[Envir]

Mul tekkis selline küsimus, et kas Eestis tänasel päeval on võimalik omandada haridust, mis võimaldaks maa-majapidamises üldiselt paremini toime tulla? Ma tean näiteks, et EW ajal korraldati igasugu seltside alt kodumajapidamise jm kursusi.

Olen näiteks tutvunud Olustvere õppekavadega: kindlasti oleks mõne õppesuuna läbimine abiks, samas minu mulje kohaselt on tegemist ikkagi (palgalise) spetsialisti väljaõpetamisele suunatud asutusega. Ma pean silmas üldisele talupidamisele suunatud õpet, mis annaks suhteliselt süstematiseeritud ülevaate kõikidest olulisematest maa-majapidamisega seotud aspektidest. Ehitamine (elumajad, kõrvalhooned), taimekasvatus, loomakasvatus, metsandus, tehnika, turismiarendus, majandusarvestus ... Samuti toodangu turustamise võimalused - väga labane näide - mida on vaja, et ketipoele kartulit müüa?

Mind ajendas teemat looma see, kuidas paljud Eestis elavad inimesed, talupidajad, virelevad kuidagimoodi, ajavad mingit asja, aga suurt kuhugi ei jõua. Kulutavad vales suunas oma aega, raha ja tervist. Ja neid on palju. Kõrvalt on hea vaadata ja niimoodi hinnangut anda, samas tuleb nagu tunnistada, et ega endagi tegemised ilmselt ei ole üldpilti arvestades alati õiges suunas.

Mõtlen just seda, et ega eesti inimesed pole üldsegi rumalad, aga paraku jääb silmaringi ja teadmisi üldisest elust-olust, tehnikatasemest, tehnoloogiasuundadest väheks. Kahjuks on elu ka küllaltki lühike, et omal nahal ja oma rahakotipeal katsetades ja eksides õiget teed leida. Tuleb hariduse puudulikkust tunnistada.

Postituse esimeses lõigus sai mainitud EW aegseid kodupidamise kursusi: mainisin seda seepärast, et ma mäletan, kuidas minu vanaema rakendas EW ajal naisseltsis omandatud teadmisi oma elu lõpuni. Ma usun, et kui eesti inimestel oleks võimalik omandada praktilist rakenduslikku tänapäevast kodumajanduslikku haridust, siis oleks võimalik väga tõhusalt kiirendada üldise elujärje paranemist täna. Isegi mitte niiväga suurtootmise kontekstis, aga igapäevase elu parema korraldamise mõttes. Sest seni kuni nö õiged teadmised on üksikute "helgete peade" valduses, jätkub ebavõrdsuse suurenemine ja maaelu väljasuremine. Kui oleks teadmisi, parem ülevaade, oleks võimalik tegeleda ka perspektiivsemate suundade arendamisega, ajada oma isiklikku äri targemini.

[pen.skar]

Selline u. aastane "pruudikool" väga vajalik. Ja meestele ka, paljuke neist ajateenistusse satub- ära viilitakse. Aru saamata kui palju laiendab silmaringi see aasta seal. Uued sõbrad, oskused, inimestetundmist, korra järgi elama jne.

[DevilDeVille]

Tänapäeval just jänes kõiketegijad virelevadki, spetsialiseerunud talunikud elavad suht kenasti, kasutades masiniste masinatel (remont pole samuti see nätsust ja okastraadist asjade tegemine, nagu vanasti kombeks. Lihtsalt masinad on uued liisingupillid). Hoonete ehituse tellivad ehitajatelt. Seadmeid ostavad jnejne.

Lihtsalt minu viis kopikat. Pole vaja kohe jalgadega peksma hakata.

[Envir]

Algul samm-sammult nätsuga okastraati kokku kleepides, aga kui suund ja korraldus õige, siis asi edeneb ja saab efektiivsemate masinate jm juurde suunduda. Ega uus masin ega ehitaja iseendast seda lisandväärtust tooda vaid ideaalis ja hea korraldamise juures võimaldavad seatud eesmärki efektiivsemalt saavutada.

Asjade tarka korraldamist peakski õppima. Selleks et ehitaja paljaks ei varastaks, peab midagi ehitamisest teadma ja et pank pükse jalast ära ei võtaks, peab raamatupidamisest ka midagi jagama.

[kopraonu]

Eks igale probleemile on lahendus ja selle esimene faas on tunnistada ise endale,et oleme lollid olnud ja valest otsast asju ajanud.

Miks osad virelevad ja kuhugi ei jõua? Inimesed on erinevad ja nii ka nende vaimne võimekus. Mõnedel on elus rohkem vedanud kaasavaraga ja taiplikusega. Eks sama asi ka nende maa majapidamistega, kelle oli ja on taiplikust elavad ära. Aga osa rahvast ei oska ikkagi rahaga majandada veel vähem oma kulusid kontrolli all hoida. Omast kogemusest ütlen: kahte jumalat teenida ei saa. Seega siis tuleb prioriteedid paika panna,mida teha soovitakse. Kui hüpata ühelt asjalt teisele ei saavutataki midagi vaid tammutakse paigal.
Samas ei saa ma kõigi eest rääkida,sest taibukus on inimestel seinast seina ning see väljendub ka erinevalt.

[fanatt]

Mul tekkis selline küsimus, et kas Eestis tänasel päeval on võimalik omandada haridust, mis võimaldaks maa-majapidamises üldiselt paremini toime tulla? Ma tean näiteks, et EW ajal korraldati igasugu seltside alt kodumajapidamise jm kursusi.

Olen näiteks tutvunud Olustvere õppekavadega: kindlasti oleks mõne õppesuuna läbimine abiks, samas minu mulje kohaselt on tegemist ikkagi (palgalise) spetsialisti väljaõpetamisele suunatud asutusega. Ma pean silmas üldisele talupidamisele suunatud õpet, mis annaks suhteliselt süstematiseeritud ülevaate kõikidest olulisematest maa-majapidamisega seotud aspektidest. Ehitamine (elumajad, kõrvalhooned), taimekasvatus, loomakasvatus, metsandus, tehnika, turismiarendus, majandusarvestus ... Samuti toodangu turustamise võimalused - väga labane näide - mida on vaja, et ketipoele kartulit müüa?

Mind ajendas teemat looma see, kuidas paljud Eestis elavad inimesed, talupidajad, virelevad kuidagimoodi, ajavad mingit asja, aga suurt kuhugi ei jõua. Kulutavad vales suunas oma aega, raha ja tervist. Ja neid on palju. Kõrvalt on hea vaadata ja niimoodi hinnangut anda, samas tuleb nagu tunnistada, et ega endagi tegemised ilmselt ei ole üldpilti arvestades alati õiges suunas.

Mõtlen just seda, et ega eesti inimesed pole üldsegi rumalad, aga paraku jääb silmaringi ja teadmisi üldisest elust-olust, tehnikatasemest, tehnoloogiasuundadest väheks. Kahjuks on elu ka küllaltki lühike, et omal nahal ja oma rahakotipeal katsetades ja eksides õiget teed leida. Tuleb hariduse puudulikkust tunnistada.

Postituse esimeses lõigus sai mainitud EW aegseid kodupidamise kursusi: mainisin seda seepärast, et ma mäletan, kuidas minu vanaema rakendas EW ajal naisseltsis omandatud teadmisi oma elu lõpuni. Ma usun, et kui eesti inimestel oleks võimalik omandada praktilist rakenduslikku tänapäevast kodumajanduslikku haridust, siis oleks võimalik väga tõhusalt kiirendada üldise elujärje paranemist täna. Isegi mitte niiväga suurtootmise kontekstis, aga igapäevase elu parema korraldamise mõttes. Sest seni kuni nö õiged teadmised on üksikute "helgete peade" valduses, jätkub ebavõrdsuse suurenemine ja maaelu väljasuremine. Kui oleks teadmisi, parem ülevaade, oleks võimalik tegeleda ka perspektiivsemate suundade arendamisega, ajada oma isiklikku äri targemini.

Selle jutuga oled sa ikka täpselt naelapea pihta saanud, just selles ongi asi miks maa kohad välja surevad. Noortel võib tahtmist olla aga oskust napib, vanadel võib teadmisi olla aga tahtmist ja jõudu napib. Kui kuidagi tahtjatele selle stardi saaks anda... Oma ettevõtmised on ka mõnikord alustamise kartuse taha jäänud.

[aavu]

Kettidesse saab müüa toodangut ainult see, kes garanteerib pideva varustamise mingil ketile vajalikul tasemel. Näiteks porgand on aasta ringi ketis saadaval. Ühekordseid pakkumisi ei võeta vastu, sest see on tülikas.
Keegi kuskil kirjutas, et tegi ühel aastal head äri mingi kultuuriga. Järgmisel aastal panid kõik naabrid sama kultuuri maha ja kõrbesid madala hinna tõttu aga see keegi oli juba uuele kultuurile üle läinud ja võitis jälle. Ennustamise ja tunde värk, samuti ilmaga vedamine.
Ei saa öelda, et Nikita aegne maisi propaganda lausa vale oli, sest esimesel aastal kasvas mais üle kahe meetri kõvasti aga iga aasta lihtsalt pole soodne. See peaks olema 60 nda aasta paiku vist: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid304362

Arvan, et põllumeheks ei saa õppida, põllumeheks kasvatakse isa kõrval. Õppimine ainult täiendab juba väljakujunenud põllumeest. Mis põllumees saab sellest, kes küsib tõemeeli naabri käest, et kas juba peaks kartuli maha panema või on veel vara.

[kopraonu]

Arvan, et põllumeheks ei saa õppida, põllumeheks kasvatakse isa kõrval...

Kas isa kõrval või ka vabalt vanaisa,onu kõrval. Mina õppisin oma põllumehe esimesed tarkused vanaisalt. Kui vanaisa suri,pidin edasi juba ise nuputama aga see tee oli käänuline ja raske.
Lühidalt:
1. Asi hakkab pihta huvist,kas sul on tahtmist ja huvi tegelda ja see hakkab juba varajases nooruses.Kui eelkäijatelt omandatakse tööharjumus või siis mitte.
2. Tunne loodust enda ümber ja oska lugeda looduse märke. Ilma avara silmaringita ringi jalutamine ei vii kuhugi.
3. Kui ise käsi s--taseks ei tee,siis pole lootust ka midagi saada. Kehtib igas eluvaldkonnas.

[v6sa]

...
1. Asi hakkab pihta huvist,kas sul on tahtmist ja huvi tegelda ja see hakkab juba varajases nooruses.Kui eelkäijatelt omandatakse tööharjumus või siis mitte.
2. Tunne loodust enda ümber ja oska lugeda looduse märke. Ilma avara silmaringita ringi jalutamine ei vii kuhugi.
3. Kui ise käsi s--taseks ei tee,siis pole lootust ka midagi saada. Kehtib igas eluvaldkonnas.

Pihtas ja põhjas.

Jään siinkohal endiselt vastikuks irisejaks ja rõhutan, et tööharjumused tulevad kaasa kodunt. Kui vanemad süüdimatult kasvatavad siidikäppa, siis vaid haruharv isend suudab tööharjumuse kujundada haridustee jooksul.

[Basilio]

Kui vanemad süüdimatult kasvatavad siidikäppa, siis vaid haruharv isend suudab tööharjumuse kujundada haridustee jooksul.

On olemas vanemaid kes tõesti last ekstra siidikäpaks kasvatavad, veendes maast madalast, et käsi määriv tegevus on põlastusväärne. Õnneks on selliseid minu arust vähe.
Teine kategooria on "liiga tublid" vanemad, kes laste eest kõik ära teevad, muutes nad suht abituks. Neid on juba rohkem.
Kolmas kategooria on massiliselt levinud.
A) Vanem on eluspüsimiseks rabelemisest tihti liiga väsinud, et järeltulijat õpetada. Lihtsalt ei jaksa enam lisakoormat vedada. Õhtuks on juba kogu maailmast pohhui, saaks vaid kotile.
B) Või siis on mingi tööga tõsiselt kiire ja laps oma aeglase tempo ning veel vähese vilumusega laseks kogu ürituse vastu taevast.
C) Või on oht et laps saab viga või lõhub kalli asja. Jälle lükkad ta hellalt eemale ja teed ise, kuna ei jõuaks seda "kooliraha" kinni maksta.
Tuleb tuttav ette?
Kui seda kõike aeg-ajalt õpetamisega ei kompenseeri, on jällegi üks siidikäpp juures. Ja kui lähed ise kutsuma, et tule vaata nüüd seda asja, ma õpetan sind, siis ei tunta jälle huvi...
Eehh, omadest kogemustest kirjutan...

[kolentin]

10 punkti ksf. Basiliole. Ise olen mõelnud samu mõtteid nagu teemaalgataja. Olen põline maainimene ja linna ei kisu mingi väega, samas peaks maal elades ka ikka maatöid tundma/tegema, paraku jah, infot on kuidagi kesiselt. Kui muidu on internetist kõike leida, siis maaharimise kohta ikka üllatavalt vähe ja ka siis pigem uuema aja materjalid, kus igal sammul kohtab väljendit "round-up".. Kas tõesti pole muul viisil võimalik, kui mürkidega? Ei tahaks hästi uskuda. Ei mõtlegi suurtootmist, aga võiks olla kuskil netis olemas täiesti maakeelne ellujäämisõpetus kasvõi äärmusliku kriisi olukorras kasutamiseks, et kuidas ennast ise ära toita põllupidamisega ja elementaarsete vahenditega.
Siiani olen asjakohast infot vaid vanadest raamututest leidnud.

[kass]

Jälle hea auto-moto alane teema, pean ka mittemidagi juurde kirjutama.
Laste töökaks kasvamise kohalt lisan, et seni on siin teemas tugevalt alahinnatud kooli ja pioneeriorganisatsiooni osatähtsust!
Samuti ei pöörata piisavalt tähelepanu geneetilisele ja astroloogilisele eelsoodumusele!
Ilma naljata! Sisemine töö-teha tahtmine on väljend, mida meil üks endine juht kasutas tööliste noomimisel.
Küllalt on näiteid, kus pere üks laps on töökas, teine (mina) aga muidu tore mees. Ja selliseid näiteid on küll ja veel. Vanemad kasvatasid ühe(d) lapse töökaks, teise(d) laisaks?
Teemasse, I vabariigi ajal olid siin taga igatsetud koolideks põllutöö koolid, ka näiteks Kehtna (Kõrgem) Kodumajanduskool.
Mis tänapäeval igasuguseid vajalikke kursusi puudutab, siis praegu on igasuguseid koolitajaid nagu kirjuid kasse, kui oleks (maksujõulist) nõudlust, teid koolitataks kui just mitte surnuks, siis peast segaseks kindlasti!

[Envir]

Mis tänapäeval igasuguseid vajalikke kursusi puudutab, siis praegu on igasuguseid koolitajaid nagu kirjuid kasse, kui oleks (maksujõulist) nõudlust

Ma ei tahaks mõnusat naljatoonis vestlust liigse tõsidusega ära rikkuda, aga see on jälle see koht, kus ma aru ei saa, kas on nali või mette. Too mõni näide mõnest vahvast koolitajast.

[kass]

Mis tänapäeval igasuguseid vajalikke kursusi puudutab, siis praegu on igasuguseid koolitajaid nagu kirjuid kasse, kui oleks (maksujõulist) nõudlust

Ma ei tahaks mõnusat naljatoonis vestlust liigse tõsidusega ära rikkuda, aga see on jälle see koht, kus ma aru ei saa, kas on nali või mette. Too mõni näide mõnest vahvast koolitajast.

Ega ma ise ka ei oska seda kohta kvalifitseerida, vist on ikka kurb tõde, kui mitte rumal nali? Üldiselt petan end mõttege, et mitte kõik, mis ma kirjutan, pole "lihtsalt loll jutt", vaid alati on seal ka mingi osa tõde elust enesest.
Aga koolitus otsi endale ise, mina ei oska konkreetselt midagi välja tuua, sest ise olen raskesti õpetatav ja positiivset kogemust ei oma.
https://www.google.ee/search?client=oper...gws_rd=ssl