Mida peale hakata villajääkidega?
#1

Nimelt sennine lugu, et maja peal juba kulunud umbes 60pakki villa ja kulub vähemalt 2korda veel niipalju.
Tekkis mõte kas keegi pole veel miskit purustajat, et kivivilla ribadest teha puistevilla? 
Laetalade/põrandatalade vahed on mul 82-96cm, rockwool plaat on 100cm, ehk siis igast plaadist jääb ala 5-10cm riba üle.   
Jäägid oleks hea purustada ja laepeale lisasoojustuseks lisada mitte niisama prügimäele viia.
Vasta
#2

Lase läbi õunapurusti,mul sõber lasi kõik peeneks ja toppis igasse pilusse.
Vasta
#3

(24-12-2014, 13:56 PM)ahtos Kirjutas:  Lase läbi õunapurusti,mul sõber lasi kõik peeneks ja toppis igasse pilusse.

Olen ka pead vaevanud sama küsimusega ja nüüd ole tore, vastus käes nagu filmis. Kõige hullem. Sellele vastusele on kogu aeg otsa vahitud. Ju siis piiratud kujutlusvõime seadis piirid.
 Ma kohe paneks ühe "like", nagu FB`s

Aquila captas non muscas.
Vasta
#4

Omalgi oli mõttes miski sarnane masin nagu õunapurustaja, kuid veidi suurem, et saaks kohe kotiga jäägid sisse valada ja purustada.
Oligi mõte nõu küsida, kellelgi ehk valmis masin või parem mõte varuks
Vasta
#5

Mul oli mõte peno jäägid õunapuristajast läbi lasta ja laepeale laiali laotata. Selge on see,et soojemaks läheb aga kuidas müraga jääb... ja rotid-hiired. Kas seal mitte pidu ja pillerkaar käima ei hakka. Selge on see,et pidu tuleb aga...
Vasta
#6

Peno purustamisel tekkib graanulitesse staatiline elekter ia vabatahtlikult nad põrandale/laele ühtlase kihina ei jää
Vasta
#7

(24-12-2014, 17:09 PM)AsTroSS Kirjutas:  Peno purustamisel tekkib graanulitesse staatiline elekter ia vabatahtlikult nad põrandale/laele ühtlase kihina ei jää

No kas selle vastu siis rohtu pole?
Vasta
#8

See massin võtabki kotitäie kaupa asju vastu(kuskil õunapurustjateemas oli ka juttu vist isegi pildiga koos),aga peale peno purustamist olid nagu näärivana,nüüdsel ajal igasugu maanduslindid olemas,kel huvi küsigu privas.
Vasta
#9

Tere.
Kuna hr.Veski ei ole väärt materjalil järel käinud Big Grin Big Grin Big Grin siis mul purustus huvilistele Härradele pakkuda ka ohtralt nodi http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=49688  saate kõik enda maja laed ja põrandad soojaks...laske see kõik läbi õuna purustaja.
A. 

Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#10

nii suurt õunapurustajat minu silm pole näinud veel Big Grin
Vasta
#11

(24-12-2014, 11:14 AM)maisalup Kirjutas:  Laetalade/põrandatalade vahed on mul 82-96cm, rockwool plaat on 100cm, ehk siis igast plaadist jääb ala 5-10cm riba üle.  

Miks seda 10 cm riba ei võiks panna järgmisse vahesse, kust jääks siis juba 20 cm üle, mida omakorda ülejärgmises vahes kasutada? Nii ei tekikski jääke.
Vasta
#12

Villa panemise reegel nr1: mida vähem lätkusi,seda parem tulemus
Vasta
#13

Kod Veski elab ju etgagradis-teed tellistest suure ringi,ringi sisse kõik see jama põlema ja kui munpol peaks akkama riidu kiskuma ütled,et akkad jõulugrlli tegema ja millega kütan on oma asiBig Grin .Pool Nõmmet toimetab nii.Häid lõhnavaid jõule kõigile.
Vasta
#14

(25-12-2014, 14:40 PM)ahtos Kirjutas:  ...teed tellistest suure ringi,ringi sisse kõik see jama põlema ja kui munpol peaks akkama riidu kiskuma ütled,et akkad jõulugrlli tegema ja millega kütan on oma asiBig Grin .Pool Nõmmet toimetab nii.
Illustratsioon äsjaöeldule: 
https://www.youtube.com/watch?v=tOMafpxC0gU

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#15

Sõber kasutas purustamiseks muruniidukit. Selleks läheb vaja külgväljaviskega niidukit, millel põhi kinni keevitada, peale tuleb teha auk ja sinna nö lehter valmistada kust hea villa sisse  lükata ja kui näiteks lahtisel pööningul on ruumi toimetada siis on paras seal samas selle niiduk-purustajaga opereerida, sealt saab kohe puru laiali lükata. Teine variant on külgväljaviske otsast kotti koguda. Paljas niiduki tera kivivilla igatahes purustas aga parema tulemuse saaks kui terale veel mingeid nö  lisaterasid külge keevitaks.
Vasta
#16

Seda jahvatatud sodi pööningule tassida on mõtet vaid siis kui pööning on absoluutselt tuulekindel või kaetakse see hiljem tuuletõkkega. Muidu on küll tühi töö.
Vasta
#17

Tuulekindluse kohapealt ütleks sulle, et villaga on üldse mõttetu soojustada kui pole tuulekindel. Kuna mul juba vahelaed plaatidega soojustatud, siis järelikult on ka tuulekindel. Aga küsimus polnud tuulekindluses, vaid kuidas plaatvillajääkidest teha nn puistevilla, muruniiduki variant paistab ka hea olema. Mingi krohvi võrk veel väljaviske avale ette nagu veskil, et liiga suured tükid ei tuleks. 
See mõte pani küll mõtte jooksma. 
Flindist vaja üks tsentrifugaal sidur kuhu muruniiduki tera külge poltidega, et jõust puudus ei tuleks läheb kasutusse kreissae 13hj mootor Big Grin Lisaks mingid vinklid korpuse külge nagu haamerveskil
Kevadel kui õues soojaks läheb võtan selle projekti ette, kuna mul pole garaazi uues kodus ja lageda taeva all paha tegeleda sellega.
Vahepeal võibolla tuleb veel häid ideesid, kuid maal vedeleb kuhjades vanu niiduki korpuseid ja terasid, enamustel on mootor otsa saanud. 
Vasta
#18

(25-12-2014, 11:14 AM)AsTroSS Kirjutas:  Villa panemise reegel nr1: mida vähem lätkusi,seda parem tulemus

Ma ei saa ka aru, milleks nende ribadega niipalju mässama peab. Kui ära jahvatada, siis on niikuinii jätk jätku kõrval. Ribadega lööd vahe lihtsalt veidi tihedamalt täis, või siis lae peale niikuinii ei pane ju ühes kihis - järgmise keerad nurga alla.
Vasta
#19

Ma ei pane lage pealtpoolt, et saaks ribadega oma ajusti n....da. Teise korruse põrand jääb omale kohale, kuna elan majas sees ja pole võimalust kogu maja paljaks lõhkuda esiteks ning teiseks on riided ning mööbel viidud jalust ära teisele korrusele, seega peab villa lükkama küljepealt talade vahele ja lae roovi peale, ribadega oleks see ilge ke.....niit. See on ka põhjus milleks ei pane rullvilla millega samamoodi ei jääks ribasid, aga see on nii pehme, et pole võimalik tihedalt oma kohale pressida.
Praegu panen 2x100mm villa plaati üksteise peale ja lükkan naad koos oma kohale, neid pole isegi eraldikihtidena võimalik paigaldada, kuna ilma alusroovita nad 80-100cm pikkuses vahes ei püsi ja kukuvad alla. 
Uut maja oleks muidugi lihtne panna kõik vahed täpselt 55 või 100cm. Vana majaga on aga vähe teised lood ja selleasemel, et ribadest mingit poolkõva soojustust tegema hakata pigem purustaks ja lisaks need kuhugile lisa soojustuseks. Välisseina soojustan küll nii, et kui jääb riba üle, alustan sellega järgmist rida kuid laes see pole võimalik lihtsalt ja põrandates plaanin kohe kui vanad talad alles jäävad kasutada puistevilla, ei teki ribasid. 
Lihtsalt reaalne olukord on selline ja pole midagi muudmoodi võimalik. Kui oleks vaba aega ja elaks korteris ning oleks võimalus soojustada lagesid pealt poolt siis muidugi paneks võibolla jäägid ära, kuid iga riba ära paigutamine eeldab jällegi lisatööd ja aega mõõtmise ja lõikamise näol. Minul kulus plaate suuretoa lakke 160tk, tegin umb kaudu 200 lõiget mõõtmist kuna oli igasuguseid imenurkasid ja vigureid seal. Kui mässata ribadega ka, siis oleks see arv tulnud kuskil 300 lõiget mõõtmist, ehk siis pool ajast juures, kuna paigaldasin üksi, siis umkaudu 200 korda lisa ülesalla ronimist redelist ja lisa tööd, et kontrollida kas ribad ikka tihedalt ja sirgelt talade vahele läksid.

Kuna maja ostsime augustis ja külmad pressivad peale siis pole seda ajaressurssi laialdaselt käes, et odavalt asju teha, vahest tuleb odavam kallilt teha hoides sellega kokku aega mis on ju lõpuks ka raha.
 Ja et ei peaks kellegi poolt toodetud asja prügimäele viima ja prügimägesid ning loodust koormama jääkidega, siis sooviks ise likvideerida need ja paigutada lisasoojustusena mis omakorda jällegi säästab loodust sellega, et kütan vähem, mulle on soodsam sest pean vähem puid tegema.
 
Ja üldse võiks eraldi teema teha selle kohta miks priit ei pane ribadest soojustust. Siin teemas ootaks ideid lahendusi kuidas jäägid ümber töödelda ja neid uuesti kasutada
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne