Liisida või mitte liisida, selles on küsimus.
#61

(10-09-2014, 09:51 AM)diesel Kirjutas:  ...
lamellide põhihäda on hind. kui ikke jooks naelu on näituseks sada rutsa odavam,

paluks näidet, kuidas on sama rehv naastudega odavam? Või pidasid silmas seda, et odavaim naastrehv (mis tänu naastudele jääl mingitki pidamist omab) on sadakond uut rubla odavam, kui tarvitamiskõlbulik lamellrehv? Kurb tõde on ju see, et odavaimad lamellrehvid ei oma jääpidamist isegi mitte uue suverehvi võrra.Sad
Vasta
#62

(09-09-2014, 23:49 PM)honkomees Kirjutas:  Kui ma peaks käima tööle nagu käin ligi 60 km kaugusele ilma naastuteta, siis kuluks mul päevas vähemalt tund-poolteist rohkem sõidule...

60 km iga päev edasi-tagasi sõita on ise juba lauslollus. Ma vahetaks elukohta või tööd, selle asemel, et iga päev nii palju oma aega sõitmise peale raisata. + bensuraha, keskkonnasääst jne. Ma vahetasin juba Tartus sees elukohta, et ei peaks linna teisest otsast tööle käima. Ja Tartu on väike. Tüütu on ju oma aega liikluses raisata?

Või ostaks selle bensule kuluva raha eest korteri ja käiks maakodus 1-2 korda nädalas. Pärast müüd korteri maha ja väärtus pigem tõusnud. Liisingusse võetud auto väärtus aga kukub ja meeletult. + intress tõstab su igakuist kulu veelgi.

Liising on vajalik siis, kui sul on vaja pigem transpordi teenust, kui isiklikku vara. Ja 5-6k eurose kasutatud masina asemel võtaks tõesti pigem uue dacia või prantsuse kuudi vms. Uus on ikka uus.
Vasta
#63

Ply toodud arvestused on väga lahedad, need numbrid on üliolulised, kui mõtled, et äkki võtaks kraadi kangema masina aga uue jaoks raha ei jätku. Äkki keegi oskab siia visata veel mõnede enamlevinud teiseringi rahvaautode kummihinnad/arvutused - Land cruiser, x5 Q7, A8.

Siis ma saan ehk aru miks S klassiga sõitev keevitajastjoopa koguaeg möliseb, et talle palka ei maksta piisavalt.

Ps, kas suurte luksussedaanide ja maasturite kummid peavad olema teise koormusindeksiga, ehk kaubiku kummid? Smile
Vasta
#64

(10-09-2014, 17:54 PM)pvr Kirjutas:  Ply toodud arvestused on väga lahedad, need numbrid on üliolulised, kui mõtled, et äkki võtaks kraadi kangema masina aga uue jaoks raha ei jätku. Äkki keegi oskab siia visata veel mõnede enamlevinud teiseringi rahvaautode kummihinnad/arvutused - Land cruiser, x5 Q7, A8.

Siis ma saan ehk aru miks S klassiga sõitev keevitajastjoopa koguaeg möliseb, et talle palka ei maksta piisavalt.

Ps, kas suurte luksussedaanide ja maasturite kummid peavad olema teise koormusindeksiga, ehk kaubiku kummid? Smile

Võtame näiteks S-klassi W221'e. Just hää tuttav soetas omale pika kerega aga Ta suudab sinna ka rehve osta Wink Kuigi, olles aus, oli ka tal päris palju nuputamist ÕIGETE ja päris raudkangiga kolmelapselise pere eelarvet mitte mõrvava lahenduse leidmisel!!! Täpselt samasugune isegi värvilt, eks aasta on ka midagi sinnakanti ehk hind on täiesti ODAVA tuliuue vähegi "kõvema nimega" väike-keskauto oma!!! Daciast on muidugi kallim aga mitte midagi pole ka võrrelda...

On kaks tavamõõtu: 235/55 R17 lahjematel ja 255/45 R18 kangematel mudelitel peale AMG. Jäädes sama hinnatabeli ehk oscari juurde, hakkame vaatama: 17 tolli saab Bridged kätte 155-157 euri rehv. 18-tollisena 195-200 euri. Samast veebist (täiesti suvaline kvaliteettöökoda) vaatan ka 4 ratta rehvivahetuse hinna: 17 tolli 31 euri ja 18 tolli 33 euri. Tehes ka täpselt sama arvutuse, saame 17-tolliste puhul 5-aastase perioodi jooksul 12X155 + 10X31 = 2170 eur/36,1 eur kuu ja 18-tollistel 12X200 + 10X33 = 2730 euri/45,5 eur kuu.

Loomulikult ei ole üldse mõtet S500 Longi peaaegu et millegagi võrrelda, isegi mitte veel kuulsamate Briti markidega!, aga lõppude-lõpuks teevad nad kõik sama tööd: veavad 1-5 inimest A'st B'sse, seda mingi kindla sissetuleku juures. Ütleme ,et liisingi kuumakse saame ka ühesuguseks, lisandub aga raudselt radikaalselt erinev kaskomakse ja hoolduskulud! 200K läbi sõitnud S-klass ei ole veel läbihooratud ront aga ta pole enam kaugelt ka uus auto. Midagi laguneb seal igal juhul ja mitte ühte ODAVAT juppi selles autos pole... samas ei olevat W221'e pidamine üldse oluliselt kallim muus osas, kui mõne vähe parema tojoota. W220 juppide arusaamatuid hindasid ei pidavat enam olema - see üliilus S oli olnud tegelikult ikaldus.
Lõpuks saabki kokku kuu lõikes +mitusada eurot vs eelpool toodud odavnäited suurema "igal juhul" kulu. Keskmine bensukulu on suurem, seda küll mitte nii kohutaval moel, kui võiks arvata aga keskmiseks tuleb 12 toopi sajale ikkagi. Jäädes ikkagi kõigi samade algandmete juurde, siis bensule kuluks Mersuga ~230 euri kuus ja ökoautodega (6 keskmiseks) ~120 eurot! Nii muudkui koguneb ja sama soetusmaksumusega ja samamoodi kasutatavate autode kuu kulu vahe võib tulla suurusjärgus 400-500 eurot rohkem luksusauto puhul! Seda siis IGA KUU 5 aastat järjest.
Ehk see keevitajastoopja peab kas:
1. selle netopalga jagu lisatööd/ületunde iga kuu tegema,
2. varastama,
3. narkoäri ajama,
Neljandat varianti pole. Samas saab sellist autot omale lubada inimene, kelle kuu netosissetulek kuupalgana on 2-3 tuhat eurot aga see on juba mitte suvaline "õli" vaid erihariduse ja -oskustega tegelane.
Vasta
#65

(10-09-2014, 16:33 PM)ivo86 Kirjutas:  ...60 km iga päev edasi-tagasi sõita on ise juba lauslollus. Ma vahetaks elukohta või tööd, selle asemel, et iga päev nii palju oma aega sõitmise peale raisata. + bensuraha, keskkonnasääst jne. Ma vahetasin juba Tartus sees elukohta, et ei peaks linna teisest otsast tööle käima. Ja Tartu on väike. Tüütu on ju oma aega liikluses raisata?...
Liising on vajalik siis, kui sul on vaja pigem transpordi teenust, kui isiklikku vara. Ja 5-6k eurose kasutatud masina asemel võtaks tõesti pigem uue dacia või prantsuse kuudi vms. Uus on ikka uus.
Kui minu erialal oleks tööd minu elukoha läheduses, siis vahetaks kõhklemata. Samas pole ma meil töölkäijatest mitte kõige kaugemalt käija (töökoht metsade keskel nõuab kvalifitseeritud ja spetsiifilist tööjõudu, mis enamasti pesitseb suurtes linnades, mina erandina maal) ... Aga elukohta, oma isatalu, ei vaheta ma põhimõtteliselt, siis nimelt jääks jälle üks küla tühjaks ja pättidel hea rüüstata. Niigi on kurb metsas jahil käies vaadata neid korralikke palkmaju, mille juurde kunagi isegi elektriliinid tulid jne ja mis nüüd mahajäetutena seisavad. EI OLE NÕUS. Kõike ei saa lihtsalt majandusliku otstarbekuse järgi teha, on ka kõrgemad väärtused, tänu sellisele vaid majanduslikust otsatarbekusest lahtuvale riigi poliitikale on tühjenenud eesti küla, kaob igasugune turvalisus ja riigikaitseline võimekus - tühja maad ei valva ega kaitse keegi, pole siin ei kaitseliitu ega midagi.
P.S. Tartus on mul korterid, kus elavad praegu mu tudengitest tütred, aga sinna lähen vaid äärmise häda sunnil, nt arsti juurde või mingile pikemale reisile minekuks on stardipositsioon hommikuks veidi parem, ei pea kell pool neli alustama.
P.P.S. Liising kui transporditeenus, 100% nõus, ja iga uus auto on etem kui vana, isegi prantslane või Dasja.
Vasta
#66

(10-09-2014, 23:56 PM)honkomees Kirjutas:  ...
ja iga uus auto on etem kui vana, isegi prantslane või Dasja.

See kehtib vaid paari inimese veoks linnas mõeldud poekottide juures. Kui tahta liikumisvahendilt ka midagi muud, siis võib kaalukauss kalduda.Cool

Suuremate autode puhul tuleb jälgida koormusindeksit. Harva, kui peavad olema Crehvid, reeglina piisab suuremast kaaluindeksist. Ning siin jõuame jälle otsapidi talverehvideni: head lamellrehvi kõrge kaaluindeksi ja mõistliku (loe: piisavaToungue) kõrgusega pole lihtne leida.
Vasta
#67

Tsitaat:60 km iga päev edasi-tagasi sõita on ise juba lauslollus. Ma vahetaks elukohta või tööd, selle asemel, et iga päev nii palju oma aega sõitmise peale raisata. + bensuraha, keskkonnasääst jne. Ma vahetasin juba Tartus sees elukohta, et ei peaks linna teisest otsast tööle käima. Ja Tartu on väike. Tüütu on ju oma aega liikluses raisata?
Päris julge väljaütlemine. Ise käin tööle ca. 80-100km edasi tagasi päevas. Kas siis vastavalt Võrru või Tartusse. Teed on head, ülemus kompenseerib kütuse, sõidu ajal saab uut muusikat kuulata ja kohvi rüübata- kvaliteetaeg ma ütleks. Tuttavad edgargradist, kuuldes minu igapäevast kilometraazi, kergitavad veits kulmu. Et paljuvõtu nagu. Kui jutt sõidule kulunud aja peale läheb, on teemad teised. Mõnel mehel läheb sitemal päeval randverest mustamäele tööleminekul topeltaeg, võrreldes minu üheotsa ajaga. Selle vahega, et mina kulgen rahulikult sajaga, selmet enamus ajast kuskil ummikus topata.
Vasta
#68

Mul hakkas kõrv sügelema....keegi eespool mainis elukohavahetust ehk müüki.......sellepärast,et ligemal tööl käia. Vaat,need kellel traditsioone ja aateid ja mida veel pole või pole olnudki ja need kellel korrusmajast lahkumise puhul süümekaid ei teki....need saavad oma kodu müüa,et ligemale töökohale saada. Minusugune ei hakka küll oma esiisade maad müüma sellepärast,et töökohta pole. Käige põhku kapitalistid! See,et asjad riigis untsus,ei ole mina see,kes peab hüppama ühest kohast teise paremal toiduotsingul.....
Vasta
#69

(11-09-2014, 14:31 PM)Kadari Kirjutas:  ... ülemus kompenseerib kütuse...
see hea variant, meil riigitööl varem kah osalt kompenseeriti, masu aegu keelati kõrgemalt poolt selline raiskamine ära. Igaüks peab ise tööle saama ja ülemus leidma vastava kvalifikatsiooniga töötajad metsade keskelt või ...

(11-09-2014, 15:40 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Mul hakkas kõrv sügelema....keegi eespool mainis elukohavahetust ehk müüki.......sellepärast,et ligemal tööl käia. Vaat,need kellel traditsioone ja aateid ja mida veel pole või pole olnudki ja need kellel korrusmajast lahkumise puhul süümekaid ei teki....need saavad oma kodu müüa,et ligemale töökohale saada. Minusugune ei hakka küll oma esiisade maad müüma sellepärast,et töökohta pole. Käige põhku kapitalistid! See,et asjad riigis untsus,ei ole mina see,kes peab hüppama ühest kohast teise paremal toiduotsingul.....
no näed, alati Tomiga ühel meelel ...

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#70

(11-09-2014, 14:31 PM)Kadari Kirjutas:  
Tsitaat:60 km iga päev edasi-tagasi sõita on ise juba lauslollus. Ma vahetaks elukohta või tööd, selle asemel, et iga päev nii palju oma aega sõitmise peale raisata. + bensuraha, keskkonnasääst jne. Ma vahetasin juba Tartus sees elukohta, et ei peaks linna teisest otsast tööle käima. Ja Tartu on väike. Tüütu on ju oma aega liikluses raisata?
Päris julge väljaütlemine. Ise käin tööle ca. 80-100km edasi tagasi päevas. Kas siis vastavalt Võrru või Tartusse. Teed on head, ülemus kompenseerib kütuse, sõidu ajal saab uut muusikat kuulata ja kohvi rüübata- kvaliteetaeg ma ütleks. Tuttavad edgargradist, kuuldes minu igapäevast kilometraazi, kergitavad veits kulmu. Et paljuvõtu nagu. Kui jutt sõidule kulunud aja peale läheb, on teemad teised. Mõnel mehel läheb sitemal päeval randverest mustamäele tööleminekul topeltaeg, võrreldes minu üheotsa ajaga. Selle vahega, et mina kulgen rahulikult sajaga, selmet enamus ajast kuskil ummikus topata.


Sõidan ise ka, iga päev tööle ja tagasi 112 km kokku. Päeval käin linnas lõunal ka ja päeva kilometraas on ikka 130-140km.

Tüütu sõitmine on, aga sõiduks kulub täpselt 45 minutit ots. Tartus ühest otsast teise sõidad ka 10-15 min, tipp tunnil x 2. Teadmata mis kohti vältida, võid sõita tipp tunnil ka tund aega linnast läbi. (eriti fekaal päev ja mõned vasak pöörded)

Mis on selle loo äge omadus? Odavam on sõita see pikk ots ja kulutada aega, kui elada tartus üüri korteris.

Kodule lähemal sellist palka sellise töö eest ei pakuta ja ongi pati seis. Kas käid tartus tööl, et elada tartus. Või sõidad tartusse tööle, et raha teenida ja endale elamise kõrvalt ka asju osta.

Mis teeb minul sõitmise veel eriti odavaks on see, et mitu inimest käib ühe autoga koos tööl. Jamamist on, aga km hinna lööb alla.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#71

(11-09-2014, 20:09 PM)phyl Kirjutas:  Kodule lähemal sellist palka sellise töö eest ei pakuta ja ongi pati seis. Kas käid tartus tööl, et elada tartus. Või sõidad tartusse tööle, et raha teenida ja endale elamise kõrvalt ka asju osta.
Tea mis õnn neis asjades peitub? Töötada selleks et asju osta? Töötada selleks et elada, elada selleks et töötada?
Dalai-laamal on selle kohta üks hea ütlemine, igaüks ise otsib...
Vasta
#72

No ega päris nii ka ei mõelnud, et kõik pikka maad sõitjad lollid on. Minu jaoks tundub see lihtsalt ajaraiskamine. Iga mees teeb oma valikud ise ja põhjendab neid endale, foorumis jagame oma vaateid ja kogunenud ilmatarkust Big Grin

Minu arvutus ütleb, et 150 km päevas sõita = minimaalselt vast ca 10l kütust, mille hind on ca 13 euri.
5 tööpäeva = 65 euri nädalas ainult tööl käimise kütus. Kuus teeb see ca 250 euri (Kütusekulule lisandub rehviraha, auto suur amortisatsioon, varuosad võib-olla, lõhnakuusk ja esitulepirnid kah), mis on juba keskmise korteri laenumakse poole. Oleneb sissemaksust ja millest veel.
Aga kütuseraha on maha visatud, kinnisvara pigem kogub väärtust või vähemalt hoiab seda= kasvõi pensionifond (loodetavasti).

Samas, ma saan ka neist aru, kes ikkagi igal õhtul tahavad oma maakodus magada. Kui võimalus on, miks mitte. Eriti, kui mitmekesi sõidetakse, võib see tulla soodsam, kui ühistransport.

