[supp]

igaksjuhuks küsin, et ka sa Priit LPG ja CNG sassi ei ajanud, sest LPG maksab 0,68 tavaliselt ja 30l on jube pisike paak LPG jaoks
aga , et päris OT oleks, siis ma soetasin ka paar kuud tagasi omale LPG-ga 5l v8 motoga vana usaka ja küttekulu on ulme ehk siis bensu hinda ümber arvestatuna maanteel 5-6l/100km ja linnas (kui natuke bensuga ka sõita) 7-8l/100km
paari tuttava käest kes CNG-ga sõidavad olen nende kulusid uurinud, ja need on üldse ulme valdkonnast ehk korraliku keskklassi auto kulu on ca 2-3 eurosenti km, aga ka need autod on kallimad

[honkomees]

...
Läbisõit kuus 1500 km (90 000 kokku 5 aastaga)
Seadme maksmus 1100 €
Soovitav paagimaht 30 l
...
Seadme tasuvus aeg 48288 km
Läbisõit ühe tankimisega 299 km
...

olen juba aastakümneid mõelnud gaasile, aga ettevõtmist pole olnud seda ää teha. Nende numbrite juures on kõik kena peale paagi suuruse ja sellest tulenevalt paagitäiega läbisõidu. Minu aastane kilometraaž on ca 50-60 kkm ja seega tuleks aastaga juba plussi. Aga kuna elukoht ei nõuab gaasi tankimiseks eraldi linnasõitu ja nii tihedasti (ülepäevi) seda ei tahaks teha, lisaks annaks see veel lisa kilometraažile (vedelkütust võtan täispaagile lisaks ikka paar kankut pagassi ka ja ühildan kord nädalas suurema toidupoes käiguga).

[fm25]

Minu põhimõte, et ei mingit liisingut! Kui uue auto plaan siis aastake või kaks pool sissetulekust padja alla ja on auto kindlalt enda!

[Talupoeg taluja]

Minu põhimõte, et ei mingit liisingut! Kui uue auto plaan siis aastake või kaks pool sissetulekust padja alla ja on auto kindlalt enda!

Muidugi! Ja milleks liisida,kui kõik kohad on odavaid autosid täis. 100 euro eest saab juba iseliikuva auto kätte. Kellel kuldsed käed,need hätta juba ei jää. Kui paremat tahta siis 300-ga peaks saama päris hea saani.

[nootsii]

kui on olemas isiklik koht kus seda 100 eurist autot putitada miks mitte. Aga kui teed seda teeninduses siis vist väga odav ei ole. Ja ka mitte planeeritav. Mina selle tõttu enam ilma garantiita auto ei taha igapäeva autoks.

[weix1]

Ehhh.... Kui on juba selline küsimus püstitatud siis tõepoolest ei huvita, et 300 euriga saab ka auto. Midagi loeb ka auto välimus, vastupidavus ning mitte kõigil ei ole võimalik autot oma peaga ning omal pinnal remontida.

[E303]

Liisida võib kuni 3 aasta vanuse ja kindla ajaloo ja väikse läbisõiduga masina ning tehase garantiiga masina .Aga kuna kilometraazi vähendamine kerimise läbi on levinud ka peaaegu uutel autodel siis sellise kerimata auto otsimine nõuab aega ja teadmisi. Kui raha on siis võib ka täiesti uue masina 4-5 aastasse liisingusse võtta . Mingi 150 eurise liisingu kuumaksega on võimalik saada väga korralikke sõidukeid. Seega mingite vanade sõiduauto rontide liisingusse võtmine on täiesti mõttetu üritus siis parem juba koguda raha et osta mingi korralik auto .

[Armex]

Ise vaja otsustada oma võimalustega jne.tegutseda vaja sisetunde jaoma võimaluste järele,keegi ei saa otsustada mis öige mis vale liisinud olen kaks autot kerge ei ole aga kui muud võimalust ei ole ja uut autot tahad aga siis mõtle ka tuleviku peale viis aastat maksukoormust ja kas on tööd viis aastat.Olen liisinud ainult uut autot aga ei kahetse.

