis on või mitte.

Pärast parkimist tulid aga antud punasest autost välja naisterahvas ja meesterahvas ning hakkasid pahandama, et miks ma neilt parkimiskoha ära võtsin kuhu nemad tagurdades parkida tahtsid. Mina ja minu kaasreisija hakkasime vastu, et mis jura juttu te nüüd ajate, et teie auto seisis terve selle aja ilma tagurdustuledeta ühe koha peal palju eemal paigas nagu kivi kuni mina autode vahel vaikselt kohta otsides ringi tuiasin ja lõpuks rahulikult parkimiskohale sõitsin. Siis sain vastuseks, et aga nemad on üldsegi aeglasemad vanemad inimesed (silmajärgi 50-60 eluaastat) ning ei jõua nii kiiresti reageerida nagu noored inimesed ning nemad hakkasid sinna parkima kuni mina tulin ja järsku ebaviiskalt nende koha nina alt ära võtsin. Et nemad olid just hakanud autot tagurdamise jaoks sirgeks ajama ja seetõttu parkimistaskust kaugele eemale sõitnud ja vist viimased pool minutit tagurpidi käiku otsinud. Et austage palun vanemaid inimesi ning lubage neid parkima. No mis seal ikka vaielda, austasin vanainimesi ja sõitsin siis minema.

Kokkuvõttes see parkimiskohale tagurdamisega meeletu uimamine ja boksist kaugele sõitmine tundus teisele juhile (minule) üldsegi eemal parkimise või peatumisena. Kokkuvõttes oli veel suurem mõttetu ajaraisk mõlemale.