[Talupoeg taluja]

Nujah, aga anna siis palun lahendus ka. Toon elulise näite:
Tüdruklaps, oma suguvõsaharu viimane järeltulija, isa-ema täies elujõus pensionieelikud Lõuna-Eestis linnakese eramajas, lisaks suvilakuut, ühed vanavanemad veel napilt endaga hakkama saavad samas kandis, teised vanavanemad veidi viletsamad Läänemaal. Tüdruk ise tulnud Tallinnasse, teenib head palka, aitab rahadega ja käib vanurite ülejõutöid tegemas või tegijaid palkamas, endal siin korter. Kõik kolm vanemate põlvkonda on ehedad nõukaaja kasvandikud, et kui midagi on saada, tuleb võtta, äkki läheb vaja ka.
Seega kui siin aja jooksul kurvad sündmused hakkavad juhtuma siis lõppkokkuvõttes pärib neiu neli kinnisvara, kuhu kolm põlvkonda on eluea jooksul kraami kokku kandnud, ehitanud, meisterdanud ja rüganud. Kuidas kuradimoodi peaks ta jaksama sellist kogust kinnis- ja vallasvara nii väärikalt austada, et vanem põlvkond rahule jääks?

Ma kahjuks ennustamisega väga ei tegele aga  kindlasti on lahendusi. Alati on kas paremad, kehvemad või veel kehvemad lahendused. Seda mida ja kuidas, ei oska mina küll öelda. Üks on aga selge, kui vanad läinud, siis ilmuvad igalt poolt sugulased välja ja igal juhul soovivad nad aidata.
T.