[Provoker23]

Ei osanud kusagile mujale postitada kui siia. Äkki keegi on kokku puutunud ja oskab vastata kui madalale saab õhksoojuspumbaga temperatuuri ruumis viia? Oletame, et ruum on väliskeskkonnast suhteliselt hästi isoleeritud.

Ette tänades

[Alts]

Siin on siiski vaja vähemasti ruumi kubatuuri ja kasutatava õhksoojuspumba umbkaudseid parameetreid.

[Rokikas]

+17-18 on tavaliselt alumiseks piiriks märgitud.

[Provoker23]

ruum on umbes 30m2 ja 2m lagedega. Igatahes otsin võimalust selle jahutamiseks 0-5 kraadi vahele nn koduste vahenditega. Tööstusseadmeid selleks soetama ei tahaks hakata.

[Basilio]

Kui seadmeid soetada ei taha, siis lihtsaim moodus on nagu ennevanasti - talvel lõikad veekogudelt jääd ja matad saepuru sisse. Suvel kasutad.
Jääd lõigati kahemehesaega. Kui alumiseks meheks kedagi palgata ei õnnestunud, kinnitati sae ühte otsa raskus.
Kõik puhta tasuta ja öko.

[karvik]

Ilmselt tuleks panna ruumi see kobudik mis muidu õue käib. Selliselt tuleb tembi seadmine kuidagi ise välja mõelda. Väline kobudik peaks olema jahutamiseks sobilikum. Kui ruum tõesti hea sooja pidavusega, peaks ära jahutama küll.

Kui nüüd ruum on näiteks kelder ja tuppa käiv osa paigaldada tuppa, ongi maaküte olemas.

[pen.skar]

Kas keegi on õhksoojuspumpa proovinud näiteks kasvuhoones alla nulli minemise vastu kasutada? Sai lastud üles panna, aga see sunnik muudkui uhab kuni päikesega koos +16 sees. Kas kogu kremplile termorelee vahelepanek aitaks? Iseoma trarkusest ei julge proovida- ajan puldi ja värgi viimaks päästmatult lolliks?

[Raivo]

... tuleks panna ruumi see kobudik mis muidu õue käib. Selliselt tuleb tembi seadmine kuidagi ise välja mõelda. Väline kobudik peaks olema jahutamiseks sobilikum.

See siis eeldab, et tekkivat soojust on kuskil kasutada, näiteks toa kütteks. Suvaline ette juhtunud pump:
Siseõhu lubatud tööpiirkond jahutmisel `C +18 - +32
Siseõhu lubatud tööpiirkond kütmisel `C +18 - +32
Välisõhu lubatud tööpiirkond jahutamisel `C +10 - +43
Välisõhu lubatud tööpiirkond kütmisel `C -20 - +24
On ka selliseid, mis siseõhu temperatuuri lubavad veidi madalal hoida, aga alla 10C see mu meelest ei olnud.
Juhtimine tuleb muidugi ringi teha, sest originaalis on see siseõhu järgi.

[nootsii]

tochibal on 8 kraadi võimalik panna. külmakaitse programm. aga jahutamine on teine asi.

[Madlobster]

Siseosaga madal temp on raskendatud kuna ta peab aegajalt võtma ruumist sooja ja sellega jäätunud välisosa sulatama.
Välisosa külma ruumi ja siseosa tuppa (kindlasti mitte põhi kütteks vaid väikseks abiks)
Seadmete enda softi kallale ei soovita minna va juhul kui sa tõesti tead, mida sa teed.
St et lisa temp andur, mis õhksoojus pumba lihtlabaselt seisma ja käima lülitab tuleks lisaks panna. Kunagi üks tarkpea pani välisosa omale garaazi et seal ju soojem kui õues.
Natukese ajaga oli garaazi temp väga tugevas miinuses ei mäleta oli see -12 või -20

Seega välisosaga saab eduliselt jahutada. Ja miks mitte see soe siis sealt võimalusel tuppa tuua.

[pontu6]

Kusagil tehnikaajakirjas oli juttu sellest, et pumba välisosa paigaldati maja alusesse ruumi (põranda alla, mitte keldrisse), kuigi tootjad on sellise paigalduse kategooriliselt välistanud. Mingit juttu miinuskraadidest, mis seetõttu tekkisid, ma küll ei mäleta.

[ahtos]

On olemas nn suvilapumbad mis algavad +5 kraadist,tava pump alla +18 ei toimeta.

[Madlobster]

Võin homme panna täis kütte peale ja siis vaadata, mis tempi välisosa välja puhuma hakkab. Ma arvan, et päris külma tuleb sealt. Alla nulli kohe kindlasti.
Aga suvel külma hoidmine tuleb mõelda, et kui tuba juurde kütta ei taha kuhu see soe siis panna, mis sise osa pealt tuleb.

[viplala]

---

Kui seadmeid soetada ei taha, siis lihtsaim moodus on nagu ennevanasti - talvel lõikad veekogudelt jääd ja matad saepuru sisse. Suvel kasutad.
Jääd lõigati kahemehesaega. Kui alumiseks meheks kedagi palgata ei õnnestunud, kinnitati sae ühte otsa raskus.
Kõik puhta tasuta ja öko.

Vasknarva kloostris lõigati jääd veel alles hiljuti, kasutati küll mootorsaage aga Peipsi jää nende keldreid suvel külmutas. Isegi olen ühel talvel abiks olnud, seda küll väga imelike kokkusattumiste resultaadina See oli 20 aastat tagasi. Usun, et seal ei ole midagi muutunud siiani.

[maaks]

Võin homme panna täis kütte peale ja siis vaadata, mis tempi välisosa välja puhuma hakkab. Ma arvan, et päris külma tuleb sealt. Alla nulli kohe kindlasti.

Välisosa ei puhu midagi välja! Välisosa on soojusvaheti millest puhutakse läbi välisõhku, et välisõhk soojendaks aurustis olevat soojuskandjat. Praeguste ilmadega (september) nulli sealt küll ei puhu

[Naabrivana]

Ma ei saa ühest asjast aru...
Tahad jahutada 0-+5 kraadi. Tööstusseadmeid ei taha. Õhksoojus pumba peale rahakott hakkab.
See soojuspump maksab ca 1000.-€
Tulistan puusalt ja pakun, et uued jahutus seadmed sinna ruumi maksavad suurusjärgus sama palju ehk natuke rohkem.
Mis on asja mõte?

[MeelisV]

Siin teemas on kõik sassis mis olla saab
konditsioneer vs. soojuspump
küte vs. jahutus
siseosa vs. välisosa

helista või astu sisse 2...3 erinevasse ettevõttesse ja vestle
siis sõelud endale vajaliku info välja.

Erinevd tehnoloogiad ja tingimused määravad palju

[genn]

Mulle meenub et meie esiisad said hakkama ilma igasugu tehnika abita,nimelt kaevati maase keller,mille temperatuur on aasta ringi ühesugune.Ehk tasub selliseid lahendusi ka kaaluda?

[Tegelane5]

Kusagil tehnikaajakirjas oli juttu sellest, et pumba välisosa paigaldati maja alusesse ruumi (põranda alla, mitte keldrisse), kuigi tootjad on sellise paigalduse kategooriliselt välistanud. Mingit juttu miinuskraadidest, mis seetõttu tekkisid, ma küll ei mäleta.

Tehnika Maailma Kodu vmt vist oli aga seal "jahutati" katlaruumi. Seal oli loogiline, et väga külmaks ei läinud, kuna tahetigi kasutada katlaruumi kasutut soojust kütteks.

[PlyVal64]

Kusagil tehnikaajakirjas oli juttu sellest, et pumba välisosa paigaldati maja alusesse ruumi (põranda alla, mitte keldrisse), kuigi tootjad on sellise paigalduse kategooriliselt välistanud. Mingit juttu miinuskraadidest, mis seetõttu tekkisid, ma küll ei mäleta.

Mis on asja mõte?

Äkki ongi "maasoojuspump" Teoorias võiks toimida, praktikas? Üks osa jahutab mingit hoiuruumi ja teine pool kütab töötlemisruumi, toodab kuuma vett vms. Aga mõistus ütleb, et sinna jahutatavasse ruumi peab siis ikkagi väljast õhku ehk energiakandjat tulema. Ja ongi teooria... ning vastupidine külmkambrile, mis peaks olema hermeetiline. Aga kui too hüpoteetiline ruum ongi peaagu hermeetiline, siis peaks saama seda päris kabedalt nii jahutada ,seejurues saab mingil hetkel isegi "kuhugi" natuke sooja...
Kui seuhke seadeldis on maa sees ja ruumi seinapinnad piisavalt suured, siis Maa enda energia on ikka nii suur küll, et lihtsalt "lambist" seda igikeltsaks ei muuda. Igikeltsa tekkeks peab neid miinuseid mehemoodi olema.
Miks seda massiliselt ei tehta, on pigem mingi efektiivsuse/kasuteguri keiss ja tasuvusaeg võrreldes "tavalise" maasoojuspumpaga. Ruum on ju ka vaja ehitada ehk raha kulutada. Pluss jälle see, et too maakollektor peab olema absoluutselt õigesti ehitatud ja maapind ka sobiv, ilma teeb see küll kohe kiiresti igikeltsa. Mingisse ruumi saab nullist kõrgemat õhku ikka suunata ja jälgida, et seinad jäätuma ei hakkaks.
Ma kujutan ette, et a'la Kiltsi ja teiste lennuväljade vanad muldkattega angaarid või raketibaaside analoogsed unkad, kui otsad on kinni, võivad ikka päris kaua sooja anda? Või õigemini tuleb neid ikka kaua aega jahutada, et betoon ja muld mõnekraadise soojuseni saada...

Teine võimalik koht oleks mingi aeglaselt voolava veega keldrilaadne koht, sest õige maaküte on nii palju kallim odavast õhksoojuspumpast. Hüdroenergiat kätte ei saa, maasoojuspump on kallis ja kontuuri jaoks ei ole ka pinda aga mingi püsiva energia toob vesi kogu aeg ruumi juurde, sest on +3-5 kraadi ikka. Mingine 600-eurone seade vs "alates 4,5K euri" õhk-vesi või boilerita maasoojused on julm vahe.