[jurkman]

Siit moraal, poolpidust autot ostma minnes tuleb kaasa võtta keegi , kes autodest midagi jagab, teab enam-vähem tüüpvigu ja oskab anda adekvaatset hinnangut hetkeseisule ja tulevikuväljavaatele.

Olen elu jooksul päris palju autosid läbi pidanud, sh suure läbisõiduga ja pole ette tulnud mitte ühtegi kulukat üllatust.

Autoliising on minu meelest jama, auto on selline asi, mille väärtus järjest väheneb, maksta sellise asja eest veel intresse ja kaskot on mõttetus.
Liisingut võib maksta siis, kui hakkad selle sõidukiga teenima, või siis kui oled rikkur, kes rahanumbrit ei arvesta.
Olukord kus keskmine pere liisib autot ja selle tõttu jääb midagi vajalikku ostmata, on minu arust perversne.

Uute autode ostmise viga on ikka tõusiklikkus ja alaväärsuskompleks. See on umbes sama, miks Eesti poliitikud nii sõjakad ja maailmaparandajad on. Eesti on väike ja vaene riik, eestlane kaduv rahvas -- siis vähemalt auto peab uus ja uhke olema, mis sest , et laste pudrumulgu arvelt.

päris nii lihtne ei ole. Uue autoga ostetakse tihti "meelerahu" ja stabiilsust. Makse on teada, suuri üllatusi vähem ning rahalised üllatused puuduvad (st need katavad garantii ja kasko). Ei ole TÜV-muresid jne.
On fakt, et 10..15a vanal masinal on mitmeid osi, mida ei ole otstarbekas igaks-juhuks vahetada, mis aga mingil hetkel üles öelda võivad. Nt jahutussüsteemi lõdvikud, bensupump, süütepool(id), generaator&starter. Sellest sajandist alates masinate veermiku poolel ka tagapidurite sadulad, stabikakondid jms.
tavakodanik ei taha nendest ega TÜV heitgaasidest & piduritest midagi teada ning pigem ei tea ta neist uue auto puhul midagi. Tavakodanik ei lapi ega areta teel olles jahutussüsteemi lõdvikut, ei hoia pagasnikus tagavara-bensupumpa jne. Las ta sõidab uue autoga - see sobib talle paremini ja ta on nõus selle eest maksma. See ei räägi tegelikult tema isikuomadustest või maailmapildist midagi. Kui mul ei oleks autohobi ja natuke ka teadmisi, teeksin samamoodi. Suht kindlalt tuleks mul nii ka kilomeetrihind praegusest 3..4 korraga kasutuses olevast (ainuüksi TÜV-dele kulub aastas ca 150eur ja pool päeva) ja mitte just eriti kütusesäästule rõhuvast masinast odavam.

kaks rahakoti- ja peavalu-näidet mu lähedaste praktikast:
- 2003a Peugeot 307 sõitis 10a pmst vaid hoolduste ja veermiku kuluosade vahetusega. Siis hakkas asju küsima - uued tagasadulad, jahutusradikas, süütepool, väntvõlli andur, bensupump, kastiremont (mille puhul oli mõistlik ka mikroskoopiline sidur uuendada). Ca 2keur väärt olev masin küsis aasta-pooleteisega ca 1keur raha
- 2003a VW Bora üllatas purunenud käigukastikorpusega. Tehasepoolne "optimeerimine" ja tüüpviga - difrikinnitused on korpuse küljes neetidega ja need logisevad ajapikku lahti / katki. Ca 1,5keur väärtusega masin küsis paugust 700..800eur (korralik kastiremont koos uue korpusega; uus sidur; mehaanikutöö). Nt tagapidurite sadulad oli see masin juba 2a varem uued saanud

nendest koorub point ka teemaalgatajale: ei ole mõistlik osta nn viimase raha eest (igapäeva)sõidukit, mille puhul on erakorralised remondid omaniku rahakoti kanda. Ses osas tunduvad uuemad (aga nn lagunemiseks juba piisavalt vanad) masinad olevat nõudlikumad. Nt mu eelmise sajandi Saksa masinad ei evi võimalusi suurteks ja ootamatuteks kuludeks. Nendel on aga teised hädad - seostuvad korrosiooniga. Mille ravimisel saab varuosade jätkudes suht "soodsalt ja lollikindlalt" kulgeva masina - aga liikluskahju puhul on oht, et on suht keeruline rääkida "500eur turuväärtusega masina" asemel masinast, millesse on pandud neljakohalise summa jagu materjali ning 300..500h tööd (mille rahasse arvutamisel võiks tunnihinne olla ikka vähemasti kahekohaline euronumber)

Teet,
kulgeb ise suviti igapäevaselt sajandivahetuse-Saabiga. Selle soetasin teades, et masina omadus on mõned sõlmed, mis ühtäkki 400..500eur küsida võivad - DI-kassett ja ABS aju. Tinglikult ka turbo. Praktikas on selleks aga ilmselt hoopis sidur, mis häälitseb ja mida ma ise küll vahetama hakata ei plaani, kuigi tehniline võimekus on olemas