Projekt: JUMZ 6KL EO2621 - V2
#81

Peterburi tee ääres ehituse ABC juures on kaviaal ja vana-narva mnt-l hotlipsiga ühes majas on ka pood,mis tegeleb kummist toodetega aga mitte suvest suveni.
Vasta
#82

Täiendan oma päevikut jälle pisut. Vaatamata krõbekülmale ilmale (laupäeva hommik - 23,8 kraadi) nokitsesin pisut ka töökojas. Kuna sügisel sai Bullerjan paigaldatud, siis nüüd töökojas lausa lust toimetada. Pindala üle 100m2, aga mõne tunniga on külmas hoones +15 sees  Big Grin

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Eelmine nädal soetasin Baltflexist masti pööramise silindrite jaoks tihendid, on üsna krõbeda hinnaga võrreldes vene remontkomplektidega. Mingi hetk viskan ka mõõdud siia üles, siis teistel edaspidi lihtsam otsida. Omajagu pusimist oli tegelikult selle silindri lahtivõtmisega, kuna kataloogis olev silinder oli põhimõtteliselt täiesti teismoodi ehitusega, siis tuli ise nuputada pisut. Esimese hooga ei paistnud üldse, kus mingi stopper vms on, et saaks ta lahti. Tegelikult tuli aga varre poolsest otsast lahti keerata stopperpolt ja kolbi lükata silindrisse sissepoole, ning seejärel sai eemaldada stoppervedru ja alles siis sai kõik lahti tõmmata. Keeruliseks tegigi asja asjaolu, et see kolb alguses ei liikunud ning ei saanud aru, mis temaga tegema peab. Alles peale tõsise haamri ja pronkspunni võtmist sai kolvi liikuma, sest keegi on kunagi selle kolvi välimise serva ära jebinud ja ta on kinni sinna jäänud. 
Aga kui asi juba lahti, sai servad ära taastada ning uute tihenditega kokku laduda. Seejärel tuli natuke tegeleda sedasama silindrit põhja all kinni hoidva klambri modifitseerimisega. Kõik taumised kinnitused olid puruks, aga sai uued aretatud ning sellega sai selle poole silindri saaga läbi. Edasi on vaja tegeleda jublakaga, mis asetseb paremal pool raami küljes (õigemini on seal kunagi asetsenud). Tegemist siis klapiga, mis pööramissilindrite rõhku vist reguleerib? Igatahes on ta raami küljest lahti ja hetkel jätsin ta üldse panemata, kuna tahan teise poole silindri ka ära remontida ning siis on vaja torustikku pisut modifitseerida, sest ta on korralikult kõveraks sõidetud kellegi. Siit saab torude järgi õigesse kohta tagasi panna ka selle klapi.

Seetõttu võtsingi maha ka vasakpoolse ratta ja eemaldasin rummu. Pooltelje tihend lekkis tugevalt, lahti võttes selgus ka põhjus. Poolteljele mõlemad tihendid olulise soone sisse kulutanud.  Laager on aga korras, teisel pool on laagril kerge loks, ma ei teagi, kas muretseda selle väikese loksu pärast või mitte...
Aga pooltelje tihendi alla treisin 4mm paksu ketta, et tihendi asukohta pisut muuta ning peaks olema väga hea, nüüd tihend  (tegelikult neid seal lausa 2 tk) jookseb uue koha peal ja lekkimise muret ei tohiks olla.

EDIT: Kas MTZ ja JUMZ tagaratta rummu poldid on sama pikad? Ei olnud meeles ja aega kodus üle mõõta ja nüüd eemal...
Siinkohal ka seekord aeg lõppes... jätkub!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#83

Eile toimetasin pisut jälle JUMZi juures. Eemaldasin juhipoolse masti keeramise silindri. Selle olukord on lausa väga hea võrreldes teise poole omaga, vars on ilus sile ja kulumata. Sellegipoolest panin uued tihendid sisse. Silinder alla tagasi ning jälle tuli pisut renoveerida silindrit kinnihoidvat klambrit. Nüüd on mõlemad masti keeramise silindrid remonditud ja tagasi alla pandud, seejärel hakkasin tegelema paremal küljel oleva rõhu?  klapiga. Oli teine raami küljest lahti tulnud ja rippus lihtsalt torude otsas. Tegin uue kronsteini sinna ja panin raamile tagasi. Seejärel alustasin torustiku taastamisega. Eest jagajast alla masti pööramise silindrile minev toru on tõsiselt kannatada saanud. Tõtt öelda ei saanud teda kuidagi kättegi alguses, aga lõpuks kui ta kätte sain ja originaal kuju tagasi andsin, läks ta kenasti paikka ning enam ei hõõru ka kuskile vastu, nagu ta seda enne teinud oli. Põhja all jäi teha veel kaks pisikest toru, mis silindritest klappi liiguvad ning siis võtan ette tagumised jagajad ja nende torustiku. See on uskumatu, kui kiiresti aeg seal töökojas ikka läheb.... 
Võtsin korraks maha ka masti pööramise keti, tolle seisukord on väga ok ning läheb alal tagasi. Mitu lüli peab ketil olema, 23?
Jutt käis siis sellest klapist: 

   
Ning vaja oleks ühte keti kinnitamise sõrme: 

   

Kui kellelgi üle, siis pakkuge!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#84

23 lüli jah. Ühele poole keerab masti peaaegu tiivani, teisele poole sutsu vähem.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#85

Seega too kummaline klots raami küljes on rõhu reguleerimise tarvis? Pidasin seda senimaani miskiks jubinaks mis hoiab järele andvat silindrit vastupinge all kui tõmbavasse rõhk lastakse, et ketti pingul hoida.

Endal on tehtud mingi häkk masti pöördesilindritega kuna ma ei näe kusagilt peale tulemas tagant jagaja pealt toru keti pingutamise jaoks. Kuhu too pealevool muidu peaks orginaalsüsteemi korral üldse minema?
Vasta
#86

(17-01-2017, 14:30 PM)kostean Kirjutas:  Seega too kummaline klots raami küljes on rõhu reguleerimise tarvis? Pidasin seda senimaani miskiks jubinaks mis hoiab järele andvat silindrit vastupinge all kui tõmbavasse rõhk lastakse, et ketti pingul hoida.

Endal on tehtud mingi häkk masti pöördesilindritega kuna ma ei näe kusagilt peale tulemas tagant jagaja pealt toru keti pingutamise jaoks. Kuhu too pealevool muidu peaks orginaalsüsteemi korral üldse minema?

Ma ise pakkusin, et ta on äkki rõhu ühtlustamiseks vms masti keeramisel, ega ma ise ka täpselt ei tea, mis otstarve tal täpselt seal olema peaks. 

Võin teha enda torustikust pildi, et saaksid aru kuhu tagant tulev toru läheb, aga kui mul õigesti meeles on, siis tagant jagajast tulev toru hargneb ja läheb põlemasse silindrisse tagant nö traktori keskelt.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#87

(17-01-2017, 14:38 PM)saarrand Kirjutas:  Võin teha enda torustikust pildi, et saaksid aru kuhu tagant tulev toru läheb, aga kui mul õigesti meeles on, siis tagant jagajast tulev toru hargneb ja läheb põlemasse silindrisse tagant nö traktori keskelt.

Tänud- see aitaks kaasa küll. Keegi on selles suhtes olnud korrektne eelmistest omanikest, et asendanud kõik traktori vanad vooliud uute mõõdu järgi tehtud lääneomadega aga mingil põhjusel on seda tehtud ka põhja all kus ma vaatan, et palju asjalikum oleks orginaal metalltorustik mis ei turrita nii palju välja niigi madala raami alt. Samuti on seal 2 kolmikut  mida mainid aga sealt ei ole ühtegi ühendust taha jagaja juurde vaid kogu skeem näeb välja nagu allpool. Kui ma nüüd õieti aru saan siis peaks lausa mõlemale neist kolmikutest saama tagasivoolust surve eraldi peale....?

Aga mis puudutab eelnevalt uuritud "kummalist klotsi" siis see on seega ikka ettenähtud detail :Smile Urisin ennem http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=56217 juba selle kohta arvates et tegu on mingi häkiga.

[Pilt: y3mF_J9sK59f4x3sNMtQx163DntCQ5-uxBaR6aGy...pmode=none]
Vasta
#88

Kui ma ei eksi siis selle skeemi järgi on masti pöördesilindrid nimetatud 14 ja 16 ning antud klots on detail 15 mis on tõlkes tagasilöögiklapp?  Samas skeemi järgi ei klapi see ju sest siin opereeritakse jagaja pelt survet pöördesilindrite tagumisele (traktori nina poolesele otsale) ja no mul näiteks on need üleüldse lahti .



[Pilt: attachment.php?aid=60428]
Vasta
#89

See 15 klapp on selleks, et lasta ketti pingutavat õli juurde, enam mitte tagasi. Tuli mäletamist mööda käppade jagaja tagasivoolust- seega paar atti sealt. Kui ühte pöördesilindrisse anda surve, siis selle silindri kolvitagune õli lükkab teist silindrit eest ära, s.o. sisse ja nendevaheline kett pöörab masti. Loogilisem oleks masti pööramine silindri tõmbel, kuid ju nii parem.
Vasta
#90

See, miks on silindrid pandud tõukele mittetöötavat asja ehk ketti tõukama on soov saada suuremat masti pööramisjõudu väiksema õlisurvega.
Praktikas toimib see süsteem ka nõnda et silindrid tõmbavad ja teised pooled on kokku ühendatud kolmikusse kust kolmas ots läheb õlipaaki.
Uuemale mudelile, kus masti pööramine ilma ketita ehitati küll omal algatusel sellist tagasilöögiklapiga süsteemi peale et silindrid oleks pinges ja poleks mastil poolemeetrist lõtku sees.
Vasta
#91

(17-01-2017, 18:09 PM)kostean Kirjutas:  Kui ma ei eksi siis selle skeemi järgi on masti pöördesilindrid nimetatud 14 ja 16 ning antud klots on detail 15 mis on tõlkes tagasilöögiklapp?  Samas skeemi järgi ei klapi see ju sest siin opereeritakse jagaja pelt survet pöördesilindrite tagumisele (traktori nina poolesele otsale) ja no mul näiteks on need üleüldse lahti .



[Pilt: attachment.php?aid=60428]

Minul ka torud mis nn klotsi lähevad,  tulevad traktori esimese otsa poolt keskmistest avadest  (silindril sissepoole vaatavast avast).  Parempoolse silindri esimese otsa välimusele küljele läheb toru otse esimesest jagamast.  Silindri tagumise otsa avast läheb toru läbi kolmiku (kolmas ots läheb siis vasakpoolsetel silindri tagumisse avasse)  tagumisse jagajasse. Vist sai segane,  teen nädalavahetusel fotod,  siis selgem.  Mul torustik peaks olema originaal.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#92

Oodood, aga selle jutu järgi on mul siis kopal midagi totaalselt ringi ehitatud sest selle kirjeldatud seadistuse järgi liigutab kett näiteks noolt paremale (eeldame, et eksole istud vahid tagant poolt välja Smile vehid kangidega) siis kui see kui paremale silindrile surutakse õli peale (vars tõmmatakse sisse) vasakust silindrist läbi TAGUMISE varre poolse otsa tänu sellele, et jagajast pressitakse vasakule silindrile nina poolt peale õli jagajast.

Sellisel juhul ma ei saa aru kuidas mul üldse kett pingul seisab sest nina poolsed silindri otsad on üldse lahti ja ketti tõmbab too silinder millele jagajast tagumisele varre poolsele otsale surve peale antakse.
Vasta
#93

(17-01-2017, 21:57 PM)nõkapõka Kirjutas:  Oodood, aga selle jutu järgi on mul siis kopal midagi totaalselt ringi ehitatud sest selle kirjeldatud seadistuse järgi liigutab kett näiteks noolt paremale (eeldame, et eksole istud vahid tagant poolt välja Smile vehid kangidega) siis kui see kui paremale silindrile surutakse õli peale (vars tõmmatakse sisse) vasakust silindrist läbi TAGUMISE varre poolse otsa tänu sellele, et jagajast pressitakse vasakule silindrile nina poolt peale õli jagajast.

Sellisel juhul ma ei saa aru kuidas mul üldse kett pingul seisab sest nina poolsed silindri otsad on üldse lahti ja ketti tõmbab too silinder millele jagajast tagumisele varre poolsele otsale surve peale antakse.

Nagu juba kirjutatud sai siis nii ka asi toimib ja on märksa lihtsama ehitusega.
Ketti hoiab pingul silindri liikumistakistus ja jagaja tagasivoolus olev väike ülerõhk.
Ainus kadu ongi masti pööramise jõus.
Vasta
#94

(17-01-2017, 18:09 PM)kostean Kirjutas:  Kui ma ei eksi siis selle skeemi järgi on masti pöördesilindrid nimetatud 14 ja 16 ning antud klots on detail 15 mis on tõlkes tagasilöögiklapp?  Samas skeemi järgi ei klapi see ju sest siin opereeritakse jagaja pelt survet pöördesilindrite tagumisele (traktori nina poolesele otsale) ja no mul näiteks on need üleüldse lahti .



[Pilt: attachment.php?aid=60428]

Minu arust on see skeem ketiga varjandi puhul vale,võimalik et see on uuema varjandi oma millel ketti ei olnud.
Minu Jumzi millel on näha et need ühendused on originaal( torudest),ei ole küll selline süsteem.
  Foorumlase Kostean teemas ,kirjeldasin kuidas peab see torustik peab olema ühentatud ja kuidas see pingutus ja sünkroonis silindrite liikumine toimib.
   Kas kellegi kopal on selline ühendus mis siin skeemil on näha,et see klapp on ühentatud varre poolsete otste vahele?
    Survet läbi jagaja antaksegi ja lastakse õli ära läbi traktori nina poolsete otste,nagu siin skeemis on,kui see 15 detail tekitab küsimusi. Näha ka Saarrandi pildil ,et see 15 klapp ikka samal pool kuhu tulevad jagajast surved.
Vasta
#95

(18-01-2017, 13:07 PM)MarkoN Kirjutas:  Minu arust on see skeem ketiga varjandi puhul vale,võimalik et see on uuema varjandi oma millel ketti ei olnud.
Minu Jumzi millel on näha et need ühendused on originaal( torudest),ei ole küll selline süsteem.
  Foorumlase Kostean teemas ,kirjeldasin kuidas peab see torustik peab olema ühentatud ja kuidas see pingutus ja sünkroonis silindrite liikumine toimib.
   Kas kellegi kopal on selline ühendus mis siin skeemil on näha,et see klapp on ühentatud varre poolsete otste vahele?
    Survet läbi jagaja antaksegi ja lastakse õli ära läbi traktori nina poolsete otste,nagu siin skeemis on,kui see 15 detail tekitab küsimusi. Näha ka Saarrandi pildil ,et see 15 klapp ikka samal pool kuhu tulevad jagajast surved.

Ma kipuks nõustuma et jah- lihtsustatud varinat ketiga toimib aga ei pruugi olla ideaalne. Kui mõelda ilma ketita variandile siis sellel annab asja ajada ka kasvõi ühe silindriga kuna masti keeramine takistatakse kohe kui sektsioonile enam õli peale ei lasta ja kuna õli ei anna kokku suruda siis mast liigub ka tänu sellele kogu aeg täpselt ja pole mingeid "pingutamise" ja lõtku probleeme. Ketiga variandi puhul aga on mastil ju inerts ja kui miski ketti jõuga tagasi ei hoia ketti järele andval silindril (oletame et silindri normaalne vabakäik ei ole piisav paarisaja kilo pinnase peatamiseks kopas) siis hakkab kett end lõdvaks tõmbama silindrite vahel kuna puudub see kinnine õlisektsioon mis MarkoN kirjeldas kus survet tõmbavale silindrile antakse tegelikult peale vastassilindri nina poolset sektsiooni survestades.

Ehk et orginaalsüsteem  milles liigutatakse ka õli lihtsalt silindrite vahel on tegelikuses päris arukas lahendus sest läbi selle annab nii ketti pingutada (läbi ühepoolse klapi üli peale laskmine surub mõlemaid silindreid sissesuunas) kui ka keeramise ajal kindlustab see, et välja liikuv silinder liigub ainult sama maa palju kui sisseliikuv (tänu kindlale õlihulgale mis nende vahel liigutatakse).

Big Grin Sedasi võib päris targaks saada- varsti julgeb juba remontima ka hakata sedaviisi kui mõista nõukogude inseneri mõttekäiku.
Vasta
#96

Mina olen selle kummalise klotsi hingeelu ka seestpoolt uurinud ning tegemist on ülerõhuklapiga ning mulle tundub kõige loogilisem ikkagi variant, et see kaitseb masti pidurdamisel või masti kinnijäämisel takistuse taha. Mul olid klapid varem liiga pehmed ning kopal ei olnud jõudu masti keerata igas asendis. Pingutasin klapid ära ning nüüd võin isegi traktori taguotsa küljele tõsta masti abil. Seega tuleb see klapp reguleerida nii, et mast jõuaks pöörata, kuid samas säilib ka ülerõhukaitse. See, kuidas käib reguleerimine, on näha, kui korgid maha keerate.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#97

Seekord ei olnud üldse aega töökojas toimetada ning kahjuks unustasin kopa all torustikust ka lubatud pilte teha, seega proovin järgmine nv uuesti.

Samal ajal aga küsimus, kuidas saaks kätte pooltelje välimise otsa laagri? Asub teine otse kaane all ja on kerge loksuga ning vajaks vahetamist. Kuidas ta aga mõistlikult kätte saada? Käise maha võtmine ekskavaatori puhul on üsna põhjalik töö ning kohe seda teha ei tahaks....

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#98

Ma kunagi Belarusil sain nõnda laagri kätte et lõhkusin laagri separaatori ära ja pistsin kahe saale vahele vastamisi 2 keermelati juppi 12mm ja keevitasin kinni ning sai tõmmata kahe auguga klotsiga mis pooltelje peale toetus.
Vasta
#99

Vahepeal päris tükk aega ei olnud aega töökojas toimetada, sest ilmad olid sobivad ja tegelesin hooldusraiega ning kuivenduskraavide puhastamisega. nüüd sai mõned tunnid jälle töökojas ka oldud. Siinkohal suured tänud kasutajale MarkoN, kes tarnis korraliku hüdropaagi ja mõned torujupid. Nüüd saigi edasi pusitud torustiku alla sättimisega. Traktori põhja all lõpetasin torustiku sättimise ära, vajasid osad jupid ikka tugevalt ümbertegemist, et nad sinna mõistlikult sobiksid. Masti keeramise parempoolse silindri sõrm on kunagi katki läinud ja sellest johtuvalt ongi suurem pudru ja kapsad sinna alal tekkinud. Aga sai see torustiku osa kenasti seal ära taastatud lõpuks. 
Lisaks said paikka ka uute pidurikatetega piduriklotsid ning seega sai pidurisüsteem ka kokku tagasi. 
Edasi hakkasin toimetama tagumiste jagajatega, üks korralik jagaja oli riiulist võtta, selle sai kohe külge, aga teisel on korpus päris viisakalt ära kulunud, tuleb riiulil olevatest varudest midagi kokku leiutada. ka jagajate kinnituskronsteinid olid väga tugevalt kannatada saanud, sai neidki pisut kohendatud.
           
Vajadus oleks hetkeseisuga kahe asja järele, nimelt piduripedaali vedru pakuks huvi ning ka hüdrotoru, mis tuleb esimesest jagajast ning siirdub masti pööramise silindrile (alloleval pildil on selle kohapeal hüdrovoolik).
   

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Täiendame jälle oma ehituspäevikut. Vabariigi aastapäeval sai tegeletud tagumiste hüdrojagajate remondiga. Ühel jagajal oli korpus lõhki, teisel olid siibrid sedavõrd kulunud, et asja neist enam ei saanud. Samuti oli puruks ühe jagaja klapi vedru. Tuli võtta riiulisse varutud varuosade hulgast teised jagajad mis olid juba palju palju korralikumad ning ei olnud ka üldiselt väga kulunud. Nendele said uued remontkomplektid sisse ja kokku tagasi. Ühtlasi said nad ka traktorile monteeritud ning torustik tagumise otsa juures tagasi ehitatud. Päris omajagu pusimist on selle torustikuga seal olnud, et nad kõik õigetesse kohtadesse tagasi saaksid. Selleks on praktiliselt kõiki torusid olnud vaja painutada jms töödelda.
Edasi toimetasin pisut armatuuri kallal, võtsin maha ka esimese jagaja ning vahetasin sellel ka tihendid ära, kangide tihendite juurest oli vesi sisse jooksnud, aga õnneks midagi hullu ei olnud. Jaga ise on aastast 2004, seega kunagi vahetatud.
Veel avastasin, et koparaami kinnituspoldid, mis on ees poolraamide küljes, need on lahti ja poltide keermed veninud. Õnneks avade keermed olid korras ning panin uued poldid. Eesmised poldid on aga ka lahti ning tuleb küttepaagi kronstein ka ikka maha võtta, et neid kinni saaks keerata. See kronstein vajab niikuinii pisut keevitamist ka, niiet ongi parem, kui ta saab maha võtta.
Traktor sai lõpuks alla endale ka tagumised rattad, olid need ju päris pikalt mul alt ära võetud.
Ja kõige lõpuks lasin mootorist õli välja, et saaks järgmine kord ehk saaledega tegelema hakata. Aga karterist tuli päris korralikus koguses vett. Jah, juba suvel esimesel käivitusel peale ca aastast seismist oli vesi karteris, aga, et seda seal niipalju on, on täielik müstika. Sest tegemist ei ole jahutusvedelikuga ning selle tase on normis. Aga kust kohast pääseb vesi mootorisse?

               

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne