[CORRADOg60]

Enda reedene väikse adrenaliinitõusu põhjustanud juhtum väärib ka ära märkimist.

Õhtusel Tallinn-Tartu neljarealisel sõidab mul taga tume väikebuss. Kiirus 90+, liiklus hõre, ees pikalt tühi trass. Paljukirutud püsikiirusehoidja peal ehk siis stabiilne kiirus minu poolt. Ja siis otsustab tagasõitja mööduda. Teine rida on vist hirmutav, sest sõiduk hakkab vaheldumisi kiirustama- aeglustama. See ette jõudmine võtab ikka minutit paar kui mitte rohkem. Ja siis kui ta on minust ca 3 meetrit eespool rebitakse ennast läbi kahe sõiduraja vahele jäänud lumevalli järsku mulle ette. Minul hetkega nähtavus null ja tuju huvitav. Lasen siis hoo maha pisut ja üritan pikivahet saavutada aga nagu selgub liigub kodanik aeglasemalt kui mina enne tema möödumist. 

Selline huvitav manööver võib vabalt viia sellistes oludes veel huvitavamate tagajärgedeni...
Võimalik et mingi sarnase juhtumini nagu reedesel päeval uudistes tooni andis.

 No aga oleks võinud ju ikka ise minna möödasõidule ja vaadanud mis tunne on kui keegi konstantse kiirusega katab pea puhtal asfaldil. Sinu auto aga lume lobjakal, kas jääb teele või mitte, siis keeradki esimesel võimalusel puhtale tagasi. Ilus ei ole aga aru saadav kui korragi ise sellisesse olukorda oled sattunud.

See möödumine saigi ära vormistatud ilma igasuguse probleemita. Ei olnud häirivalt libe. Talvine tee oli nagu peabki talvel peale sadu olema.

Aga ma nüüd ei saa aru mis valu on mööduma minna kui teeolud ei võimalda? Miks ei katkesta möödumist? Eriti veel arvesse võttes et peale möödumist sõidad ees aeglasemalt kui enne möödumist minu taga?

Kõige ohtlikum kogu asja juures ongi see hetk kus vahetult ette reastudes kaotad teise nähtavuse ja samas aeglustama hakates nullid viimasegi pikivahe...