[ak75]

Siin teemas mõni leht tagasi olin ma kolmepostimehe ja muude foorumi isehakanud "arvamusliidrite" arust debiilik, kuna autos on kiiruse jälgimiseks ainult spidomeeter, pole gps-i ja muud nutiplutit. Et see 2-3 km/h vahet on väga oluline aja kokkuhoid. A nüüd järsku tuleb võlla tõmmata see, kes 90-ga sõitis (paraku uudis küll ei kajasta, kas gpsiga või niisama).

Sellise avaliku hukkamõistu pärast, et 87km/h sõitja on liikluse takistaja, sellised asjad juhtuvadki.

Kohatu võrdlus, kui Tallinna ringteel juhtunut silmas pead. 87 vs 90 poleks päästnud midagi.
Kui tolles tuisuilmas kõik oleks valinud kiiruse, mille juures neil on nähtavus ulatuses, mis tagab vajadusel pidamasaamise, poleks seal tol päeval sellist ahelavariid juhtunud. Kiirteedel on suuremates riikides ekstreemsete ilmaolude korral tavaline asi, et sõidetakse üksteisele udus või libedaga sadade kaupa järjest selga. Sest keegi ei järgi nähtavust ja/või teeolusid arvestavaid elementaarseid ohutusreegleid. Ise olen samuti liiklusvooluga tempot hoidnud, täie teadmise juures, et kui eespool mingi olukord on, siis õnnetust vältida ei ole võimalik. Üksinda 40-50 peale võttes võib elava liiklusega kiirel teel olematu nähtavuse/libeduse tingimustes üsna kindel olla, et pole küsimust, kas pauk selga tuleb, vaid millal tuleb.
Tallinna ringteel on tegelikult elektroonilised kiirusepiirangu märgid. Olen seda meelt, et kui need märgid õnnetuse hetkel näitasid ohutuks liiklemiseks sobimatult suurt piirkiirust, on siin oma süü ka tee haldajal/liikluse korraldajal. Neid märke on kindlasti võimalik panna ka näitama piirkiirust 50 ja vajadusel vähem, samuti punased hüüumärgiga hoiatusmärgid vilkuma panna. Ise seal tol päeval ei liikunud ja ei tea, mis piirkiirust märgid näitasid, äkki oligi 40 või 50?