[PlyVal64]

igaksjuhuks küsin, et ka sa Priit LPG ja CNG sassi ei ajanud, sest LPG maksab 0,68 tavaliselt ja 30l on jube pisike paak LPG jaoks

Sm. Supp, ma ju võrdlen teadlikult võrreldavaid "asju" ehk see peaks olema iga autovõrdluse ESIMENE ja tähtsaim samm! Lihtsalt jäi hambusse too tehasest LPG-auto Dacia ja kõik teised tuleb siis samamoodi konfigureerida. Seda ka paagimahu poolelt. Ning tasuvuskalkulatsioonid pika perspektiivi peale tuleb teha kõiki numbreid ÜLESPOOLE ümardades ehk mingisugune "keskmine" oodatav inflatsioon/hinnatõus sisse kirjutada. Kui seda perioodi jooksul ei tule, oled kiiremini ja rohkem võidus. Siga ja kägu ei ole omavahel mõtet võrrelda.

Edit: ei pannud seda tähele:

paari tuttava käest kes CNG-ga sõidavad olen nende kulusid uurinud, ja need on üldse ulme valdkonnast ehk korraliku keskklassi auto kulu on ca 2-3 eurosenti km, aga ka need autod on kallimad

Kahjuks on müügil vähe surugaasiautosid, ainsa "Normaalse" masinana tuleb ette ju uus Octavia G-Tec, mille hinnad on 20K + üles. Ei ole palju, kui võtta CNG-autode olematu kütusekulu. Lihtsalt on vist siiani vaid 5 tanklat Eestis: Tallinn 2 Sõjamäe ja Akadeemia, Tartu, Pärnu ja Narva. Kuid suures piires annavad need juba võimaluse täitsa edukalt surugaasiautoga odavalt ära elada - bensiin on ju lisaks ja seda ikka saab. Ehk sõltuvalt põhielukohast võib ka too sooda-auto täitsa alternatiiv olla. Saartele ja kesk-lääne kanti ei kära, aga nelja "suurlinna" lähistel elajad saavad täitsa hakkama. 97 liitrit/15 kg maagaasi + 50 toopi bensu: 2 korda kuus halvemal juhul tuleb kaugeltnurgameestel "naisega poes" käia

Samas, kuna teemaalgataja tahtis/tahab linnaautot, pole 30-liitrine LPG paak üldse väike! Linnad on tanklaid täis ja need suured 100-liitrised LPG-paagid on paras nuhtlus ruumikasutuses. Kui kalkulatsioon annab läbisõiduks paagitäiega ~300 km, siis seda on sittakanti, et ei pea iga päev tanklat külastama. Lisaks on ju ka bensiin paagis. Ja 300 km on piisav mistahes risti läbi Eesti sõiduks ning igal juhul on teepeal mõni LPG tankla.

Aga kuna elukoht ei nõuab gaasi tankimiseks eraldi linnasõitu ja nii tihedasti (ülepäevi) seda ei tahaks teha, lisaks annaks see veel lisa kilometraažile (vedelkütust võtan täispaagile lisaks ikka paar kankut pagassi ka ja ühildan kord nädalas suurema toidupoes käiguga).

See on juba teine teema, kui elatakse maal ja tõesti on vaja päris kaugele gaasi tankima sõita. Siis peaks olema juba nii suur paak, kui võimalik. Kuid jällegi: kogu Eesti autokasutajatest on kaugel pärapõrgus elajaid tühine osa. Ja nende järgi ei saa mitte midagi ei arvutada ega keelata/käskida. Näiteks naastrehve, mis tuleks mõistuse järgi ära keelata. Meil ka Noarootsi tagumisest nurgast lähima tanklani 25 kilti (nii Dirhami kui Linnamäe täpselt sama kaugus) ja normaalne toidupood ning gaasitankla üldse Haapsalus/Uuemõisas 37-40 km, talvel on poolsaarel teed kiilakas või sõidame üldse mööda merejääd - so what? Elab aastaringselt päris mitu inimest ja ikkagi: need on riigi suures plaanis erandid.

See on automoto foorumi eriliselt lahe fenomen: siiin "käib koos" eriliselt suur hulk maal elavaid inimesi ja nii jääbki mulje, nagu eestlased elaks siiani karulaantes üksikutes taludes. Sisuliselt on aga automoto foorum tõeline ernadlik nähtus, seda kindlasti tänu põllumajandustehnika osakonnale ja üldisele sedasorti tehnika sõbralikkusele. Kuid see ei muuda fakti, et 80% inimestest elab linnades ja suuremates asulates.

[honkomees]

... Näiteks naastrehve, mis tuleks mõistuse järgi ära keelata. ..., talvel on poolsaarel teed kiilakas või sõidame üldse mööda merejääd - so what? ...

häh, siledal maal pole rehvid probleemiks. Katsu sa meie nn mägedes sõita ilma naastuta, seisev auto vajub teelt ära nagu naksti, isegi selle tänapäevase sõidukanaastuga tükib seda juhtuma (korra Niva hakkas mäeharjalt tagurpidi spiraalitades piki teed alla liikuma, kolm tiiru tegi ümber telje ja ilusad naastujäljed jäid kiilakale). Olen vene ajal 7-8 km sõitnud nende Kohtla-Järve jäikade prottidega, ei mäleta täpselt kas 2 või 3 tundi, nii mõnekümne meetri kaupa ja siis auto teel risti või põigiti ja jälle teepervest külmund liiva kraapima ..

... Kuid see ei muuda fakti, et 80% inimestest elab linnades ja suuremates asulates.

Ja siis need vähesed peavad kannatama enamuse järgi tehtud seaduste tõttu?
TEGELIKULT tuleb teha ikka kõik seadused arvestades nn nõrgima lüli reeglit, st nende järgi, kes on halvimas olukorras.
Sama võiksid ka nt interneti ja mobiiliteenuse pakkujad arvestada, kui nad oma suurejoonelise katteta reklaame teevad Ainult liikluskindlustus arvestab elukohast tulenevat riskivähesust ...

[PlyVal64]

Sama võiksid ka nt interneti ja mobiiliteenuse pakkujad arvestada, kui nad oma suurejoonelise katteta reklaame teevad Ainult liikluskindlustus arvestab elukohast tulenevat riskivähesust ...

OT in:
Aga täpselt nii ongi! Ei pinguta mitte üks operaator mingite karulaante suvekodude 4G levi pärast, mul hea, et üldse õuepeal levi on Täpselt sama ka elektrifitseerimisega, millise plaani pani paika juba 94 aastat tagasi Lenin isiklikult oma GOELRO'ga. Kui meil pole otse kalda ääres oleval suure püsiasustusega Pranglil korralikku püsiühenduseelektrit ja ksf!Vootele peab ikka mõnikord jalgrattaga arvutile voolu väntama, sama Ruhnu ja näiteks Hobulaiuga, siis millest me räägime? Ja ei ole vahet, on see vähemus, kes enamusele peab demokraatias alluma, 20% või 0,02%. Ning ma olen peaaegu kindel, et Hobulaid on Eesti kõrgeima "kasumlikkusega" kindlapiiriline haldusüksus per hektar. 57 hektarit 75 hektarist on Urmas Kaarlepa oma ja ka teised maaomanikud pole just vaesed inimesed + omab maad ka Märjamaa vald. Ehk selle laiu omanik/kasutajaskonna panus riiki nii otseselt maksudena kui kaudselt on erakordselt kõrge.

Ja see kõik käib ka autonduse kohta: päris kindlasti pole mulle mõtet rääkida, kuidas TALVEL saab/ei saa Eesti maapiirkondades sõita. Selleks olen mina/meie kahekesti kindlasti kõige valem inimene See on tõsi, et hea dnaastrehvid teevad seal sõitmise kordades lihtsamaks aga see ei korva mitte kuidagi naastrehvide tehtavat räiget kahju KOGU riigi teekatetele aasta lõikes. Isegi seda spetsialistide vahel tunnsitatakse aga see pole ju miilitsate poolne tellimus, et julgelt pooled "valede sõiduvõtete ja valesti valitud kiiruse tõttu kaldus vastassuunda ja jälle mitmed laibad" on TEGELIKULT tingitud naastrehvide lõhutud teest, kus pikisoontes tekkis äkitselt kontrollimatu vesiliug... Teekate ei vastanud nõuetele aga kus sa sellega.
Ma oleks nõus eranditega: antakse kindlatele autodele naastrehvi kasutamise õigus - needsinased valdade sotstöötajate elektrikäulad, vallas lapsi ja pensionäre vedavad autod, valla väikebussid-liinibussid, kiirabi, politsei jms elanikkonna teenindamiseks hädavajalik maapiirkondade autopark aga äri- ja eraautod sõitku lihtsalt aeglasemalt. Samas linnades ei ole erandid üldse vajalikud. On vallasisene linn, siis pead ka maal käima, on tegu eraldi KOViga, pole linna sotstöötajal linna piirest kuhugi vaja minna.
OT out

Oli küll ohvtopik, kuid suuremas plaanis peaks inimesed ka autosid ostes/liisides "suuremat pilti" vaatama. Panema kogu aeg mistahes ostud ja tegevused skaalale ebavajalik/vajalik/hädavajalik; raiskamine/mõistlik/ülejõu käiv; lollus/praktilisus/edevus jne ja sealt siis "õigeid" otsuseid ja valikuid tegema. Ja meile on alati kõige rohkem meeldinud näiteks need taverallitajad, kes on telefonitsi või otse öelnud: kuna Talveralli on ebavajalik raiskav lollus ja pere eelarve seda välja ei kannata ja on vaja muid asju teha, siis ei osale. Et perel oli juurdekasvu, seega oli vajalik, mõistlik ja praktiline võtta kohustus panga ees ja soetada liisinguga uus garantiiga turvaline pereauto ja kogu see vana läbihooratud saast vanarauaks müüa. Aga et võetud kohustust täita, peame pere eelarvet suhteliselt korrektselt jälgima...

[13piisab]

Aga täpselt nii ongi! Ei pinguta mitte üks operaator mingite karulaante suvekodude 4G levi pärast, mul hea, et üldse õuepeal levi on

oleme teemast küll päris kaugel, aga kas oled proovinud ainult ühe operaatori 4G-d või kõigi oma? Loodan, et oled ikka vähemasti ühte-kahte proovinud. Samamoodi nagu pole uue asfalttee ehitamise eelduseks enne samas kohas olev kruusatee, pole ka LTE800 eelduseks GSM900 või UMTS900 levi. Lihtsustades ja modulatsioone + veaparandusalgoritme ning saatja-antenn vahelisi sumbuvusi kõrvale jättes levib madalam sagedus lihtsalt paremini. Niiet laias laastus on samade saatjavõimsuste puhul sama masti teeninduspiirkonnas olles LTE800 levi nn vanadest tehnoloogiatest parem ja GSM või UMTS levi põhjal LTE levi ennustamine põhjendamatu.

[kalju1]

OT-jätkuks: ei pea suma sugugi karulaanes, et mobiililevist vabaneda. Tallinna kesklinnast 15 sõidukilomeetri kagusel Viimsi poolsaarel, telemastist 4 km linnulennu kaugusel puudub Elisa levi, EMT ca.15% väljatugevust. Kui kuulus pakkumiste tegija Tele2 aadressi ära kuulis, järgnes vabandus, et nemad kahjuks selles piirkonnas teenust ei suuda garanteerida.

[honkomees]

... See on tõsi, et hea dnaastrehvid teevad seal sõitmise kordades lihtsamaks aga see ei korva mitte kuidagi naastrehvide tehtavat räiget kahju KOGU riigi teekatetele aasta lõikes. Isegi seda spetsialistide vahel tunnsitatakse aga see pole ju miilitsate poolne tellimus, et julgelt pooled "valede sõiduvõtete ja valesti valitud kiiruse tõttu kaldus vastassuunda ja jälle mitmed laibad" on TEGELIKULT tingitud naastrehvide lõhutud teest, kus pikisoontes tekkis äkitselt kontrollimatu vesiliug... Teekate ei vastanud nõuetele aga kus sa sellega.
Ma oleks nõus eranditega: antakse kindlatele autodele naastrehvi kasutamise õigus - needsinased valdade sotstöötajate elektrikäulad, vallas lapsi ja pensionäre vedavad autod, valla väikebussid-liinibussid, kiirabi, politsei jms elanikkonna teenindamiseks hädavajalik maapiirkondade autopark aga äri- ja eraautod sõitku lihtsalt aeglasemalt ....

OT jätk ... tegelikult naastrehvide poolt põhjustatud kahju on suhteliselt väike võrreldes nt raskeveokite poolt põhjustatu ja üleüldse suure liikluskoormuse ning meie teede looduslike/ehituslike iseärasuste (vanad tänapäeva nõuetel mittevastavad alused, mis tõttu katted lagunevad kiiremini kui peaks) tulemiga, see siis nö siseinfo mnt poolt. Kui ma peaks käima tööle nagu käin ligi 60 km kaugusele ilma naastuteta, siis kuluks mul päevas vähemalt tund-poolteist rohkem sõidule, see teeb kokku oma 3 tundi päevas, siis kodus ei saagi olla - 9+3=12 tundi, eriti libedal ajal veel rohkem. Sellest tööteest ca 40 km on sellist alati libedat viimasena hooldatavat kurvilist/mägist nö külavaheteed, tööteel linna ei satu. Meil käivad paljud tööle mitmekümne km kauguselt ja töökoha teeolud on täpselt sellised nagu on ... Mina olen igal juhul naastude poolt ja kes soovib võib linnasõidus ju uisutada lamellidega, ma sain oma jao õndsal vene ajal kätte. Nii kui esimest korda sain naastu proovida kusagil kaheksakümnendate teises pooles, nii olen iga hinna eest muretsenud omale naastud ja ka nö testivõitjad, st parimad talverehvid, mis saada, ainukese kohana, kus kokku ei hoia. Aprillis tegin igal hommikul kodu juures teepeal kuupäevaga pilti, kus lumi ja jää, et vajadusel meie mundrikandjatele sel vahepealsel hooldataval teejupil näidata, tõestamaks, miks mul ikka veel naastud all on.
Naastrehvide keelamisel jään vist töötuks, jälle üks maakoht välja surnud ...

[v6sa]

....
Naastrehvide keelamisel jään vist töötuks, jälle üks maakoht välja surnud ...

Nutt ja hala, mis põhineb teadmatusel. Naast võimaldab vaid suuremalt kiiruselt juhitavust kaotada.
v6sa@100+ kkm lamellidel, millest pea pool külavaheteedel.

Samas Mägi-Eesti kuplitevahelistel teedel on ilma naastuta mõnel päeval aastas päris keeruline küll. Aga mitte kõik ei keeruta seal. Julgelt pool Eesti kilomeetritest sõidetakse puhastel teedel...

Enamus meie suuremaid teid on naasturööpas. Pole mina veel näinud ülekaalulist veoautot, mille rööbe oleks alla kahe meetri

Aga lahe, et selleaastane rehvikaklus juba septembris algas

[diesel]

mina koonerdan üldjuhul kummidega. võtan odavaid juuste või suisa utiilihunnikust. no vahel ikka libastun ka ja ostan miskit mõistlikku. põhjusmõtteliselt on talviti ikke naelad all. aga vot mõned head aastad tagasi sai meeltesegaduses ostetud mingid lamellid.
seiemaani tunnistan avalikult, et mul pole mitte kunagi nii hea pidamisega talvekumme olnud. kulusid teised muidugi kiirelt, aga teest hoidsid tõesti hästi kinni. lamellide põhihäda on hind. kui ikke jooks naelu on näituseks sada rutsa odavam, siis ei tihka rohkem maksta. kulub see vähene kopik mujalegi ää.

edit: ja üldse, aru ma ei taipa, miks ma seie seukse jutu postitasin. mingi õrna seosepoegagi pole ju antud teemaga.

[pvr]

Noh natuke on sel kummi juttul ikka seost teemaga kah, et kui liisida endale teise(või kolmanda või neljanda) ringi A8 siis peaks olema võimeline sellele kummirõngaid ka ostma, mida paraku paljud ei ole.

[41Degree]

...ja kes soovib võib linnasõidus ju uisutada lamellidega, ma sain oma jao õndsal vene ajal kätte. Nii kui esimest korda sain naastu proovida kusagil kaheksakümnendate teises pooles...

Ma arvan, et sa ei suudaks uneski näha, et sa võiksid enam-vähem realistlikult ette kujutada, mida tähendab tänapäevane kvaliteetlamell, kui ainuke võrdlusbaas on vene kräpp, vabandust väljenduse pärast.

Ma olin selline kahevahel kahtleja seni, kuni sai alla pandud vähekasutatud kvaliteetlamellid, mille segu ei ole ajaga kivikõvaks muutunud. Pärast seda ma ei taha mingist naelast kuuldagi, hoolimata sellest, et tuleb ette ka sõitmist jääst kummis külavaheteedel jne, sest nael on lihtsalt 99,9% juhtudest mõttetu. Ma kannatan need tuhatkond kilomeetrit natuke aeglasemalt sõita küll selle nimel, et ülejäänud kümmekond tuhat mitte teid lõhkuda.

Kusjuures, seda on minust sõltumatult ka nii mõnigi tuttav öelnud: pärast hea lamelli proovimist hakkas nii mõnelgi see kaljukindel naelausk murenema.

[v6sa]

...
nael on lihtsalt 99,9% juhtudest mõttetu.
...

Maakohas keerutajal vist siiski 75%...

Aga teemassetulles, siis liisinguautode puhul tekib küll küsimus, nähes suht viisaka (ja reeglina ka võimeka) liikuri all pastlaid, mida ka parima tahtmise juures ei saa nimetada rehvideks. Kui igakuine makse ikka üle jõu käib, tasub oma prioriteedid läbi mõelda ja piirdudagi töökindluse etalonideks peetavate lihtsate elementaarautodega. Olgu selleks siis VAG-grupi allakeheliitrine diisel või konnasööjate 1,4 lahustipõletaja.

[PlyVal64]

Aga lahe, et selleaastane rehvikaklus juba septembris algas

Ütleme, et see pole veel mingi rehvikaklus, SEE alles tuleb koos igasuguste kõige ekstreemsemate elus kogemata ette tulnud näidete põhjendustega
Kuid isegi naast vs lamell on auto liisimisel või mitteliisimisel oluline otsus. Eeldame, et liisitakse siis päris uus ehk igati kaasaegsete lisadega autoke. Jäädes selle linnaautokese juurde, hakkad juba mõtlema ka neliveole. 14K eest saab juba ülimoodsa, üliturvalise, täitsa kauni, väga vinge varustusega sukisuki swift 4X4 kätte. Vaegvedustega on alati talvel ja libedaga raskem, täisvedusega kergem ja ei ole põrisevaid naaste vaja. Jah, mõnikord on ka linnades talvehommikutel kiilakas maas ehk pidurdamisel ja kiiruse valikul tuleb aju kasutada aga üldjoontes mingit peamist häda - lund ja tuisku - selline eriti ei karda. Siis vaatad ka rehvimõõtu: 175/65R15 on tänaseks väga odav ja mõistlik mõõt, kannatab kenasti kasvõi aastaringselt sama rehviga sõita. Normaalsete UUTE lamellide hind jääb 35 ja 65 euro vahele.

Ka see on tulevikus auto ülalpidamiskuludes täitsa märgatav number - iga-aastased rehvivahetused koos rehvidega jms. Muidugi sõltub kõik ka kohast, kus neid teostada aga selline "tavaline" samm on 2 euro kaupa tollimõõt + 3 eurikut tahetakse rohkem, kui on võluveljed. Ütleme 5 aasta jooksul tuleb teha 10 vahetust ja selle eeldatava läbisõiduga osta juurde 1 komplekt suvekaid ja 2 komplekti talvekaid. Ma olen nüüd pikkade aastate jooksul avastanud, et parim lakmuspaber on oscarrehvid ja sealt on ka enamus ostetud. Jäädes siis selle postituse rehvimõõdu jurude, oleks odavaimate lamellide hind (linnas tavasõiduks absoluutselt piisavad rõngad) ~40 euri ehk 8 tk 320 eur. Suvekad 60 euri rõngas ehk veel juurde 240. Keskmine vahetuse hind 15 tolli plekile võib võtta 22-25 eur, 10 korda teha, ütleme siis 250 eur juurde. Kokku perioodi peale ~800-850 eurot ehk jämedalt 15 euri iga kuu! Siis teed sama tehte 16-tolliste võluvelgedega, a'la tüüpiline moodne mõõt 205/60R16 (näiteks järgmine suki SX4 S-Cross), odavaim talvekas 53 aga suvekas juba 84 euri. iga vahetuse hind on ka juba 25-30. tehe tuleb siis 8X53 + 4X84 + 10X30 = 1060 euri ehk iga kuu 18-20 eur. Poleks nagu suurt vahet? Aga paned sinna juurde "ägedama" autokese pisut kõrgema kuumakse jms, hakkab igakuine summa vahe juba täitsa märgatavaks muutuma. Ning pole mõtet teha illusioone ,et enamusel meist jääks kuidagi kuu lõikes sissetulekut üle. Enamusel jääb "puudu" ehk alati tuleb teha kusagil kompromisse. Küll oma tegemistes, noorematel ka laste tegemistes jne. Ja siis tuleb näiteks selline uudis ja hala on kogu maamuna täis! Siis äkitselt on see mõniteist eurot kuus ilgelt suur väljaminek... sest tegelikult ongi see täiesti märgatav osa. Miskipärast aga auto ostul, eriti liisimisel/laenamisel, ei suudeta niimoodi mõelda ja veelvähem arvutada. Absoluutselt normaalne lasteaia kohamaksu ja söögiraha tõus on "savipätsi või reformi kättemaks" ning sigadus kuid omale ebavajalikus hinnas, omaduste ja suurusega tranduleti ostmine seda ei ole? Kui Riik või KOV arvutab sendi pealt igasuguseid tasusid välja ja üldiselt nii, et saaks maksimaalselt ODAVA numbri, siis eraisik võibki olla lausloll ja tuima kalanäoga kuu kulutusi arvutada +/- 50 eurot mingi junntüki kulu...