Teemat puudutades, ma selliste kilomeetrite igapäevaseks uhamiseks kasutatud autot ei liisiks. Ei tundu majanduslikult mõtekas. Suur kilometraas võiks eeldada ikkagi uut masinat, mille puhul kehtib kalla ja talla. Kasutatud autode vastu pole mul midagi, aga see on selline vene rulett, eriti kui autoturult osta.

Ja kvaliteetaeg on suhteline mõiste: kelle jaoks autosõit, aga kelle jaoks hoopis kalastamine, purjetamine või õhtud kodus perega või magamistoas kaaslasega Smile
Vasta
#73

(11-09-2014, 20:29 PM)Martti Kirjutas:  Tea mis õnn neis asjades peitub? Töötada selleks et asju osta? Töötada selleks et elada, elada selleks et töötada?
Dalai-laamal on selle kohta üks hea ütlemine, igaüks ise otsib...

Ma ei ole kindel, et Dalai seda ütles, kuid point on mõnes mõttes õige. Inimene elab ainult korra, ning panna ennast raha järgi jooksma nii, et sul ei ole kodu ega püsiväärtusi, on muidugi kurb. Isegi väga kurb. Ma olen oma kodu eest nõus ka ohverdama midagi. Mul on koos koduga midagi täitsa enda oma ja kindlat, ning isiklikku siin elus. Midagi mis mind ennast hoiab teatud mõttes. Ma tahan, et mul oleks koht, mida ma saaks enda koduks nimetada, kuhu ma saan mõtetes toetuda ja mida ma kalliks pean. Ma ei taha olla kodutu tuulelipp, lehvimas kapitalismi tuulte pöörises. Ma ei kujuta ennnast kohvreid pakkimas, kui pappi hakkab 50km kauguselt pritsima, või suunab ülemus mind teise maakonda tööle. Ülemused, raha, töö tulevad ja lähevad, kuid kodu peab olema. Kodu ei ole mingi suvaline sokipaar, mida iga päev vahetada. Ei saa ju olla, eurode kokku lugemisel, nii pealiskaudne oma eluga. Või äkki saab siis?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#74

(12-09-2014, 01:26 AM)viplala Kirjutas:  ... Inimene elab ainult korra, ning panna ennast raha järgi jooksma nii, et sul ei ole kodu ega püsiväärtusi, on muidugi kurb. Isegi väga kurb. Ma olen oma kodu eest nõus ka ohverdama midagi. Mul on koos koduga midagi täitsa enda oma ja kindlat, ning isiklikku siin elus. Midagi mis mind ennast hoiab teatud mõttes. Ma tahan, et mul oleks koht, mida ma saaks enda koduks nimetada, kuhu ma saan mõtetes toetuda ja mida ma kalliks pean. Ma ei taha olla kodutu tuulelipp, lehvimas kapitalismi tuulte pöörises. Ma ei kujuta ennnast kohvreid pakkimas, kui pappi hakkab 50km kauguselt pritsima, või suunab ülemus mind teise maakonda tööle. Ülemused, raha, töö tulevad ja lähevad, kuid kodu peab olema. Kodu ei ole mingi suvaline sokipaar, mida iga päev vahetada. ...
5+ hindeks!

(11-09-2014, 23:47 PM)ivo86 Kirjutas:  ... Kuus teeb see ca 250 euri (Kütusekulule lisandub rehviraha, auto suur amortisatsioon, varuosad võib-olla, lõhnakuusk ja esitulepirnid kah) ...
omal sama arvestus, ehk üle 1/3 palgast läheb musta auku aga olen jonnakas.

(11-09-2014, 23:47 PM)ivo86 Kirjutas:  ... selliste kilomeetrite igapäevaseks uhamiseks kasutatud autot ei liisiks. Ei tundu majanduslikult mõtekas. Suur kilometraas võiks eeldada ikkagi uut masinat, mille puhul kehtib kalla ja talla. ...
Ja nii ongi, tegelikult igasuguste kilomeetrite puhul, kui tegu on tarbeautoga, st sõitmiseks punktist A punkti B mõeldud autoga, on mõistlik osta või liisida ikka uus auto. Aga hobiautod on teine asi, nende remontimine ei sega elamist-töötamist, pere vedamist ega poeskäimist. Samuti minu puhul ka pere teine auto võib olla vanem auto, hädapärast saab vana auto remondi ajal ühe autoga kuidagi asjad aetud, logistika ümber mängitud kuna abikaasa invaliidsuspensionil ja töölesaamine pole tema puhul probleemiks, küll aga arstid, komisjonid jms.
Vasta
#75

(12-09-2014, 06:47 AM)honkomees Kirjutas:  
(11-09-2014, 23:47 PM)ivo86 Kirjutas:  ... Kuus teeb see ca 250 euri (Kütusekulule lisandub rehviraha, auto suur amortisatsioon, varuosad võib-olla, lõhnakuusk ja esitulepirnid kah) ...
omal sama arvestus, ehk üle 1/3 palgast läheb musta auku aga olen jonnakas.

(11-09-2014, 23:47 PM)ivo86 Kirjutas:  ... selliste kilomeetrite igapäevaseks uhamiseks kasutatud autot ei liisiks. Ei tundu majanduslikult mõtekas. Suur kilometraas võiks eeldada ikkagi uut masinat, mille puhul kehtib kalla ja talla. ...
Ja nii ongi, tegelikult igasuguste kilomeetrite puhul, kui tegu on tarbeautoga, st sõitmiseks punktist A punkti B mõeldud autoga, on mõistlik osta või liisida ikka uus auto.

1/3 palgasti kütusele ja rehvidele, 1/3 palgast liisingule ja kindlustusele... Millest siis elatakse?
Vasta
#76

Mehed, jääe ajate segamini väga oluliselt numbrid: küsimus pole mitte töökoha kauguses kodust VAID sinna ja tagasi jõudmise ajast ning kütusekulust ajaühikus. Kogu asi taandub ikkagi sellele - kui mitme minuti autosõidu kaugusel asub kellegi töökoht???
Ma olen ka käinud tööl mõned ajad kodust Nõmmelt päris kaugel: Paldiskis tegin paadimudelit ja Maardu/Muuga sadam sai aastaid laoasju aetud. Samas aastaid Vanasadamas ja Pirital... Ning need kõik olid "poole tunni autosõidu kaugusel" - keskmiselt! Paldiski oli 99% nii, Muuga 80% ja Vanasadam/Pirita 50%, seda siis ajaliselt protsentides. Kui Paldiski puhul said alati täpselt arvestada kindla ajaga, mis oled kodus, siis Vanasadama/Pirita puhul võisid koju jõuda 20 minutiga (tööpäeva lõpp) aga ka 45 minutiga. Kuid need olid "ammused ajad", praegu on igasugune linnaliiklus täiesti jube aja raiskamine.

Ehk Eesti mõistes on kõik väljaspool Tallinnat ja äkki natuke ka Tartut 50 km siia-sinna kukepea! Abikaasal töökoht linnulennult 3,4 km, jala läheme sinan 45 minti. Ideealsetes oludes sõiduaeg 6,4 km (minimaalne distants) 12 minutit, mõnikord läheb 20-25, kui eedikesiemne jälle midagi üles sonkinud on ja kõik tranduletid pudelikaela surunud. Jälle lahe ja lihtne matemaatika: linnamees seisab 30 sekundit fooritaga, maamees aga sõidab keskmist ~70 km/h ja jõuab linnamehe mõttetu passimise ajaga edasi 600 meetrit. Päris 90'ga sõites juba 750 ja koos linnamehe pidurdamise-kiirendamise ja olematu keskmise kiirusega terve kilomeetri. Ja nii see distants muudkui "venib", kus maal elav ja tühja maanteed kasutav tegelane võib ikka päris kaugele tööle sõita linnavurlega võrreldes midagi kaotamata. Ning 20-30 km raadius, sõltuvalt muidugi teedest, on täiesti OK. Ja ma arvan, et 100 euri suurem netopalk tasub juba ennast ära, et sellisele kaugusele sõita. Loll eeldus küll aga üldiselt ei pruugi maakohtades oma koduasulas just parim äriline potensiaal olla. Aga kui on äriliselt suhteliselt kindel töökoht kodu kõrval, siis ei tasu ka maamehel 100 rutsi järgi iga päev tund rohkem kulutades minna...
Linnas aga ei pruugi nii olematu palgataõus kuidagi ennast tasuda, kui see pisema numbriga koht on a'la 5 mindi ülimugava tee kaugusel ja teine hakkaks olema 30-35 minti kodust. Selle 100 eurikut kontolt hukkad sõitmisse ja lisaks kaotad igas kuus LISAKS 10 elutundi kvaliteetaega! Linn on siiski "sama asula" ja siin olukord nii äkitselt ei muutu + siiski on alati natuke rohkem ka valikuvõimalusi edaspidi.

Asjad muutuvad linnameeste kasuks muul ajal: kultuur (kino-teater etc), tittede harimine-sportimine-multuuritamine jms hõreda liikluse aeg on linnas metsik ajaline eelis, samade distantside läbimise ajad kukuvad kaks korda ja rohkem. Ning väljaspool tipptundegi, nagu mina omi käike planeerin, on need julge kolmandiku ja mõnikord rohkemgi lühemad. Maal jääb aeg ning ka absoluutnumbriline kütusekulu ikkagi samaks. Ning sama jääb kehtima ka nende "linnalähedaste" ehk põllupealsete papparenduste puhul. Ilgeim aja raiskamine käib: tööle-tagasi on kogu aeg ainult ummikud ning laenumakse järgi sõitmine võtab elust suure osa ära ja ka õhtuti teatrisse sõitmine on paras pikk ettevõtmine.
Ehk kokkuvõte: hinnake OMA aega!
Vasta
#77

Auto peab olema selline mille juppid on põhimõteliselt teeninduses alati olemas, tuleb ikka vahest mingeid eri juppe aga et enamus oleks olemas. laiatarbe kaup ühesõnaga.

minujaoks oli 45-50 minutit normaale tööl käia aga peale iga hommikust lasteaia külastust hakkas aeg venima tunni ja 20 -30 minuti peale. See oli liiga palju. Nüüd 25-45 (kulu 4 kuu peale u.100 euri vihmariietusena)minutit mina proua 5-6 minutit, koos lasteaiaga 25-30 minutit. Oma maamaja on tore aga kui nädal tapab ära ja midagi teha ei jaksa ja silme all laguneb ei ole see ka tore. Pealegi minu, minu naise ja lapse tervis on mulle olulisem kui "kodu omamisetunne". Aga see tükige maad on mul jätkuvalt olemas et kui tuju tuleb saan selle kui tahan.
Nüüd siis kodutu "tuulelipp" kes mure puhul helistab ja majaomanik jookseb.
Vasta
#78

Oeh, ma olen siis vist ka puhta imelik, aga sõidan keskmiselt päevas tööle ja tagasi puhtalt 110km. Elukohta kindlasti ei vaheta, töökohta ka mitte. Ajast on kahju, aga noh, hommikul lihtsalt ärkan varem (muidu ilmselt magaks), õhtusest sõiduajast on küll kahju, eriti suvisel ajal. Harjumise värk, viimased 10 aastat juba elu niimoodi kulgenud.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#79

(12-09-2014, 01:26 AM)viplala Kirjutas:  Kodu ei ole mingi suvaline sokipaar, mida iga päev vahetada. ...
Kodu ma küll asjaks ei pidanud. Kodu on emotsioon, mitte asi!
Asjadega on jälle selline lugu et neid on vaja haldada, mitte ainult omada. Niisama omada midagi on üsna mõttetu tegevus ja elu raiskav. Samas tarbimisühiskondlik käitumismudel nõuab et asjad oleksid uued ja säravad, ning loomulikult naabrist parem!(kõlab ju püramiidskeemi moodi?) Huvitav kui palju neid asju on kohe välja ostetud, ilma et seal panga osalust mitmeks aastaks võetud pole? Sellisel juhul pole see "asi" ka enda oma, ning millegagi eriti uhkeldada ei olegi, kui siis ainult võlanumbri suurusega. Kui on soov särada ja välja paista siis selleks on hobid, midagi mis tehakse oma käte ja võimalikult palju oma mõistusega. Väitega et pole aega, ei ole siin midagi pistmist. Liiklusseisakutes passida ja pangaorjuse kuumaksu on aega teenida, aga endale teha ei ole...
Igapäeva autoks on 200(kahesaja) euro väärtune sõiduk, mis veab punktist A punkti B, veab haagist ja on üldse truu, peale selle suhteliselt nullkuluga...

Seda töökoha kauguse juttu võib teise külje pealt ka vaadata, mitte ainult aja ühikus, vaid keskkonna hoidmise kuiva mätta otsast. See et iga kilomeeter rahaliselt kompenseeritakse, ei tähenda seda et selle võrra vähem naftat maast välja pumbatakse või keskkond kuidagi puhtaks jääb. Ei ainult saastatumaks, sest tarbmise kasvades kasvad reostus sellega võrdeliselt! Mida rohkem oma keha ringi liigutada, seda suurem jalajälg maha jääb.

Ahjaa, see tsitaat:
"Inimene töötab kogu elu, et raha teenida, samas rikub ta oma tervise. Siis kulutab ta selle raha oma tervise parandamiseks, ise seejuures elamata."

Siinkohal tasub sügavalt mõelda PlyVal-i aja väärtustamise jutule!
Vasta
#80

(12-09-2014, 21:03 PM)Martti Kirjutas:  
(12-09-2014, 01:26 AM)viplala Kirjutas:  Kodu ei ole mingi suvaline sokipaar, mida iga päev vahetada. ...
Kodu ma küll asjaks ei pidanud. Kodu on emotsioon, mitte asi!
Asjadega on jälle selline lugu et neid on vaja haldada, mitte ainult omada. Niisama omada midagi on üsna mõttetu tegevus ja elu raiskav. Samas tarbimisühiskondlik käitumismudel nõuab et asjad oleksid uued ja säravad, ning loomulikult naabrist parem!(kõlab ju püramiidskeemi moodi?) Huvitav kui palju neid asju on kohe välja ostetud, ilma et seal panga osalust mitmeks aastaks võetud pole? Sellisel juhul pole see "asi" ka enda oma, ning millegagi eriti uhkeldada ei olegi, kui siis ainult võlanumbri suurusega. Kui on soov särada ja välja paista siis selleks on hobid, midagi mis tehakse oma käte ja võimalikult palju oma mõistusega. Väitega et pole aega, ei ole siin midagi pistmist. Liiklusseisakutes passida ja pangaorjuse kuumaksu on aega teenida, aga endale teha ei ole...
Igapäeva autoks on 200(kahesaja) euro väärtune sõiduk, mis veab punktist A punkti B, veab haagist ja on üldse truu, peale selle suhteliselt nullkuluga...

Seda töökoha kauguse juttu võib teise külje pealt ka vaadata, mitte ainult aja ühikus, vaid keskkonna hoidmise kuiva mätta otsast. See et iga kilomeeter rahaliselt kompenseeritakse, ei tähenda seda et selle võrra vähem naftat maast välja pumbatakse või keskkond kuidagi puhtaks jääb. Ei ainult saastatumaks, sest tarbmise kasvades kasvad reostus sellega võrdeliselt! Mida rohkem oma keha ringi liigutada, seda suurem jalajälg maha jääb.

Ahjaa, see tsitaat:
"Inimene töötab kogu elu, et raha teenida, samas rikub ta oma tervise. Siis kulutab ta selle raha oma tervise parandamiseks, ise seejuures elamata."

Siinkohal tasub sügavalt mõelda PlyVal-i aja väärtustamise jutule!

Kas siis töö asemel, peaks kodus istuma, mune peos soojendama ja ootama millal banaan suhu kukub?

Minule on aeg ja raha tähtis. Niisama raha sülle minule ei kuku (kui kukuks, siis oleks väga tore), ja tänu sellele olengi valinud hetkel töö, mis on kodust natike kaugemal, aga tükimaad tasuvam. Kas siis käia iga päev tööl, et teenida 600 euri või 1200 euri. Minu silmis on vahe sees, ja see 12 tundi kuus rohkem aega mis kulub minul tööle ja koju sõitmise peale on muki kaka võrreldes palga numbrit ja tunnitasu.

Peale tööpäeva ei viitsi tavaliselt eriti nagu nii midagi teha, ja kas siis istud pool tundi autos kauem, või diivanil teleka ees. Mis vahet seal on?

Kui palganumbri vahe oleks 100-200 euri, siis selle eest tõesti ei viitsiks joosta, aga kahekordse palga eest juba olen nõus ennast liigutama.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne