K: boileri soojustamine
#1

Tehasest on boileri soojustatud "valamise" teel, ehk soojustusvaht on lastud 2 metallikihi vahele.

Kas eestis ka tegeleb mõni firma sellise asjaga?

Siiamaani, kellega olen kontakteerunud on kõigil probleemiks vahu järelkahanemine, ehk kui boiler lasta nende poolt soojustada tõmbab väliskihi kortsu vahu tardumise.

Loomulikult võib ka pakkuda mõnda naaber riigi ettevõtet, kus sellise asjaga võidkse tegelda.
Vasta
#2

Ehk saavad külmkambrite tootjad sind aidata. Ei ole tähendanud, et mõni sein oleks ennast kortsu tõmmanud.

Põlva-Term OÜ.  Kunagi olen nende kambreid paigaldanud.

Eesti Ladaklubi
Vasta
#3

http://www.eestipuitmaja.ee/index.php/11...ojustamine

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#4

(07-11-2014, 20:32 PM)giguli Kirjutas:  Ehk saavad külmkambrite tootjad sind aidata. Ei ole tähendanud, et mõni sein oleks ennast kortsu tõmmanud.

Põlva-Term OÜ.  Kunagi olen nende kambreid paigaldanud.
Olen näinud kui termo busse tehakse,seintesse pandi soojustus,vist mingi vineer peale ja klaasriie epovaiguga.See oli muidugi 10 a tagasi
Vasta
#5

Pur vaht paadipoest.
Vasta
#6

(08-11-2014, 11:48 AM)muska71 Kirjutas:  
(07-11-2014, 20:32 PM)giguli Kirjutas:  Ehk saavad külmkambrite tootjad sind aidata. Ei ole tähendanud, et mõni sein oleks ennast kortsu tõmmanud.

Põlva-Term OÜ.  Kunagi olen nende kambreid paigaldanud.
Olen näinud kui termo busse tehakse,seintesse pandi soojustus,vist mingi vineer peale ja klaasriie epovaiguga.See oli muidugi 10 a tagasi

Nad valmistavad ka võileiva paneeli.

Eesti Ladaklubi
Vasta
#7

Ma ei saa aru, milleks Sul seda vaja on? Üks asi on tehases soojustamine, mis ei ole kohe kindlasti kunagi parim soojustus, küll aga on seal oluline "kaubanduslik välimus". Kena valge plekk ümber ja mingisugune vaht sees. Aga kõige labasem köögifüüsika räägib muud keelt: ütleme boileri mahuti välispinna temperatuur 24/7/365 70 kraadi, tubane 20 kraadi, vahe 50 kraadi. Maja: seina välistemperatuur aasta keskmiseks +5 kraadi, tubane sama 20 kraadi, vahe 15 kraadi. Vaid "ekstreem"oludes on see vahe 50 kraadi ehk kui õues on miinus 30. Seina soojustus on kui paks? Bolieri soojustus aga kui paks? 
Mis on soojustamise põhimõte: saada võimalikult paks kiht õhku seisvaks, MATERJAL ei ole üldse oluline! Õhk on oluline ja see, et tõmmet soojustuses poleks. Seega tahad boilerit isoleerida, mässi villa sisse ja lase abikaasal sinna peale õhku mitteläbilaskvast riidest kott õmmelda. Väljavõtete ühenduskohad ning õmblused teibid üle ja saad parima isoleerituse. 
Miskipärast keegi ei arva, et 5-sentine penosein oleks midagi mõistlikku ehitada...
Vasta
#8

(09-11-2014, 11:25 AM)PlyVal64 Kirjutas:   Aga kõige labasem köögifüüsika  ....

... on see mida sa siin jälle propageerid. No ei ole see elu nii mustvalge ja vaid sina nupumees ning ülejäänud topskid kes mingite polüuretaanidega ja ei tea millega mässavad selle asemel et lihtsalt villa mässida! 
Vasta
#9

(09-11-2014, 22:25 PM)Rokikas Kirjutas:  
(09-11-2014, 11:25 AM)PlyVal64 Kirjutas:   Aga kõige labasem köögifüüsika  ....

... on see mida sa siin jälle propageerid. No ei ole see elu nii mustvalge ja vaid sina nupumees ning ülejäänud topskid kes mingite polüuretaanidega ja ei tea millega mässavad selle asemel et lihtsalt villa mässida! 

Rokikas, ma olen TPI's kütte- ja vendi erialal "pisut" aega õppinud... mis muidugi ei tähenda, et ma viitsiks-tahaks sellesse süvateaduslikult süveneda. Selleks on need, kel ka diplom taskus ja suudavad peast peeneid valemeid veebi lennutada ning kõige selle eest ka pappi küsida. Lihtsalt FÜÜSIKA ei muutu ajas, mõtle välja mistahes materjale! Aga see unustatakse kogu aeg ära. 
Kui nüüd päris täpne olla, siis minu vanaisast sai alguse Eesti rahva ehitusalane harimine läbi populaarteaduslike artiklite erinevais ajakirjades. Ning kodanik Arnold Weske, hiljem Arvo Veski fenomen oligi selles, et ka Tema lähenes asjadele kaine mõstuse ja suhteliselt raudse köögifüüsika loogikaga koos selge ja lihstalt arusaadava sõnakasutusega. Ning üks väga oluline osa näiteks soojustuses on aksioomil: vaid ÕHK on isolaator. Ning "soojustus"materjal on vaid ja ainult "õhuhoidja" ning usu, maakera sees ei ole suuremat maakera!!! Seega parim isolaator oleks peno/pleki asemel kasutada näiteks suurt õhku pidavat rannapalli boileri kesta asemel. Mis veel boilerite puhul ära kiputakse unustama: boilerid on üldiselt (see on ÜLDISTUS!) sellistes kohtades, kus nendest eralduvast soojusest ei ole Inimesele elamiseks mingit kasu. Kütad kas pööningut või ülakorruse naabrit. Neid boilereid, mis lisaks vannivee tootmisele ka moosikeldris moose külmumast hoiavad, on harva. 

Kuid küsimus tuli ju hoopis muust: nafik on vaja kas peesse läinud või isetehtud boilerile mingist vahust isolatsiooni aretada ja põdeda, et tõmbab kesta kortsu??? Äkki järgmisena tahaks ka külmiku isolatsiooni vahetama hakata??? Kuigi külmiku restaureerimsiest saaks täiesti aru... Kusagil maal on lihtsalt normaalsuse piir minu jaoks. Aga kui keegi tahab boilereid tootma hakata, siis pole kohe kindlasti foorum koht, kuskohast küsida...
Vasta
#10

Hetkel kirjutad siin ikka sina mitte su vanaisa! Nagu näha teadmisi ikka geenidega ei edastata ja nende saamiseks peab õppima mitte "aga mu vanaisa oli ..." põhjendustega füüsikalisi protsesse "ummamuudu" seletama.

Jah, õhk on suhteliselt hea (odavaim) soojusisolaator. Kuid ainult siis kui suudad teda paigal hoida. Ma ei pea silmas läbipuhutavust millega arvestamine on elementaarne vaid soojustusmaterjali sisest konvektsiooni.  Näiteks kui soojustusvill "sisaldab" palju õhku siis võib ka villasisene õhu ringlus hakata toimuma + selline soojustus ei ole kuigivõrd kujupüsiv. Kui lisame "kiudu" et seda takistada siis võib domineerima hakata "kiudude" soojusjuhtivus ja see jällegi ei ole positiivne. Ehk et ka villal ja villal võib olla suur vahe kuigi isolaatoriks kõigis õhk.
EPS on konvektsiooni puudumise tõttu lollikindlam aga seda kaarpindadel keeruline kasutada.
Kui odavaim kõrvale jätta ja head tahta siis võiks õhu unustada ja siia suunas vaadata http://http://www.eiel.ee/web/index.php?lang=et&page_id=36
Veel parem oleks see http://http://www.porextherm.com/en/technology/vacupor-technology.html aga kallis ja kaarpindadel ei saa ilmselt kasutada.
Vasta
#11

Kui kõrgtehnoloogia ning udupeened materjalid kõrvale jätta, siis mina lahendaksin olukorra arvatavasti penost pakkepabulate ehk "mõnglitega" või siis puistepenoga. Otsad sulgeksin vahuga et tuul läbi käima ei hakkaks ja käiks küll. Kui tahta veel paremat soojapidavust, peaks tekitama soojustuse ja sisekesta vahele õhupilu ning paigaldama soojustuse sisepinnale fooliumist peegeldi. Saame sisuliselt termose.
Kui tundub liiga prosta ja odav, eks leiutage edasi. NASA-l peaks ka häid materjale pakkuda olema...  Wink

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#12

No õhust kehvem soojusjuht peaks ju vaakum olema. Nii et kaks jämedast rauast tünni üksteise sisse, õhk vahelt välja pumbata ja boiler missugune. Kuidas neid üksteisest ühtlasel kaugusel "soojasilda" vältimata hoida, seda ma ei tea. Vbl. mõne süsiniknanonasa tehnoloogiaga Smile
 Aga muidu saab boilerit ka ilma naise õmmeldud riidekotita villa sisse mässida, isegi TPI kursust pole vaja. Tuleb lihtsalt fooliumiga kaetud kivi- või klaasvill talle ümber mähkida, samamoodi otsad, välja- ja sisseviigud, ära teipida ja saabki soojapidava boileri. Iseasi, kas seda ilmarahvale näidata ka kannatab või tuleb hoopis katlaruumis peidus hoida.
 Soojas toas mõne viisakama boileri kasutamine pole selles mõttes ka midagi hullu, et lekkiv soojus jääb siiski tuppa.
 Ja ega see leke nii suur ka pole. Alles vahetasin omal 100 l-se ära. 2 päeva sai peale küttekeha elust lahkumist veel duši all käia ja ikka oli veel sooja vett. Isolatsioon taolisel vast 4 cm.
Vasta
#13

Ei peegelda see foolium soojust ega ei hoia vaakum seda kinni. Kust te selliseid asju võtate üldse Smile?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#14

Firma Mascoat.ee kannab pinnake õhukese kihi keraamikat, pidi parem kui pur vaht olema.

Hinda paraku ei tea
Vasta
#15

(10-11-2014, 12:36 PM)AsTroSS Kirjutas:  Firma Mascoat.ee kannab pinnake õhukese kihi keraamikat, pidi parem kui pur vaht olema.

Hinda paraku ei tea

Puhas huumor. Katkend nende kodulehelt... 1-1,5 mm paksune kate asendab 50-70 mm paksust mineraalvatt- ja 100 mm paksust polüuretaanisolatsiooni torustikel ja 100 mm paksust ehituskonstruktsioonidel. 

Huvitav kas nende müügimees oleks nõus katsega, kus müügimees võtab oma 1.5mm kihi paksusega keraamika, ning mina võtan 100mm mineraalvatti. Seejärel asetame mõlemad oma käed materjalile, ning hakkame alt poolt gaasiga kuumutama.  Saaks paugust teada kas see jura, mis nad müüvad, ka oma nime väärt on, või päädib asi müügimehe kõrbenud käega Big Grin

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#16

Firma OKK laseb mahutid üle PUR vahuga, 100mm pakuse kihi hind on 60.- per m2
Vasta
#17

(10-11-2014, 14:15 PM)viplala Kirjutas:  Puhas huumor. Katkend nende kodulehelt... 1-1,5 mm paksune kate asendab 50-70 mm paksust mineraalvatt- ja 100 mm paksust polüuretaanisolatsiooni torustikel ja 100 mm paksust ehituskonstruktsioonidel. 
Huvitav kas nende müügimees oleks nõus katsega, kus müügimees võtab oma 1.5mm kihi paksusega keraamika, ning mina võtan 100mm mineraalvatti. Seejärel asetame mõlemad oma käed materjalile, ning hakkame alt poolt gaasiga kuumutama.  Saaks paugust teada kas see jura, mis nad müüvad, ka oma nime väärt on, või päädib asi müügimehe kõrbenud käega Big Grin
Olemas on ikka väga ulmelisi materjale, iseasi kas neid iga suvaline tüüp müüb ja mis nende hind on.
https://www.youtube.com/watch?v=Pp9Yax8UNoM
Minu teada on videos nähtud materjali tehnoloogia salastatud, vähemalt ennevanasti oli. Ja ma kujutan ette boileritäie selle materjali hinda, mis lubaks kõige kallima EE elektripaketiga küttes hoida kogu elu õues kaevus vesi keemas.  Toungue

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#18

(10-11-2014, 11:51 AM)viplala Kirjutas:  Ei peegelda see foolium soojust ega ei hoia vaakum seda kinni. Kust te selliseid asju võtate üldse Smile?

Ja kust sina võtad, et väideti, nagu saaks soojust vaakumiga lõplikult kotis hoida? Ma väitsin (veidi iroonilises võtmes, olgu igaks juhuks öeldud), et vaakum peaks veel kehvem soojusjuht olema kui gaas, ehk siis soojusülekannet minu mäletamist mööda vaakumis ei toimu?
 Soojuskiirgus ilmselt toimub. Muidu vist ei jõuaks päikesesoe ka meieni.
 Mis fooliumi puhul peegeldumisse puutub, siis seda sa ehk möönad, et soojuskiirguse puhul erinevad materjalid seda ka erinevalt peegeldavad?
Wikitarkust ja kooliõpikuid ei viitsi sirvima hakata, pigem võiks naeruvääristaja seda ise teha.
Vasta
#19

Vaakumpaneelid on täna reaalselt täitsa saadaval http://www.spu.ee/tooted/toote/spu-xt/  http://www.isover.ee/tooted/ehitusisolatsioon/hightech-isolatsioonimaterjalid- ja väga soojapidavad on nad ka aga hind .... ülelahe hinnanäide http://www.energianerokas.fi/tuotteet?page=shop.browse&category_id=2
Vasta
#20

(10-11-2014, 19:59 PM)vant Kirjutas:  
(10-11-2014, 11:51 AM)viplala Kirjutas:  Ei peegelda see foolium soojust ega ei hoia vaakum seda kinni. Kust te selliseid asju võtate üldse Smile?

Ja kust sina võtad, et väideti, nagu saaks soojust vaakumiga lõplikult kotis hoida? Ma väitsin (veidi iroonilises võtmes, olgu igaks juhuks öeldud), et vaakum peaks veel kehvem soojusjuht olema kui gaas, ehk siis soojusülekannet minu mäletamist mööda vaakumis ei toimu?
 Soojuskiirgus ilmselt toimub. Muidu vist ei jõuaks päikesesoe ka meieni.
 Mis fooliumi puhul peegeldumisse puutub, siis seda sa ehk möönad, et soojuskiirguse puhul erinevad materjalid seda ka erinevalt peegeldavad?
Wikitarkust ja kooliõpikuid ei viitsi sirvima hakata, pigem võiks naeruvääristaja seda ise teha.
 
Soojuskiirgust peegeldavad tõesti erinevad materjalid erinevalt, kuid soojust, foolium boileri kesta sees, ei suuda takistada lahkumast mitte vähemalgi määral oma hea soojuskiirguse peegeldumisvõimega. Teisisõnu, on see foolium seal või mitte, boiler jahtub peaaegu sama kiirelt.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne