26-01-2024, 12:26 PM
Selles liiklusülesandes tuleb eristada eesõigust, kohustust vältida kahju tekitamist ning liiklusviisakust.
Eesõiguse mõttes rohelisel autol kohustus anda teed sinisele autole ja mitte takistada sinise auto liikumist. Õiguslikus mõttes teostab roheline auto ümberpõiget, st möödumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites (LS § 2 p 101). Ümberpõige on manööver (LS § 2 p 37). Enne manöövri alustamist tuleb veenduda selles, et see ei takista teisi liiklejaid (LS § 33 lg 2 p 8). Tõsi, liiklusseadus ei reguleeri konkreetselt seda, mida teha olukorras, kus manöövri alustamisel see küll ei takistanud teisi liiklejaid, kuid manöövri käigus ilmneb siiski, et takistab küll. Möödasõidu (mis on ka manööver) jaoks on eriregulatsioon, et möödasõit tuleb katkestada (LS § 51 lg 4), kuid muude manöövrite jaoks tuleb ilmselt rakendada nõuet, et sõidukiirus tuleb valida selline, et teel oleva etteaimatava takistuse ees suudaks juht sõiduki seisma jätta (LS § 50 lg 3 p 1) ning kui tingimused seda nõuavad, siis tulebki jääda seisma (LS § 50 lg 3 p 2).
Seega alustades sellist manöövrit tuleb veenduda selles, et teisi liiklejaid ei takistaks ning manöövri ajal liikuda kiirusega, et suudaks oma sõiduki seisma jätta, kui teine liikleja peaks välja ilmuma.
Liiklusõnnetuse ärahoidmise kohustus on igal liiklejal – ka sellel, kellel on eesõigus. Kohaldub taas LS § 50 lg 3 p 1 ja 2, kuid selle klausliga, et eesõigustatud liikleja ei pea otseselt ette aimama, et talle teed ei anta, kuid reaalselt takistuse olemasolu korral rakendub ka eesõigustatud liiklejale kohustus sõiduk seisma jätta. Vastasel juhul võiks igale valesti pargitud autole või peateele välja sõitnud, kuid seal tehnilise rikke tõttu juba mõnda aega seisnud autole lihtsalt otsa sõita. Kui otsasõit etteaimatavale takistusele on välditav, kuid seda ei tehta, siis vastutab ka eesõigustatud liikleja liiklusõnnetuse põhjustamise eest.
Edasine taandub liiklusviisakusele. Eesõigusega liikleja pidi küll seisma jääma koos teeandmise kohustusega liiklejaga, kuid ta ei kaota sellest oma eesõigust ja võib soovi korral seda edasi nõuda. See tähendab, et puhtalt eesõiguse sätete kohaselt peakski roheline auto tagurdama tagasi. Mõistlike inimeste maailmas on aga võimalik oma eesõigusest loobuda ning lubada rohelise auto juhil oma manööver lõpuni teha. Seejuures tuleb aga arvestada sellega, et loobudes iseenda eesõigusest tuleb siiski täita muid liiklusnõudeid. Näiteks olukord, kus peateel sõitev juht otsustab enne kõrvalteed jääda seisma selleks, et võimaldada kõrvalteelt peateele väljasõitu ootaval sõidukil peateele sõita, ei ole küll keelatud, kuid võib olla käsitletav põhjendamatu pidurdamise või liikluse takistamisena, kuna temast tagapool liikuv juht omab siiski õigust kasutada oma eesõigust. Eriolukord on loomulikult selline, kus peateel liikuv juht jääb seisma selleks, et teha pööre kõrvalteele ning selle võimatuse või ohutuma sooritamise eesmärgil annab võimaluse kõrvalteel olevale juhile oma manööver esimesena sooritada. NB – loobuda saab ainult enda eesõigusest, mitte aga muuta eesõigust teiste peateel liikuvate juhtide jaoks.
Üldpõhimõte on selline, et liikluses on oma õiguse kompromissitu nõudmine kulukam, kui sellest loobumine. See ei tähenda seda, et peaks ülbikutele järele andma, kuid otsustades enda õiguste eest seista jää rahulikuks ning täida punktuaalselt ise liiklusnõudeid ja muid ühiskonnaelu reegleid. Kurjusele kurjusega vastates on lihtsalt rohkem kurjust ja algsel kurjal võib jääda õigust ülegi.
Eesõiguse mõttes rohelisel autol kohustus anda teed sinisele autole ja mitte takistada sinise auto liikumist. Õiguslikus mõttes teostab roheline auto ümberpõiget, st möödumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites (LS § 2 p 101). Ümberpõige on manööver (LS § 2 p 37). Enne manöövri alustamist tuleb veenduda selles, et see ei takista teisi liiklejaid (LS § 33 lg 2 p 8). Tõsi, liiklusseadus ei reguleeri konkreetselt seda, mida teha olukorras, kus manöövri alustamisel see küll ei takistanud teisi liiklejaid, kuid manöövri käigus ilmneb siiski, et takistab küll. Möödasõidu (mis on ka manööver) jaoks on eriregulatsioon, et möödasõit tuleb katkestada (LS § 51 lg 4), kuid muude manöövrite jaoks tuleb ilmselt rakendada nõuet, et sõidukiirus tuleb valida selline, et teel oleva etteaimatava takistuse ees suudaks juht sõiduki seisma jätta (LS § 50 lg 3 p 1) ning kui tingimused seda nõuavad, siis tulebki jääda seisma (LS § 50 lg 3 p 2).
Seega alustades sellist manöövrit tuleb veenduda selles, et teisi liiklejaid ei takistaks ning manöövri ajal liikuda kiirusega, et suudaks oma sõiduki seisma jätta, kui teine liikleja peaks välja ilmuma.
Liiklusõnnetuse ärahoidmise kohustus on igal liiklejal – ka sellel, kellel on eesõigus. Kohaldub taas LS § 50 lg 3 p 1 ja 2, kuid selle klausliga, et eesõigustatud liikleja ei pea otseselt ette aimama, et talle teed ei anta, kuid reaalselt takistuse olemasolu korral rakendub ka eesõigustatud liiklejale kohustus sõiduk seisma jätta. Vastasel juhul võiks igale valesti pargitud autole või peateele välja sõitnud, kuid seal tehnilise rikke tõttu juba mõnda aega seisnud autole lihtsalt otsa sõita. Kui otsasõit etteaimatavale takistusele on välditav, kuid seda ei tehta, siis vastutab ka eesõigustatud liikleja liiklusõnnetuse põhjustamise eest.
Edasine taandub liiklusviisakusele. Eesõigusega liikleja pidi küll seisma jääma koos teeandmise kohustusega liiklejaga, kuid ta ei kaota sellest oma eesõigust ja võib soovi korral seda edasi nõuda. See tähendab, et puhtalt eesõiguse sätete kohaselt peakski roheline auto tagurdama tagasi. Mõistlike inimeste maailmas on aga võimalik oma eesõigusest loobuda ning lubada rohelise auto juhil oma manööver lõpuni teha. Seejuures tuleb aga arvestada sellega, et loobudes iseenda eesõigusest tuleb siiski täita muid liiklusnõudeid. Näiteks olukord, kus peateel sõitev juht otsustab enne kõrvalteed jääda seisma selleks, et võimaldada kõrvalteelt peateele väljasõitu ootaval sõidukil peateele sõita, ei ole küll keelatud, kuid võib olla käsitletav põhjendamatu pidurdamise või liikluse takistamisena, kuna temast tagapool liikuv juht omab siiski õigust kasutada oma eesõigust. Eriolukord on loomulikult selline, kus peateel liikuv juht jääb seisma selleks, et teha pööre kõrvalteele ning selle võimatuse või ohutuma sooritamise eesmärgil annab võimaluse kõrvalteel olevale juhile oma manööver esimesena sooritada. NB – loobuda saab ainult enda eesõigusest, mitte aga muuta eesõigust teiste peateel liikuvate juhtide jaoks.
Üldpõhimõte on selline, et liikluses on oma õiguse kompromissitu nõudmine kulukam, kui sellest loobumine. See ei tähenda seda, et peaks ülbikutele järele andma, kuid otsustades enda õiguste eest seista jää rahulikuks ning täida punktuaalselt ise liiklusnõudeid ja muid ühiskonnaelu reegleid. Kurjusele kurjusega vastates on lihtsalt rohkem kurjust ja algsel kurjal võib jääda õigust ülegi.