09-11-2014, 10:28 AM
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
(11-11-2014, 22:30 PM)Bennet Kirjutas: Kontekstist rebitakse üks täheühend välja aga selle järel olev asi unustatakse ära
Ehk ühesõnaga, kui selleaegset süsteemi ei tunne, siis on suhteliselt keeruline ikka selliseid hinnanguid anda.
Tsitaat:Saral meenutab, et kui ta 1951. aastal Mõisaküla villavabrikus kudumismasinate parandajana töötas, oli tal väga kõva palk: 1000–1500 rubla peo peale. Enamik töökaaslasi sai 600–700 rubla. Luksusauto maksis 16 000 rubla ja selle summa kogumiseks kulus Saral poolteist aastat.Kuna ISE ju ei elanud sel ajal, ei peaks nagu teadma ... aga esivanemad elasid, rääkisid järeltulevatele põlvedele tegelikust elust sel perioodil ja mõned neist teenisid ka just "mitte vähe" aga vahe selles oligi, et vanaisa ei astunud parteisse, ei olnud kuidagi seotud ei Saksa ega NKVD vägedega etc ja aastal 1951 selle hetke peaaegu kalleimat erakätesse minevat autot ei ostnud! Ning "lepime kokku" ka selles, et suvaline Mõisaküla tööline ei olnud ka Juhan Smuul et omale möödaminnes Pobedat lubada. Ta pidi olema veel punasem ja veel usaldusväärsem, kui üdini kommar Smuul. Kas tol tegelasel on ette näidata samasugused "preemiad" kommunismiehitamise eest samadest aastatest? Ahjah, vanaisa, surmani mitteparteilane ja venevihkaja, vahetas aga kenasti peale sõda (juuni 1947) õpetajannast vanaema kommunistist tibi vastu välja (kogu maailma õnneks nad omavahel ei paljunenud) ja olles küll ka ise juba Kõva Tuntud Tegija ehitusalal, siis sai koos Ullo Toomi, Gustav Ernesaksa jpt SAMA kaliibriga tegelastega Oru tänavale vastu Kadrioru parki maja krundi, mille siis oma raha eest üles ehitas.
(12-11-2014, 12:14 PM)jurkman Kirjutas: Madrusesärgi rebenemist varjutav arusaamatu (viha?)purse...
(12-11-2014, 12:14 PM)jurkman Kirjutas: See artikkel oli unikaalsest vanamehest, kellel on unikaalne auto, milleks oli vaja siia oksendada ja pasandada.Vaata ksf!Jurkman, mul oli ka peaaegu (100 meetrit eemal) naabrimees Nõukogude Liidu Kangelane, GAZ-21 omanik ja niisama muhe mees Arnold Meri... Ja oli meil siin Nõmmel selliseid Pobedade omanikke veel mitmeid, muudkui imbusid "mahajäetud" peentesse majadesse kui täid... Ja nad kõik olid igavesti unikaalsed vanamehed "unikaalsete tegudega" 20.sajandi keskpaiga lähedal!!! Lihtsalt Arnold elas nendest kauem ja jõuti ka kohtuette vedida. Aga kui võtta Tema meelekindlust ja sõjaväelaslikkust, siis oli Mees õigel kohal ja padurahvuslasest sõjaväelane viis vana veel ka Vahipataljoni noortele meestele rääkima - eeskujuna tõelisest sõdurist!
(12-11-2014, 19:22 PM)metsakohin Kirjutas: Siinses foorumis vist modesid eiole, pidev teema solkimine käib. Kui tekibki üks uus autoteemaline postitus, siis on kohe punased, kollased ja lillad järamas.
P*****sse see vana tehnika, peamine on ikka inimese kallal järada.
(12-11-2014, 22:42 PM)nootsii Kirjutas: Tähtis oli ikka vist kui vajalik sa olid ja kes sulle "võlgu" olid sest raha oli siis tore aga teened tähtsamad.
Aga tore et tehakse artikel sellisest mehest parem ikka kui mingist laulu"marist" kes kuskil oma tagumenti paljastab.