Murutraktori Kohler Magnum 18 mootoril kaob jõud.
#41

(25-08-2014, 15:47 PM)v6sa Kirjutas:  
(25-08-2014, 14:26 PM)viplala Kirjutas:  ...
Ei ole võimalik, et plahvatus toimub aga tänu sädemele venib nagu tatt, ning klapid jõuavad enne lahti minna, kui plahvatus otsakorrale saab.
...

Selles asi ongi, et plahvatust (ehk kiiret ja täielikku põlemist) ei teki. Nigela sädeme puhul tekib süttimine piiratud ruumis, mille energiast ei piisa kogu segu süütamiseks ja leek sumbub. Soss...

Mida kõrgem on surve silindris survetakti lõpul, seda suuremat energiat edukas süütamine vajab.

Segu süttib ühes kindlas punktis. See punkt asub küünla elektronide vahel. Kohe kui süttimine on tekkinud, käib plahvatus. Plahvatab segu aga omapäi juba, mitte küünla abiga. plahvatusest alates ei saa me rääkida enam mingisugusest sossist. Kui plahvatust ei teki, siis ei teki. Ei ole olemas poolikut plahvatust silindris.

Jah, mida suurem on surve, seda parem peab olema säde. Lahja säde ei ei tekita piisavalt kuumust, et gaasid saaksid süttida. Kuid kui nad juba süttivad, siis järgneb ka plahvatus, kui ei järgne, siis pole nad ka süttinud. Nagu ma enne mainisin, siis plahvatuses ei mängi küünal ega säde enam mingit rolli.

Gaasid seal küünla ümber kas süttivad või mitte. Kui ei sütti, ei teki plahvatust, kolb peksab korra tühja. Kui süttivad, käib litakas ära. Gaaside süttimisest plahvatuse lõpuni, mängivad rolli gaaside koostis, õhuvoolud silindris jne.

Ka see 'Soss' seal alguses on mitte süttinud gaasid. Seega pole halli ala. Kas litakas käib või ei käi.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#42

(25-08-2014, 17:06 PM)viplala Kirjutas:  ...
Gaasid seal küünla ümber kas süttivad või mitte. Kui ei sütti, ei teki plahvatust, kolb peksab korra tühja. Kui süttivad, käib litakas ära. Gaaside süttimisest plahvatuse lõpuni, mängivad rolli gaaside koostis, õhuvoolud silindris jne.

Ka see 'Soss' seal alguses on mitte süttinud gaasid. Seega pole halli ala. Kas litakas käib või ei käi.

Ise räägid endale vastu. Kord on plahvatus (pea momentne), siis on mingi tegevus gaaside süttimisest plahvatuse lõpuni. Kusjuures olen paha inimeneToungue ja ütlen, et plahvatus silindris on sihuke koduperenaiste värkToungue

Lepime kokku, et silindris toimub töötaktil põlemine. See võib olla täielik (ehk käib "plahvatus" nii, nagu plaanitud) või mittetäielik (kui miskit jääb vajaka ja "plahvatust" ei teki). Mittetäieliku põlemise põhjusi võib olla palju, liignõrk (või hiline) säde nende hulgas.

Mittetäieliku põlemise puhul ei kasutata ära kogu küttesegus (mitte segi ajada värske täitega!) oleva kütuse keemilist energiat, vaid osa läheb koos põlenud gaasidega silindrist välja. Kui süttimine mingil põhjusel (liiga rikas või lahja segu põlemisfrondi edenemiseks, liiga väike süüteenergia) ei suuda luua püsivat põlemisfronti, siis "võimsust" polegi. Kolb "tühja peksta" ei pruugi (ehk midagi siiski jõuab visiseda) kuid silinder töötab mitte ettenähtud viisil.

