Mõistusevastased manöövrid liikluses

Traktor võiks näiteks treileri peal sõita kui on tegemist pikema vahemaaga.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(03-02-2024, 09:33 AM)v6sa Kirjutas:  
(03-02-2024, 02:15 AM)Telc Kirjutas:  
(03-02-2024, 01:47 AM)stretch Kirjutas:  Mainitud tänavate väisamine autoga on endiselt vabatahtlik, ...
Ei tea ega taipa. Kaarli puiesteel on aastate jooksul kaks sõpra saanud ülekäigurajal pihta kui esimese rea masin peatub ja teises tuleb madallendur.
...

Ega jah, saab ka Tallinna ringtee ja Peterburi tee kaudu Balti jaama sõita...

Balti jaama saad rongiga.
Ülejäänud briljantset vaimusünnitist ei viitsi kommenteerida, küta edasi.
Vasta

Ei ole traktorivastane aga....
40 vs. 110 on vahe 70kmh mis on liiga suur.
Öelda et vaata ma sõidan pestud valgustatud jne. traktoriga ja et nii on kõige mugavam mulle sest nii on kõige otsem ja kiirem. Ei ole päris asjakohane.
Vaadake teedel sõitvaid traktoreid eriti neid koledaid kollaseid koppasid. Tulevad objektilt mudased kui koledad, tuled on juba tehasest väikesed. Helkurid mudased ja kraabitud. 
Ei tea selle viimase juhtumi detaile aga minu silmis ei oleks õige lubada neid üle 90 stele teedele, kindlasti vilkurid vajalikud, helkurid puhtaks, tuled puhtaks ja korda. 
Saab sõita mööda kõrvalteid ja saab kasutada treilerit.
Ma ei tahaks pimedas ootamatult selg eest vastu tuleva kopa taha komistada kelle mudased tagatuled ilmuvad alles siis välja kui auto nina on juba vastu kühvlit.
Olen mitmeid kordi ootamatult ette jäänud auto taha jõudnud kellel pimedas sõites on päevasõidu tulede tõttu tagumik pime. Aga siis on kiirused võrdsemad ja jõuab lihtsamalt reageerida kuid sama asi kiiruste vahega 70km/h oleks päris "õu shit" olukord.
Lisame siia 4 realise tee vahepiirde tõttu valesti kasutatud kaugtuled vastu sõitva auto poolt ehk pimestatud vaateväli ja retsept on täiuslik.
Vasta

(02-02-2024, 13:10 PM)edvard Kirjutas:  Mismoodi , et sisemiselt sõidurajalt Akadeemia teele on normaalne ?
Jah, teen seda alati kui paremas reas mingi saba on. Kiirendan parempoolsest esimesest mööda ja nagu öeldud kui keegi kiirendusvõistlust tahab, siis võin ka uuele ringile minna. Aga seda põhimõtteliselt ei juhtu.
Vasta

Muidugi ei juhtu , targemad annavad järele .
Vasta

(03-02-2024, 16:06 PM)Peeter2 Kirjutas:  
(02-02-2024, 13:10 PM)edvard Kirjutas:  Mismoodi , et sisemiselt sõidurajalt Akadeemia teele on normaalne ?
Jah, teen seda alati kui paremas reas mingi saba on. Kiirendan parempoolsest esimesest mööda ja nagu öeldud kui keegi kiirendusvõistlust tahab, siis võin ka uuele ringile minna. Aga seda põhimõtteliselt ei juhtu.
Igaks juhuks lisan siia kaks kaarti. 

Kui eesmärgiks on võimalikult vähe manöövreid teha, siis tuleb loomulikult valida esimene ehk parempoolne sõidurada. 

Kui soovid käituda liiklusseaduse nõudeid järgides ning sooritada positiivselt sõidueksami, siis tuleb käituda nii nagu rohelise noolega tähistatud. Kollase noolega on tähistatud olukord, mis võimaldab sellisel viisil suurendada ristmiku läbilaskevõimet. Kui kollase noolega auto otsustab sõita otse, kuid teeb seda aeglasemalt startides (alalhoidlik ehk aeglasem juht pigem ootabki veidi järjekorras, mitte ei püüa kiiremini, kuid ohtlikumalt liigelda), siis on taas selline manööver võimalik. Ja viimaks - järjekord ringristmikule sõitmiseks tekib üldjuhul sellest, et liiklus on tihe ning seetõttu ei saa ringile hooga sõita. Kui on selline olukord, siis vasakpoolsel sõidurajal tekib ringile sõitmise võimalus varem, kuna ringil ootajate suhtes vasakult paremale liikuvad sõidukid vabastavad enne vasaku sõiduraja liikumistrajektoori ja sealt saab varem liikuma hakata. Loomulikult on sõiduraja vahetus manööver, mille ohutuses tuleb veenduda ning kui seda ei ole võimalik ohutult teostada, siis lihtsalt jätkatakse liikumist oma sõidurajal, mitte ei suruta enda vahele ega panda liiklust seisma enda taga. Vajadusel tehakse üks täisring ning siis saab teha manöövri esimesele ehk välimisele sõidurajale juba eesõigustatud sõidukina. 

   

Mõnest postitusest läbi käinud viis, et sõidan lihtsalt vasakpoolselt ehk sisemiselt sõidurajalt ringilt välja - see on vastuolus liiklusseadusega ning sõidueksamil lõpeb läbikukkumisega. Kui seda tehakse liikluses, siis võib saada politsei poolt karistatud. Kui eksaminaatorit ega politseinikku läheduses ei ole, siis mingeid ebameeldivaid järelmeid ei ole, va juhul kui toimub kokkupõrge teise sõidukiga ja tuleb tegeleda liiklusõnnetuse põhjustamisega kaasnevate tagajärgedega.

   

Sõidustiile on erinevaid. Las oskuslikumad juhid jõuavad kiiremini kohale. Enamus autojuhte on mõistlikud ja tunnevad oma võimeid, üksikud oskamatud ja/või ülbed on kahtlemata tõrvatilgaks meepotis, kuid ideaalset maailma ei ole olemas. Igal oinal on oma mihklipäev.
Vasta

(03-02-2024, 19:44 PM)indreksirk Kirjutas:  Mõnest postitusest läbi käinud viis, et sõidan lihtsalt vasakpoolselt ehk sisemiselt sõidurajalt ringilt välja - see on vastuolus liiklusseadusega ning sõidueksamil lõpeb läbikukkumisega. Kui seda tehakse liikluses, siis võib saada politsei poolt karistatud. Kui eksaminaatorit ega politseinikku läheduses ei ole, siis mingeid ebameeldivaid järelmeid ei ole, va juhul kui toimub kokkupõrge teise sõidukiga ja tuleb tegeleda liiklusõnnetuse põhjustamisega kaasnevate tagajärgedega.
 Minu meelest ei ole see asi nii must-valge, pigem siiski tõlgendamise küsimus. Kui seal ringil pidevat joont ridade vahel pole, ei tohiks olla mõnemeetrine vahe ümberreastumisel küll karistusväärne. Manöövri ohutuses tuleb nii või teisiti veenduda. Seda võib ju nii ka seletada, et üks manööver (reavahetus) eelneb vahetult teisele(ringilt väljumine).
Vasta

Nagu juba eelpool vihjati, võivad olud Tipi ringil muutunud olla. Seetõttu ei ole vana pildimaterjal suurema praktilise väärtusega. Kui ei eksi, siis vasakpoolsest rajast Sõprusest pealesõidul on joontega mängitud ja Akadeemiasse enam legaalselt "mitte kedagi segades" nagu korüfeed korduvalt on rõhutanud : )) ei tohiks keerata. Aga võin ka eksida liikluskorralduse muudatuse osas. Ise krutin samast Sõpruse vasakpoolsest tavaliselt Ehitajate teele ja seda vist veel võis.
Vasta

Mis viisil seda manöövrit keelata saaks?
Selles kohas (ehitajate tee õismäepoolsete harude vahel) peab reastumine olema võimalik, vastasel korral ei saaks Nõmme poolt Akadeemiasse üldse sõita.
Vasta

Hea kui on ringil liiklus  ainult joontega korraldatud.  Saab asjasse loominguliselt suhtuda ja vajadusel tugevama õigusega "ennast kehtestada". Kui aga on see uus euroring kus tellised on laotud joonte asemele siis on kurvem lugu. Siis pead juba sõitma nii nagu ette nahtud ja kui nihu paned siis ringil enam korrigeerida ei saa. Pead sõitma kuhu rida viib.

Hollandis kohtab selliseid ringe kus tagasipööre pole võimalik. Äärmine variant on vasakule minna. Vat siis käid küll linna vaatamisväärsustega tutvumas kui hooleu oled.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(03-02-2024, 21:10 PM)Daff Kirjutas:  Hea kui on ringil liiklus  ainult joontega korraldatud.  Saab asjasse loominguliselt suhtuda ja vajadusel tugevama õigusega "ennast kehtestada". Kui aga on see uus euroring kus tellised on laotud joonte asemele siis on kurvem lugu. Siis pead juba sõitma nii nagu ette nahtud ja kui nihu paned siis ringil enam korrigeerida ei saa. Pead sõitma kuhu rida viib.

Hollandis kohtab selliseid ringe kus tagasipööre pole võimalik. Äärmine variant on vasakule minna. Vat siis käid küll linna vaatamisväärsustega tutvumas kui hooleu oled.
Vähemalt Eestis on need konkreetselt keelatud reavahetusega "tellistatud" ringteed ja lubatud reavahetusega ringteed erinevate märgistustega, vähemalt need mis on mulle silma jäänud. Näiteks siin sellel Tartu ringteel (Link) ,kus reavahetused on keelatud ja ka tellistega piiratud saabki lähtuda ainult ristmiku ees olevast sõidurajad ja -suunad märgist:
   
Ringristmikul endal enam ühtegi uut sõidurajad-suunad märki ei ole ja kehtivad algsed ristmiku ees olnud märgid igatepidi lõpuni välja.

Kui nüüd aga Tallinnasse minna sinna Tipi ringile (Link), mille mõni leht tagasi näiteks tõin ringil reavahetuse kohustusega ringteest (pealtvaade on ka siin toodud mõned postitused ülalpool), siis seal on olukord veidi teistmoodi. Algne märk näitab jah pööret otse sisemiselt rajalt Akadeemia teele (sinises kastis), aga hiljem ringteel "kirjutavad" uued ja järgmised liiklusmärgid (punases kastis) selle esimese märgi üle või teisesõnu muudavad selle algse info valeks, et peab siiski välimisele reale reastuma:
   
Otseloomulikult on tegu kokkuvõttes ja kahe ringtee võrdluses üsna segaste olukordadega, aga tõenäoliselt on tegu halbadest valikutest parimaga, et vajalik info saaks jooksvalt kokkuvõttes juhile siiski ära antud ja märgid ise jääksid võimalikult konkreetseteks ja kiirelt hoomatavateks.
Vasta

Kaaskannataja mossepoweri toodud Tartu Viljandi mnt ringil on mu arut üks huvitav anomaalia või viga, nimelt ei näita need viidad https://www.google.com/maps/@58.3665956,...?entry=ttu , et  Ringtee tänaval olles saab ringi kaudu teha täiesti seaduslikult tagasipöörde  nagu igaüks võib veenduda https://www.google.com/maps/@58.3671184,26.6773047,110m/data=!3m1!1e3!5m1!1e4?entry=ttu  jõuab sisemiselt reat ringile minnes välimisele reale ja selle kaudu tagasisuunda.
Küll on aga sellel ringil üks väga vastik omadus, nimelt linna poolt piki Viljandi maanteed  2 reast ringile sisenedes tuleb teha ringil praktiliselt 90 kraadine pööre õigele reale sattumiseks ja alati käib ratas üle äärmise kivi.
Vasta

(02-02-2024, 23:27 PM)MeelisV Kirjutas:  Tuli ära. Õnnetuse tüüp mis on tulles hüüdnud.
Olen varem mõelnud kuidas on võimalik et 100...110 alas saab vabalt kuljetada 30...40 km/h traktoriga.
Nähes millised seasilmad kui üldse põlevad on need mudakihi all olevad tagatuled jne.

Kahju kaubiku meestest kohe.

https://www.postimees.ee/7952319/fotod-a...al-suletud

Seal ei ole ju vana maanteed paralleelselt neljarealisega.
Vasta

Ma ei oska seda Tipi ringi kommenteerida aga mõnedel ringidel on eelnev info ja tegelik olukord ringil erinevad küll.  Seda tehakse teadlikult ringi läbilaskevõime suurendamiseks. 

Hea näide on Tartus Riia ring.  Kui tuled Võru poolt ja tahad maha minna Valga poole siis enne ringi on märgid: parem rida linna, keskmine Tallinna suunas ja vasak Valga/Elva suunas.
Ringil aga saab vabalt Valga suunas sõita ka teisest reast sisenenuna, kui tead siis ei pea just olema vasakus reas.   
Valga suunda minejad aetakse teadlikult vasakusse ritta, et jätta esimene rida linnast tulijatele kes tahavad kas kohe Tallinna poole pöörata või teisest mahasõidust Elva poole liikuda. Samuti saab Tallinna poolt tuleja vabalt pöörata Elva poole kuniks ma ukerdan Võru- Valga suunal. Sellega annab võimaluse nii mõnelegi masinale manöövri sooritamiseks samaaegselt vasaku reaga. 

Kuid nende lumiste ilmadega ma sooritan selle Võru-Valga suunalise manöövri esimesest reast sest need tellised on nii tihedalt laotud, et suur mahub suvel vaevu vaevu sinna kivide vahele teises reas.  Lumega on se rida ikka väga õbluke suurele. Ja, et mitte riskida stange nurkadega tuleb 3/4 ringi sõita nahhaalselt esimeses reas samas kui väike ootab suund sees kes tahaks kohe ringlt maha minna. Aga ei, ta peab ootama kuniks üks mees teeb ringe . Sorry, pretensioonid teedevalitsusele.

Siin eespool mainiti veel seda 90kraadist pööret ringil. See on paratamatus. Maa kokkuhoid ilmselt. Teine selline 90 kraadine pööre mida tuleb kasutada , küll ilma kivideta, on Tartus Vangla ringil kui tuled Ringteed pidi alla ja sisened teisest reast ringile. Seal pead ka ninaga vastu muru sõitma ja siis rooli väntama. Huvitaval kombel mahub suur seda pööret tegema nii, et esimeses reas saab väike manöövrit sooritada Ihaste suunas.
Kui aga tahad suurega Ihaste poole minna siis pead vaatama, et vasakut nurka maha ei sõideta kuna väike auto ei ole suuteline teises reas seda manöövrit sooritama puhtalt. Teinekord pead ikka jõhkralt pidurdama kuna väike auto on poole kerega esimeses reas. Kui aega ja huvi oleks siis võiks iga nädal seal paar-kolm väikest kõveraks sõita.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(04-02-2024, 02:13 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Seal ei ole ju vana maanteed paralleelselt neljarealisega.

Nagu juba juriidiliselt täiesti õigesti mainiti, siis selline pisiasi ei takista ometi lähenemist sihtkohale suure ringiga või treilervedu kasutades. Ikka selleks, et nägemispuudelistel oleks ohutum lennata.

Traktor, kui aeglaselt liikuv ja vahel ka mingit arusaamatut "tööd" tegev kole ja mudane objekt ei sobi kiirete ja vihaste hulka.

Kas keegi on kohanud mingit pildimaterjali, mihandsele traktorile ja mis kohas käpik end ahtrisse parkis?
Vasta

Jcb 4cx oli see millele sisse sõideti ja kaubik oli see kes sõitis.
Vasta

Vasta

Mõistusevastastest manöövritest rääkides- paar päeva tagasi oli Lagedi viaduktil mingi olukord, mille põhjustest ma ei saanudki päriselt aru.
Tulin suurega Peterburi maanteelt 90ga, jõudsin siis Lagedi viadukti otsa ja vaatan, et mingi sõiduauto tagurdab mahasõiduteelt, kas sõitis valest kohast maha või mis seal oli, ei tea. Aga oleks siis kuidagi vaikselt tee ääres hiilinud- tagurdaski viaduktile, rool vasakule, täpselt teele ja risti üle kahe sõidurea, pidin mina reaalselt seisma jääma ja minu kõrvalreas olev auto samamoodi. Hea oli, et eemalt näha oli, et mingi imelik lüke ja sai reageerida, muidu oleks otse küljelt sisse sadanud ja tutika auto ära lõhkunud.
Mingi uuem kahe uksega bemm ja lähemale jõudes vaatan, mingi noor blond tibi roolis. Ma ei tea, kas ta ei leidnud käigukangi üles suure ähmiga või mis seal oli, aga seisis risti üle kahe sõidurea mitu sekundit, enne kui siis Jüri poole edasi liikuma hakkas- panin igaks juhuks vilkurid ka vilkuma, et tagant selga ei tuldaks.
Aga kui ta seal ukerdas, laiutasin ma talle käsi ka, et MIDA KURADIT SA TEED?!
Mul on sellest savi, et ma seisma pidin jääma, aga kas nii ongi, et tehaksegi suvalisi manöövreid suvalistes kohtades? Krt kust sellised load on saanud, aru ma ei saa!
Vasta

(03-02-2024, 09:33 AM)v6sa Kirjutas:  Ning ega seda ongi palju tahta, et jalakäijatel tekiks enesealalhoiunstinkt ja nad ei tormaks arutult teele. Kuigi ma väga sügavalt kahtlen, et sääraseid ignorante see 30 päästab - ikkagi pea 10 m/s. Sekundiga jõuab silmaklapistatud jooksev inimene läbida vähemalt autolaiuse... 

Selline jauramine tavaliselt argumenteeritud postitustega esinevalt kodanikult võtab kukalt kratsima.
Aga tundub ka üheks võimalikuks põhjuseks, MIKS piiranguid peale keeratakse - liikluskorraldaja saab ka aru, et kui ei saa nõuga, siis saab jõuga (kiiruspiirang) ja lõuga ka (kaamera käest).

Konkreetsel juhul süüdistada jalakäijat olukorras, kus esimeses reas on auto sebra ees peatunud ja teises reas tuleb madallendur...
JA juhiluba omades teades, et sebra ees peatunud sõidukist möödumine on keelatud.
JA teades, et jalakäija ei pruugi olla pädev hindama tema suunas lähenevate esitulede kiirust.
Mnjah.

Ja keegi pole väitnud, et kiiruste piiramine õnnetused välistaks (jauramine punase lipukese teemal taas seetõttu arusaamatu). Selles osas, et õnnetuste tagajärjed väiksematel kiirustel on leebemad, ilmselt vaidlust ei ole. Kiiruse ja kahjude seos on kusjuures ekponentsiaalne, mitte lineaarne.
Vasta

Ma seda kiiruste piiramise asja tõin esile eelkõige seepärast, et asjapulkade põhjendused on klassikaline demagoogia, et mitteöelda näkkuvaletamine. Ja see on solvav. Tahavad oma kiiruseid piirata siis piiraku, sest neil on selleks õigus. Aga ärgu ajagu mingit piinlikku iba.

Tsiteerin liiklusjärelevalvekeskust:

https://www.facebook.com/liiklusjarelevalvekeskus

"2020. aastal võeti rohkem kui 130 riigi osalusel vastu Stockholmi deklaratsioon, mille kohaselt on eesmärgiks aastaks 2030 vähendada liiklussurmade arvu 50%. Suund on vähendada asulates kiirust ja sihiks on kehtestada kohtades, kus sõidukid ja jalakäijad kohtuvad, piirkiiruseks 30 km/h."

Jalakäijad ja autojuhid peaksid ideepoolest kohtuma ülekäiguradadel ja õuealadel. Esimese puhul peab olema sõiduki liikumiskiirus kohtumise hetkel ümmargune null ja teisel juhul oli vanasti suurim lubatud kiirus 20 kmh ja jalakäjia vahetus läheduses jalakäjia liikumiskiirus. Nüüd vist plaanivad kolmekümneni kergitada Big Grin
Pole küll statistikat näinud aga uudisvoost on jäänud mulje, et rõhuv enamus liiklussurmasid leiab aset asulavälistel teedel. Minu loogika ja aritmeetika ei võimalda kuidagi sellist arvutuskäiku, kus asulas kiiruse piiramine kahandab asulavälistel teedel hukkunuga õnnetusi 50 protsenti.

Mis puudutab ülekäiguradasid, siis endal on viieteistaastase vahega kaks korda samas kohas jalakäija küljepealt autootsa hüpanud. Esimene kord suisel aal keset päist päeva ülekäiguraja kõrval (olin juba ülekäigurajast üle) kargas vanamutt diagonaalis teele, vastu auto külge ja kukkus pikali. Jäin seisma ja kutsusin igaksjuhuks kiirabi. Kukkunu sõidutati haiglasse kontrolli ja kuigi mina õnnetuse põhjustamises süüdi ei jäänud, sain suurema ohu allikana ikkagi kindlustuse koefitsendi miinimumilt maksimumile. Teine kord siis sel talvel õhtul pimedas jooksis ülekäigurajale ja autole piki peeglit mingi tume kogu. Pidurdasin kohe seisma ja jõudsin peeglist silmata, kuidas kogu jooksis edasi ning kadus. Passisingi siis ülejäänud liiklejate rõõmuks senikaua kohapeal, kui sain ühenduse 112-ga, oma mure räägitud ja loa minema sõita, et pärast mingi imeläbi ilge kurjategija ei oleks. Kohaks Paldiski mnt ja Sõle ristist esimene ülekäigurada raudtee suunas ehk siis see, mis läeb Telliskivi uulitsa otsani.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne