[indreksirk]

Ma saan sellest situatsioonist aru : Pööre Vikerkaare tänavast vasakule Vabaduse puiesteele , seal on Vabaduse puiestee nii lai küll , et 2 sõiduautot kõrvuti ära mahuksid , küsimus on kas sõidukijuhid suvatsevad teiste liiklejatega arvestada , mõnel lihtsalt ego ei luba .

ei saa aru kuidas see asjasse puutub; foor ju seal selleks ongi, et Vikerkaarest saaks autod Vabakale keerata. Kujutad ette kui sealt tahab 5 autot pöörata ja esimene jääb foori alla seisma. Kuhu need ülejäänud peaks minema?

Kaks vale vastust. 

Esiteks tuleb selgeks teha, mis liiklusolukorraga on tegemist. Tallinnas, Vabaduse pst ja Vikerkaare tänava ristmik EI OLE reguleeritud ristmik, st foor ei reguleeri eesõigust sellel ristmikul. Reguleeritud ristmik on selline, kus liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded (LS § 2 p 68). Kuna Vikerkaare tänava suunast läheneva liikleja jaoks ei ole ühtegi foori, siis ei ole tegemist reguleeritud ristmikuga. Valgusfooriga on reguleeritud ristmiku kõrval olev ülekäigurada (LS § 2 p 100). Ristmiku läbilaskevõime parandamiseks ning LS § 56 lg 2 täitmiseks (ristmiku lõikumisalale ei tohi seisma jääda) on ühel pool stoppjoon nihutatud üle ristmiku piiri. Kuigi otse üle ülekäiguraja liikuda soovivad juhid stoppjoont ületada ei tohi, ei muuda see eesõigust ristmikul ning näiteks parem- ja vasakpööre sellises olukorras enne ülekäigurada ei ole keelatud. Seega ei ole Vikerkaare tänavalt välja sõitval juhil eesõigust ning see foor ei ole selleks ka sinna paigaldatud. Kas see on mõistlik lahendus või mitte, on iseküsimus. Ristmiku fooriga reguleerimise kõige olulisemad vastuargumendid on esiteks maksumus ning teiseks ei ole vaja vähese liiklusega kõrvaltänaval sundida autojuhte ootama punase tule taga, kui peateel parasjagu ei ole teisi autosid. Valgusfooriga reguleeritakse sellised ristmikud, kus valgusfoorita lahendus ehk samaliigiliste teede ristmiku või peatee-kõrvaltee lahendus ei taga ohutust või on liiklusvood nii suured, et tekivad ummikud. 

Küsimuse tekkepõhjus on aga LS § 35 lg 11 mittetundmine paljude liiklejate poolt. Nimelt olukorras, kus reguleritud ülekäigurada tuleb ületada kõrvalpöörde lõpul, on seisma jäämise kohustus vaid sellisel juhul, kui ülekäiguraja ees on stoppjoon (see stoppjoon peab siis jääma liikleja ette, mitte seljataha). Stoppjoone puudumisel võib reguleeritud ülekäiguraja ületada ka juhul, kui selle kõrval on sõidukitele keelav tuli ja jalakäijatele põleb samal ajal lubav tuli. Seejuures tuleb loomulikult anda teed kõigile ülekäigurada ületavatele liiklejatele -  lisaks jalakäijale ka jalgratturile, kergliikuri juhile, pisimopeedi juhile ning robotliikurile. Kahjuks ei saa foori ülekäiguraja kõrvalt ka tõsta stoppjoone juurde, kuna sellisel juhul muutuks Vabaduse pst-l liikuvate juhtide jaoks ristmik reguleeritud ristmikuks ja oleks keelatud ka pöörded sellel ristmikul. Olemasoleva liikluskorralduse kohaselt on aga näiteks tipptunnil see ainus võimalus ohutult vasakpööre teha. 

Liikluse korraldamine ja reguleerimine on keeruliste valikute kunst, kus ei ole alati ideaalset ja kõigile parimat lahendust. Enamasti tuleb otsida tasakaalupunkti selliselt, et ebamugavust oleks võimalikult vähe. Ei ole võimalik kõigile liiklusvoogudele luua rohelist lainet. Kusagil keegi peab ikka ootama ning esmapilgul hea lahendus ühe liiklejate kategooria jaoks võib olla väga ebamugav teiste jaoks.