Seepärast ma ottomootorit ei armastagi - sama sümptomi võib anda mitu põhjust.Sad

Samas pole ottomootori töötakti nüansside lahkamine vast teemaalgataja seisukohast oluline - temal on siiski rike ja selle kõrvaldab vaid vigase komponendi väljavahetamine.
Vasta
#43

.......kui küttesegu silindris plahvatab siis seda nimetatakse detonatsiooniks ja leegi kiirus on sel hetkel üle 2500 m/s. Kui toimub tavaline süttimine on leegi kiirus 200-350 m/s, oleneb surveastmest ja veel paljudest teguritest, kaasa arvatud sädelahenduse efektiivsusest.
Veel olgu öeldud, et säde vabas õhus ja säde surve all on täiesti erinevad. Võib juhtuda, et halbade tegurite kokkusattumise korral ei pruugi surve all sädelahendust tekkidagi.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#44

Ma valan ka siis õli tulle - bensiinimootoris toimub plahvatus igal juhul, diiselmootoris aga põlemine kogu töötakti vältel Smile Kõrvadest laekuv info kinnitab mingil põhjusel aga vastupidist. Detonatsioon on täiesti eraldi teema...

PS Siit saaks uue teema

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#45

(25-08-2014, 17:17 PM)v6sa Kirjutas:  Mittetäieliku põlemise puhul ei kasutata ära kogu küttesegus (mitte segi ajada värske täitega!) oleva kütuse keemilist energiat, vaid osa läheb koos põlenud gaasidega silindrist välja. Kui süttimine mingil põhjusel (liiga rikas või lahja segu põlemisfrondi edenemiseks, liiga väike süüteenergia) ei suuda luua püsivat põlemisfronti, siis "võimsust" polegi. Kolb "tühja peksta" ei pruugi (ehk midagi siiski jõuab visiseda) kuid silinder töötab mitte ettenähtud viisil.

Nagu ma aru saan, siis sa tahad öelda, et küünla liiga liiga väikene süüteenergia, kontrollib gaaside põlemise kiirust?

Kui ma valan maha liitri bensiini, ning viskan sinna pisikese leegiga tiku, siis on bensiini süttimine selline poolik ja sisisev aga suurema leegiga põlev tikk süütab bensiini kõikjalt ja koheselt?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#46

(25-08-2014, 18:02 PM)viplala Kirjutas:  
(25-08-2014, 17:17 PM)v6sa Kirjutas:  Mittetäieliku põlemise puhul ei kasutata ära kogu küttesegus (mitte segi ajada värske täitega!) oleva kütuse keemilist energiat, vaid osa läheb koos põlenud gaasidega silindrist välja. Kui süttimine mingil põhjusel (liiga rikas või lahja segu põlemisfrondi edenemiseks, liiga väike süüteenergia) ei suuda luua püsivat põlemisfronti, siis "võimsust" polegi. Kolb "tühja peksta" ei pruugi (ehk midagi siiski jõuab visiseda) kuid silinder töötab mitte ettenähtud viisil.

Nagu ma aru saan, siis sa tahad öelda, et küünla liiga liiga väikene süüteenergia, kontrollib gaaside põlemise kiirust?

Kui ma valan maha liitri bensiini, ning viskan sinna pisikese leegiga tiku, siis on bensiini süttimine selline poolik ja sisisev aga suurema leegiga põlev tikk süütab bensiini kõikjalt ja koheselt?

Kui kolb on vale koha peal süütamise momendil, siis ongi põlemine silindris kehvapoolne. Liiga varajane, lööb tagasi, liiga hiline on madalalt jõuetu. Jätab ringi süütamisel vahele ja paneb äkitsi sädeme sissetõmbamise ajal silindrisse ja siis peksab korralikku leeki tagasi.

Siin peabki olema süüte süsteem korralik. Juhtmetel takistus liiga suur, ei jõua vool küünlani, küünlal liiga suur takistus, lööb sädeme otse korpusesse, mitte silindrisse. Süütepoolil takistus liiga suur, ei jõua vajalik vool juhtmesse, ega ka küünlani.

Varjante kehvaks süütamiseks (loe, valel ajal süütamine) on mitmeid. Vali endale sobiv.

Säde süütab segu ühte moodi, küsimus on millal. Kui säde fekaal, siis lihtsalt segu ei sütti.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#47

(25-08-2014, 21:39 PM)phyl Kirjutas:  Säde süütab segu ühte moodi, küsimus on millal. Kui säde fekaal, siis lihtsalt segu ei sütti.

MOTT, halli ala ei ole. Kas süttib või ei.

Jättes kõrvale kõik teised segavad faktorid, ning eeldame, et segu on ideaalne ja süüte ajastus õige, siis säde tekib ühel kindlal hetkel ja ühe korra küünlale. Kui me hakkame nüüd nn sädet nõrgemaks keerama, siis mingis teatud punktis, kus säde ei ole enam piisavalt võimas, ei süüta ta enam segu. Ei ole nii, et süütab aga segu põlemise kiirus on teine kui tugeva sädemega. Ei ole ka võimalik, et süütab natukene ja kolb puhub leegi ära. Peale gaaside süttimist toimub edasine põlemine juba omasoodu. Küünla ülesanne on selleks korraks läbi.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#48

mina olen võhik ja matsu ei jaga, a seuke ketserlik võrdlus tuli küll pähe.
laon puud ahju ja süütan tikuga vs. laon puud ahju ja süütan leeklambiga.
kuigi see võrdlus vist ei päde, pigem ehk siis passib üks või mitu küünalt arutelusse.
samas üits mootorsaag mul käivitus iga ilmaga ilusti ja saagis ka, aga tuuri ei läinud ja jõud oli napp. kõrvaga tõepoolest miskit ei tuvastand. uue süütepooliga läks käbedalt pöördesse ja vunk oli kõva. mudu käivitus ikke samamoodi igast asendist.
Vasta
#49

(25-08-2014, 21:50 PM)viplala Kirjutas:  Säde süütab segu ühte moodi, küsimus on millal. Kui säde fekaal, siis lihtsalt segu ei sütti.
Ei ole ka võimalik, et süütab natukene ja kolb puhub leegi ära. Peale gaaside süttimist toimub edasine põlemine juba omasoodu. Küünla ülesanne on selleks korraks läbi.[/quote]
Vanasti Bundesweeris oli sihuke seade, kus sai kontrollida küünla sädet surve all. Vahel juhtus, et muidu säde kena, aga silindris otsapidi olles ei taht suve all sugugi töötada.
Ka see on tuttav olukord, kus mootorsae kehva käivituse ja töö põhjuseks oli tõbine süütepool. Aga kuidas võiks see kõik teemaalgatajat aidata?
Seda ka tean omast käest, et mootori kehva töö põhjuseks võib olla sobimatu süüteküünal, olen seda ise läbi proovinud. Aga siis ta töötab kohe algusest peale kehvasti, mitte mõnekümne minuti pärast.


Vasta
#50

(25-08-2014, 18:02 PM)viplala Kirjutas:  ...
Nagu ma aru saan, siis sa tahad öelda, et küünla liiga liiga väikene süüteenergia, kontrollib gaaside põlemise kiirust?
...

Pigem ikka teisipidi: mida kehvemad tingimused, seda suurem on sädemest tekkinud põlemise sumbumine. Väga harva on tingimused silindris survetakti lõpul ideaalsed. Enamasti paraku keskmised kuni halvad.

Iseenesest on plahvatuse poodlajatel õigus: kui küünla säde on süüdanud piisavalt suure ruumalaga leegi, siis edasine on vääramatu. Minu jutt käib esimeste mikrosekundite kohta sädelahenduse järel: kas särakast saadud energia on ikka piisav kogu põlemiskambri süütamiseks või sumbub alanud põlemine küttesegu ebaühtlase jaotumuse tõttu juba eos.

Oluline on mõista, et asjad ei käi iseenesest, vaid ka meie silmale momentsetena näivad protsessid on tegelikult erinevate üksiksündmuste jada.

Kui iga säde süütaks alati kogu küttesegu silindris, siis kuidas seletab auväärne ksf! minu (ja ksf! Maisalupi) Dolmari lugu?
Vasta
#51

Filosofeerime ümber selle halli ala edasi.
Selline protsess nagu viplala kirjeldab, saab tekkida ainult lõkke ääres, kus süüdatav materjal kas süttib või ei sütti. Ja kui süttib , siis põleb edukalt täies mahus lõpuni. Siin on protsessil aega toimuda.

Kui aga võtta silinder, siis seal peab küttesegu süttima ja ära põlema (soovitavalt täielikult) mitmeid kümneid kordi sekundis. Põlemisele on kehtestatud ajalimiit.Ja siin tekkivadki käärid vaba põlemisega. Kuna segu süüdatakse ühes punktis, ja teades, et tavalise põlemise kiirus silindris on umbes 250 m/s, siis nende mikrosekundite jooksul leek lihtsalt ei jõua levida ühest otsast teise, kui kolb surub peale juba uue töötakti. Sellest tulenevalt peabki litakas olema võimalikult suur, et süüdata korraga maksimaalselt suur kogus küttesegu.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#52

(26-08-2014, 09:13 AM)v6sa Kirjutas:  Iseenesest on plahvatuse poodlajatel õigus: kui küünla säde on süüdanud piisavalt suure ruumalaga leegi, siis edasine on vääramatu. Minu jutt käib esimeste mikrosekundite kohta sädelahenduse järel: kas särakast saadud energia on ikka piisav kogu põlemiskambri süütamiseks või sumbub alanud põlemine küttesegu ebaühtlase jaotumuse tõttu juba eos.

Seda ma siin proovingi rääkida Smile Kui segu on küünla poolt süüdatud, siis litakas ka käib. Kui segu ei ole süttinud, käib kolb tühja. Ma ei oska endale lihtsalt ette kujutada varianti, kus segu jääb poolenisti põlemata tänu küünla poolt antud halvale sädemele.

(26-08-2014, 10:18 AM)Daff Kirjutas:  Filosofeerime ümber selle halli ala edasi.
Selline protsess nagu viplala kirjeldab, saab tekkida ainult lõkke ääres, kus süüdatav materjal kas süttib või ei sütti. Ja kui süttib , siis põleb edukalt täies mahus lõpuni. Siin on protsessil aega toimuda.

Kui aga võtta silinder, siis seal peab küttesegu süttima ja ära põlema (soovitavalt täielikult) mitmeid kümneid kordi sekundis. Põlemisele on kehtestatud ajalimiit.Ja siin tekkivadki käärid vaba põlemisega. Kuna segu süüdatakse ühes punktis, ja teades, et tavalise põlemise kiirus silindris on umbes 250 m/s, siis nende mikrosekundite jooksul leek lihtsalt ei jõua levida ühest otsast teise, kui kolb surub peale juba uue töötakti. Sellest tulenevalt peabki litakas olema võimalikult suur, et süüdata korraga maksimaalselt suur kogus küttesegu.


Kolvi liikumiskiirus on umbes (2000rpm, ei viitsi täpselt arvutada momendil) 7-8m/s. Kui põlemine toimub kiirusega 250m/s, siis jääb talle piisavalt aega kolvi peal toimetamiseks, seda enam, et süüdatakse segu enne üssi. See tähendab, et peale süttimist, jõuab enamus gaasidest ära põleda enne kui kolb uuesti alla hakkab liikuma. Siin ei ole kohta aeglasele põlemisele, ega viivitusega süttimisele. Kui segu ei sütti küünla poolt ette antud hetkel, siis ta ei süttigi.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#53

Tere! Ei taha teemaalgatajat segadusse ajada, tal ei pruugi olla üldse süüte viga. Aastat 2o tagasi, sain ühelt külamehelt 125-se (Minsk) mootori, mis oli aiatraktori peal, süütemänguks oli aretatud traktori magneeto laadne asjandus(käis teises suunas ringi, kas tuletõrjepumba või zidi oma, täpselt ei tea). Moo tor oli matsu pill, aga pöördesse ei läinud eriti, kahtlustasin magneetot. Sai sinna treitud, V-50 (minimopeed) süütemäng parajaks, aga selle süütega ei käinud enam üldse, kas tõmbas täis või jäi nälga. Tuli välja, et sinna mootori külge oli pandud väga jämedate düüsidega karpa k62?, enne korralikult käima ei saanudki kui õigete mõõtudega karpa saime. Kui seda jama läbi ei oleks teinud, ei usuks , et sädemel ja sädemel on vahe.
Vasta
#54

(26-08-2014, 14:51 PM)woltz Kirjutas:  Ei taha teemaalgatajat segadusse ajada, tal ei pruugi olla üldse süüte viga.
...

Ei pruugi jah - ottomootor ju. Ning diagnoosimise teeb keerukamaks ka see, et mootor mõnda aega käib hästi ja siis kooleb.
Vasta
#55

(26-08-2014, 16:36 PM)v6sa Kirjutas:  
(26-08-2014, 14:51 PM)woltz Kirjutas:  Ei taha teemaalgatajat segadusse ajada, tal ei pruugi olla üldse süüte viga.
...
Ei pruugi jah - ottomootor ju. Ning diagnoosimise teeb keerukamaks ka see, et mootor mõnda aega käib hästi ja siis kooleb.
See võib ja vahest ongi kütte mittekättesaamise viga. Vaheta filtrid ära, ja puhasta karbuss..Käib senikaua, kuni kütust karbussis on ning aeglaselt vahest tilgub veel ka peale, kuid mitte piisavalt. Seepärast ka õhuklapiga sundmängimine.


Vasta
#56

Kas seal süsteemis mingit kütusefiltrit mitte polnud?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#57

(26-08-2014, 21:28 PM)viplala Kirjutas:  Kas seal süsteemis mingit kütusefiltrit mitte polnud?
On kütusefilter. Kui roolitaga istuda, siis mootori vasakult välisküljelt jookseb bensiinivoolik ja sellele on filter vahele pandud. Originaal peaks olema u 4cm pikk ja 1,5cm jäme helerohelisest plastist toruke.
Vasta
#58

Äratame vana teema ellu, vahepeal olen saanud tühikäigu korda, tuksub nagu kell tühikäigul, tooreklappi üldse ei kasuta, ka mitte käivitusel. Piisas arvatavasti karburaatori puhastusest.

Oli teemaks see et pidin sõitma kogu aeg täispaagiga 25l. Peale uue hiinast tellitud kütusepumba pealepanemist asi siiski ei paranenud, mäe otsa jõudes ikka jõud kadus ja vahel sureb välja. Võib olla aitas see kütusepumba vahetus käivitusel, nüüd ei pea enam süstlaga ringi jooksma et karburaatorisse kütet süstida.

Avastasin et kui alumine reguleerkruvi ainult üks pööre lahti teha ei puterdanud enam ja ka mäe otsas ei jäänud seisma, võib olla on see ajutine.

Peale niitmist jätsin seisma ja hiljem enam ei käivitunud, säde puudus, peale pikka ootamist 2h siis õnnestus käivitada garaazi ajada.


Kas Kohler Magnum 18 on üks suur süütepool või iga küünla jaoks oma väike? Avastasin et mingi süütepooli moodi pool on vasakul pool taga mootoriruumis, seal aga otse küünaldele juhet ei läeh?

[url=https://www.ebay.com/itm/Ignition-Coil-For-KOHLER-24-584-45-S-24-584-01S-CH18-CH20-CH22-CH23-CH620-USPS/184326754652?epid=1464553075&hash=item2aeabb115c:g:xiAAAOSw8-5e5Bx6][/url]
Vasta
#59

minu traktor on müüdud, ei ole enam võimalik vaadata. Igaks juhuks vaata veel juhtmeid, seal oli mingi kamm kaitsmetega. Minu omal igatahes oli enne süütepooli juhtme vahele pistsetud kaitse ja selle pesa ei andnud ühendust. Panin uue kaitsme koos pesaga, sain veast lahti. See kaitse oli eraldi, rooli taga istudes vasaku külje peal aku kõrval. Aga minu traktor oli Ariens, mitte Toro. Mootor küll sama.
Vasta
#60

On olemas selline kaitse, plastist toru, sees klaasist kaitse, mäletad sa mitme A see umbes oli?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne