Mõistusevastased manöövrid liikluses

(14-01-2024, 13:17 PM)Jesper Kirjutas:  Siin teemas mõni leht tagasi olin ma kolmepostimehe ja muude foorumi isehakanud "arvamusliidrite" arust debiilik, kuna autos on kiiruse jälgimiseks ainult spidomeeter, pole gps-i ja muud nutiplutit. Et see 2-3 km/h vahet on väga oluline aja kokkuhoid. A nüüd järsku tuleb võlla tõmmata see, kes 90-ga sõitis (paraku uudis küll ei kajasta, kas gpsiga või niisama).

Sellise avaliku hukkamõistu pärast, et 87km/h sõitja on liikluse takistaja, sellised asjad juhtuvadki.
Kohatu võrdlus, kui Tallinna ringteel juhtunut silmas pead. 87 vs 90 poleks päästnud midagi.
Kui tolles tuisuilmas kõik oleks valinud kiiruse, mille juures neil on nähtavus ulatuses, mis tagab vajadusel pidamasaamise, poleks seal tol päeval sellist ahelavariid juhtunud. Kiirteedel on suuremates riikides ekstreemsete ilmaolude korral tavaline asi, et sõidetakse üksteisele udus või libedaga sadade kaupa järjest selga. Sest keegi ei järgi nähtavust ja/või teeolusid arvestavaid elementaarseid ohutusreegleid. Ise olen samuti liiklusvooluga tempot hoidnud, täie teadmise juures, et kui eespool mingi olukord on, siis õnnetust vältida ei ole võimalik. Üksinda 40-50 peale võttes võib elava liiklusega kiirel teel olematu nähtavuse/libeduse tingimustes üsna kindel olla, et pole küsimust, kas pauk selga tuleb, vaid millal tuleb.
Tallinna ringteel on tegelikult elektroonilised kiirusepiirangu märgid. Olen seda meelt, et kui need märgid õnnetuse hetkel näitasid ohutuks liiklemiseks sobimatult suurt piirkiirust, on siin oma süü ka tee haldajal/liikluse korraldajal. Neid märke on kindlasti võimalik panna ka näitama piirkiirust 50 ja vajadusel vähem, samuti punased hüüumärgiga hoiatusmärgid vilkuma panna. Ise seal tol päeval ei liikunud ja ei tea, mis piirkiirust märgid näitasid, äkki oligi 40 või 50?
Vasta

(14-01-2024, 23:08 PM)ak75 Kirjutas:  Tallinna ringteel on tegelikult elektroonilised kiirusepiirangu märgid. Olen seda meelt, et kui need märgid õnnetuse hetkel näitasid ohutuks liiklemiseks sobimatult suurt piirkiirust, on siin oma süü ka tee haldajal/liikluse korraldajal. Neid märke on kindlasti võimalik panna ka näitama piirkiirust 50 ja vajadusel vähem, samuti punased hüüumärgiga hoiatusmärgid vilkuma panna. Ise seal tol päeval ei liikunud ja ei tea, mis piirkiirust märgid näitasid, äkki oligi 40 või 50?

Ma olen Tallinn-Pärnu trassil 80 küll näinud koos hoiatustega. Ja Tartu maanteel "loomajälgimisalas" ka 70 koos vilkuva hoiatusega.
Eriti nende loomaaladega kaasneb paljude juhtidega muidugi oht, et kui muidu jälgiks teed, siis "ootamatu" 70 ala sunnib nina spidomeetrisse ja tee jälgimine pole enam oluline. Kiirusjälgijad, nagu aeg-ajalt kampaaniat tehakse.
Vasta

(14-01-2024, 23:23 PM)zazik Kirjutas:  
(14-01-2024, 23:08 PM)ak75 Kirjutas:  Tallinna ringteel on tegelikult elektroonilised kiirusepiirangu märgid. Olen seda meelt, et kui need märgid õnnetuse hetkel näitasid ohutuks liiklemiseks sobimatult suurt piirkiirust, on siin oma süü ka tee haldajal/liikluse korraldajal. Neid märke on kindlasti võimalik panna ka näitama piirkiirust 50 ja vajadusel vähem, samuti punased hüüumärgiga hoiatusmärgid vilkuma panna. Ise seal tol päeval ei liikunud ja ei tea, mis piirkiirust märgid näitasid, äkki oligi 40 või 50?

Ma olen Tallinn-Pärnu trassil 80 küll näinud koos hoiatustega. Ja Tartu maanteel "loomajälgimisalas" ka 70 koos vilkuva hoiatusega.
Eriti nende loomaaladega kaasneb paljude juhtidega muidugi oht, et kui muidu jälgiks teed, siis "ootamatu" 70 ala sunnib nina spidomeetrisse ja tee jälgimine pole enam oluline. Kiirusjälgijad, nagu aeg-ajalt kampaaniat tehakse.
Tartu maanteel olen samuti näinud nn loomaaladel piirangut 70 ja ühes sellega vilkuvad hüüumärgid (märgi nimi vist "muud ohud"?, vähemalt vanasti oli Smile ). Väga distsiplineeriv ja asine lahendus. Sest tavaliselt on siis olnud loomad ka näha.
Vasta

Kui liikluses toimuvat käsitleda, siis ma sportlikust huvist et kas traktor maanteel on kohe nii suur takistus et sellest peab kindlasti mööda saama isegi kui teine auto vastu tuleb ja tee kolmeks sõidetakse.
Mingil ajal on natuke nagu hirmus juba sõita kui veoauto tuleb vastu ja tagant läheneja pressib mööda ning lõpetab möödasõidu olles vastutulejaga kohakuti kui ta tagaots on traktori lumesahast 30cm kaugusel.
Viimase aasta trend paistab olema.
Just traktori pärast on hirm et kui juhtub see mööduja sahka riivama on traktor kohe kraavis nagu naisterahvas maasturiga eelmine talv tegi.
Jäi küll teele aga palju puudu polnud ja ega kinni ka ei peetud...
Et pimedas kurvis mööda minnakse enam ei üllatagi.
Kas peaks nagu seni sõitma tee servas või hakkama rangelt raja keskel sõitma et ei mahuks mööda?
Vasta

(15-01-2024, 00:03 AM)2715 Kirjutas:  Kas peaks nagu seni sõitma tee servas või hakkama rangelt raja keskel sõitma et ei mahuks mööda?

Sõidan ka suht palju traktoriga tee peal ja täpselt selle pärast ma tee äärde ei hoiagi, sõidan normaalselt raja keskel. Muidu möödasõitjad hakkavad igast asendist mööda suruma.
Vasta

Selline mulje jääb jah, et tee oli, või läks järsku väga libedaks seal kohas. Ilmaolud olid ju suht ideaalilähedased - eelmistele päevadel sula, öösel mingid 12 miinust. Vaevalt seegi nüüd oleks aidanud, kui sahk enne puntra tekkimist koha üle oleks soolatanud, kiilakat see kohe ära kaotanud poleks kuidagi.
Vasta

2715
Autojuhi vaatest - traktor on sedapalju aeglasem liikur, et maanteekiirusel kui hoiad sedapalju tee äärde, et jääb mulje, mahub läbi, siis olukord pigem meelitab pidurdamata möödasõitu tegema. Paljud ilmselt ei oska ette näha, et sul sahk veel ees on ja sealt need napikad.
Talvisel ajal korralikud valged töötuled põlemas ja oranzid strobod peal ilmselt ei jätaks kohtumisel autojuhile palju tõlgendamisruumi, mis tööd tegeva traktoriga tegu. Vahet pole, on tal siis sahk maas või mitte saad kindlasti aupaklikuma suhtumise osaliseks.
Vasta

(15-01-2024, 00:07 AM)Kult Kirjutas:  
(15-01-2024, 00:03 AM)2715 Kirjutas:  Kas peaks nagu seni sõitma tee servas või hakkama rangelt raja keskel sõitma et ei mahuks mööda?

Sõidan ka suht palju traktoriga tee peal ja täpselt selle pärast ma tee äärde ei hoiagi, sõidan normaalselt raja keskel. Muidu möödasõitjad hakkavad igast asendist mööda suruma.
Normaalne lähenemine! Idioote peabki füüsiliselt takistama! 
Kuigi ise ju ka puhas eestlane kes armastab kohati maanteedel ka ebanormaalselt kiiresti sõita (vanusega üha harvem muidugi + liigne risk 40+ puhul platele sattuda), siis ma pole tavaline-tüüpiline lolleestlane. Aga vaat nende moodsate egoelanikest tolade pärast peabki ka nii käituma... Ainult toore jõuga saab sellised rasketes ja/või tiheda liiklsuega oludes rahumeeli kultuurselt liikuma ehk totaalne kontroll, takistused tee keskel, liikuvad kaamerad jne. Mujal linnades omad kohad aga kilulinnas on ehedad näited lolleestlaste süsteemsest taltsutamisest Padiski maantee Keilast, Raudalu maantee Raplast, Pirita tee jne, kus egoelanikest ajukääbikute pärast on kõik see vaev kokku keeratud. Miks ma eespool tõin Riia Ringtee sisse: see on ju searada, hullem veel kui Haiba-Sauga. Ja seal on rahulikum jorus sõita kui hullude vahel Pärnusse. Kui Tartu trass on enam-vähem sõidetavaks saadud, siis Pärnu ja Virtsu teed sõgedate vahel on suisa vastikud. Ja lõpuks saad aru et see keskmise kiiruse kaamerate süsteem ongi õige, et see taltsutabki! Teine teema on muutmärgid ja et Ringteel need veel ei tööta, siis tolle viimase paugu pärats peaks keegi Transpordiametist selgelt kinga saama! Lolleestlaste pärast PEABKI igale poole muutmärgid panema ja talvel kiiruseks 50. Sisi ei pea moodsad T5 traktorid ja kopplaadurid ennast ka halvasti tundma kui mõni elundidoonor neist möödapressides mõne mandariinikoorma alla detailistub Big Grin
Vasta

Reedel kärutasin peale tööd Tartust Raplamaale. Sõitsin rahulikult, mööda ei pressinud ja läksin lihtsalt vooluga kaasa. Sealhulgas hoidsin ka kenasti pikivahet, kus mul kiiret. Neid rallimehi ikka jagus, kes küsitlevatel kohtadel mööda pressisid ja teised, kellel veri vemmeldas ning auto saba nuusutama kippusid. Eriti üks veokajuht, kes nii perse ronis, et salong oli valge. Varbaga piduritulesid tippides ei tõmmanud ka tagasi. Kiigeveres (adavere poolt tulles enne imavere risti) sai miskine poolhaage ennast teepeale korraks risti. Olin parasjagu seal kurvepeal, kiiruskaamerast möödas, kui nägin vastutuleva veoka tulede varjust, et poolhaakel läks käest ära. Nina käis vastassuunavööndisse ning saba oli enam-vähem risti terve sõitudeega. Mingitmoodi sai ta ennast sirgeks ja vastutulev vennas vilgutas talle korralikult tulesid. Mis seal eespool juhtus, ei tea. Aga korra vaatasin, et vist väsib ära ja viskab teepeale magama. Pühapäeva Tartusse tagasi sõites nägin jälle hüva vaatepilti, mida nägin ka reedel. Seesama küngas, mis jääb järva ja jõgeva maakonnapiiri juurde, kui Adavere tuulikust sõidad pealinna poole, vahetult enne kiiruskaamerat, paremal pool on see suur parkla, kus kala müüakse alatasa. Selle parkla juures otsustas miskine auto, et teeb veokast möödasõitu. Oli vist škoda. Jõudis škoda enda ees oleva auto kõrvale, siis otsustas naabrimees, et hakkab ka mööda pressima. Ja nii nad läksid. Korra oli juba kolm pärisuunalist sõidurada tekkinud, kui lõpuks üks avastas teise ning katkestasid mõlemad möödasõidu ning veeresid poolhaake taha tagasi. Vahest mõtlen, et peaks pardakaamera ostma, saaks nii mõnegi huvitava kaadri lindile.

Almost Again
Vasta

(15-01-2024, 10:52 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Kui Tartu trass on enam-vähem sõidetavaks saadud, siis Pärnu ja Virtsu teed sõgedate vahel on suisa vastikud...

Pärnuga pole midagi enam teha, peab ära kannatama. Aga Virtsust tulles juba viimased viisteist aastat ... tuled praamilt, kui esimeste hulgas, siis rahulikult kruiis peale ja otsejoones koju. Kiiremad sebivad mööda, aeglasemad jäävad maha, kõik on hästi. Aga kui oled juba kuhugi keskele sattunud, siis pigem sümboolne poeskäik või nuusutad niisama see kümme minutit mereõhku. No ei tapa ju ära see väike ootamine. Ja siis samamoodi kruiis peale ja koju. Üksikud mahajääjad nopid rahulikult üles, kiiremad on ammu juba Ristil...mõnus. Teistpidi minekuks valid lihtsalt mõistlikuma aja, kui on võimalik.

Muidugi see lollide sõimamine eestlasteks on veidi ülekohtune, aga eht-eestlaslik Toungue

Kaks viimast otsasõitjat on vene keelt rääkinud, üks kaukaasia aktsendi ja temperamendiga, teine Piiterist, elamislubadega siin, nagu nähtus. Vaata ise, mis rahvusliku suhtarvuga viimase viie-kuue aasta jooksul on juhtunud. Selle teadasaamiseks ei pea internetis tuhnima, aitab see, kui lähed kodulahedasse poodi. Aga jah, ringi peal teeandmist olen juba korduvalt näinud. Paremakäereegel- milleks? 30 alas sotiga - loomulikult. Meenutan heldimusega omaaegseid J.Pirita sõnu - proovi lollidest võimalikult kaugemale hoida! Kahjuks on see üha keerulisemaks muutunud ja ilmselt muutub vastav perspektiiv mustemaks veelgi.
Vasta

(14-01-2024, 23:08 PM)ak75 Kirjutas:  
(14-01-2024, 13:17 PM)Jesper Kirjutas:  Sellise avaliku hukkamõistu pärast, et 87km/h sõitja on liikluse takistaja, sellised asjad juhtuvadki.
Kohatu võrdlus, kui Tallinna ringteel juhtunut silmas pead. 87 vs 90 poleks päästnud midagi.
Asi pole täpsetes kilomeetrites tunnis, asi on põhimõttes - kui mina ja mõni veel siin julges mainida, et ei viitsi reeglina maanteel mingite GPS-ga jännata, siis tuli vastuseks igast torust tuld ja tõrva, arvutusi et mitukümmend tundi aastas ma kellegi tööajast röövin jms hüpebooli. Nüüd kui tuul teiselt poolt puhub, on sama seltskond kaagutamas, et "kuidas ikka oleks pidanud aeglasemalt sõitma" ja "traktorist möödasõiduga pole sul ju kiiret" jms. Vastik silmakirjalikkus, ei muud.
Vasta

(15-01-2024, 20:53 PM)Jesper Kirjutas:  
(14-01-2024, 23:08 PM)ak75 Kirjutas:  
(14-01-2024, 13:17 PM)Jesper Kirjutas:  Sellise avaliku hukkamõistu pärast, et 87km/h sõitja on liikluse takistaja, sellised asjad juhtuvadki.
Kohatu võrdlus, kui Tallinna ringteel juhtunut silmas pead. 87 vs 90 poleks päästnud midagi.
Asi pole täpsetes kilomeetrites tunnis, asi on põhimõttes - kui mina ja mõni veel siin julges mainida, et ei viitsi reeglina maanteel mingite GPS-ga jännata, siis tuli vastuseks igast torust tuld ja tõrva, arvutusi et mitukümmend tundi aastas ma kellegi tööajast röövin jms hüpebooli. Nüüd kui tuul teiselt poolt puhub, on sama seltskond kaagutamas, et "kuidas ikka oleks pidanud aeglasemalt sõitma" ja "traktorist möödasõiduga pole sul ju kiiret" jms. Vastik silmakirjalikkus, ei muud.

Ja kuidas nimetada olukorda kus 90 alas näidikute järgi ca 95-ga sõitjast vuhinal mööda minnakse ja siis kiiruskaamera juures 75-le pidurdatakse?
Vasta

Tsitaat: 90 alas näidikute järgi ca 95-ga
Iga auto näidik näitab umbluud. Vaid ühte olen oma 55 a staaži juures kohanud, mis ei valetanud, sellel bussil olid tahhograaf ja spido sünkroonis, kusjuures vasega kah.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(15-01-2024, 22:09 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat: 90 alas näidikute järgi ca 95-ga
Iga auto näidik näitab umbluud. Vaid ühte olen oma 55 a staaži juures kohanud, mis ei valetanud, sellel bussil olid tahhograaf ja spido sünkroonis, kusjuures vasega kah.

......tahhograaf ja spido sünkroonis.......

Ole hea seleta see lause lahti.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(15-01-2024, 22:09 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat: 90 alas näidikute järgi ca 95-ga
Iga auto näidik näitab umbluud. Vaid ühte olen oma 55 a staaži juures kohanud, mis ei valetanud, sellel bussil olid tahhograaf ja spido sünkroonis, kusjuures vasega kah.

No see peab ikka karm umbluu olema kui 95-ga sõitja on aeglane aga kiiruskaamera juures sellessamas 90 alas 75 õigeks peetakse...
Vasta

(15-01-2024, 22:20 PM)Daff Kirjutas:  
(15-01-2024, 22:09 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat: 90 alas näidikute järgi ca 95-ga
Iga auto näidik näitab umbluud. Vaid ühte olen oma 55 a staaži juures kohanud, mis ei valetanud, sellel bussil olid tahhograaf ja spido sünkroonis, kusjuures vasega kah.

......tahhograaf ja spido sünkroonis.......

Ole hea seleta see lause lahti.
Vaata osa juhte, kes on kutselised ja teenivad raha autojuhtimisega, kasutavad juhikaarti, mis pannakse tahhograafi ja see ka näitab kiirust. Muidugi muid näitajaid ka, näiteks tööaega, sõiduaega, puhkeaega ja rikkumisi. Digimeerik vist on moodsam sõna.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(15-01-2024, 22:58 PM)aavu Kirjutas:  Vaata osa juhte, kes on kutselised ja teenivad raha autojuhtimisega, kasutavad juhikaarti, mis pannakse tahhograafi ja ...
No ma arvan, et akf Daff-le pole seda küll selgitada vaja... Rolleyes
Vasta

(15-01-2024, 20:53 PM)Jesper Kirjutas:  
(14-01-2024, 23:08 PM)ak75 Kirjutas:  
(14-01-2024, 13:17 PM)Jesper Kirjutas:  Sellise avaliku hukkamõistu pärast, et 87km/h sõitja on liikluse takistaja, sellised asjad juhtuvadki.
Kohatu võrdlus, kui Tallinna ringteel juhtunut silmas pead. 87 vs 90 poleks päästnud midagi.
Asi pole täpsetes kilomeetrites tunnis, asi on põhimõttes - kui mina ja mõni veel siin julges mainida, et ei viitsi reeglina maanteel mingite GPS-ga jännata, siis tuli vastuseks igast torust tuld ja tõrva, arvutusi et mitukümmend tundi aastas ma kellegi tööajast röövin jms hüpebooli. Nüüd kui tuul teiselt poolt puhub, on sama seltskond kaagutamas, et "kuidas ikka oleks pidanud aeglasemalt sõitma" ja "traktorist möödasõiduga pole sul ju kiiret" jms. Vastik silmakirjalikkus, ei muud.
Valid sõidukiiruse vastavalt tee- ja ilmaoludele või puhtalt spidomeetri ja kehtiva piirkiiruse põhjal?
Või mis seost siit üritad luua oma jauramisega?
Vasta

Pigem sobiks naljanurka.

https://www.facebook.com/groups/ezduni/p...221290070/
Vasta

(15-01-2024, 22:58 PM)aavu Kirjutas:  
(15-01-2024, 22:20 PM)Daff Kirjutas:  
(15-01-2024, 22:09 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat: 90 alas näidikute järgi ca 95-ga
Iga auto näidik näitab umbluud. Vaid ühte olen oma 55 a staaži juures kohanud, mis ei valetanud, sellel bussil olid tahhograaf ja spido sünkroonis, kusjuures vasega kah.

......tahhograaf ja spido sünkroonis.......

Ole hea seleta see lause lahti.
Vaata osa juhte, kes on kutselised ja teenivad raha autojuhtimisega, kasutavad juhikaarti, mis pannakse tahhograafi ja see ka näitab kiirust. Muidugi muid näitajaid ka, näiteks tööaega, sõiduaega, puhkeaega ja rikkumisi. Digimeerik vist on moodsam sõna.


Mind huvitab, et kuidas nad sünkroonis töötavad ja teised ei tööta sünkroonis. 
Tahad väita, et need kaks seadet näitavad eri kiirusi?

Aquila captas non muscas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne