[Talupoeg taluja]

Tihtilugu on nii, et hoolsad ja kohusetundlikud inimesed hoiavad omi asju viimase hingetõmbeni, nende järglased aga viskavad hoitud asjad täie südamerahuga minema kui elu segavad asjad... Naisterahvastel on ka teatud erinevad arusaamad elust ja olust mis on muidugi arusaadav ja loomupärane nende puhul. Ma ikka vahest mõtlen, et ometi on ju need lapsed kasvatatud üles ja näinud-kuulnud mida esivanem hinnanud ja hoidnud. Aga ikkagi liigub asi selles suunas, et soovitakse vabaneda asjadest. Muidugi pole see ju laste "elu" ja eesmärk, hoida teiste vana sitta.... aga mingi austus võiks ju olla oma esivanemate soovide suhtes. Praegune elu muidugi surub ka peale teatud malli... õu peab sul puhas olema, muru niidetud, silma riivavat ei tohi olla, kõik vanaraud tuleb ära viia jne. Asjalik, tugev ja töökindel tuleb kõrvale heita ja osta poest kallis, ilus ja moodne asendus....( loe-kehvem, viletsam ja nadim asemele.) Ja eks ka ajahammas pureb armutult  ka kõike peale inimese enda. Kas meil ei tuleks ka mõelda vahest selle peale, et kas meie kokkukrahmatud kraami hinnatakse peale meid..... kui teaks siis ehk paneks ise huugama kõik ja naudiks seda vähestki mis veel alles.... Aga nohh, läheb kuidas läheb!