Postitused: 195
Teemad: 5
Liitus: Apr 2002
Maine:
0
Pildil autu päris pann ikke:lol Nii et edu rahas ja ajas. Tore kui keegi viitsib asjaga jännata.
projekti juures ongi ju kõige tähtsam see,et saab ise millestki peaaegu olematust midagi teha.Sellise asja juures ei vaadata hetkeseisu rahakotis,pealegi saab vaev kuhjaga tasutud,kui korralikult tehtud vana masin üksluises tänavapildis vastutulijate pilke püüab...
jõudu ja edu sulle,hea,kui selliseid mehi on.
Postitused: 276
Teemad: 21
Liitus: Apr 2002
Maine:
0
Sõitsin kord Tallinn- Argviidu Highway peal ja kusagil enne aegviidut seal üks bensukas (tagataustaks saeveski) ja seal ees 2 MK I escorti, ilmselt üks varuosadeks. Jube lahe on see Esimene põlv. MK II on juba veits liiga moodne. Muidugi ka seal jäägitult nostalgiat, üks roheline seisab Nõmme teel ühe punase korterelamu taga hoovis (numbriteta), ja üht laiade velgedega MK I nägin Sõpruse pst. l tasulises parklas Räägu ja Linnu tee vahel. Kas fordiomanikul on aimu, mis masinad need niisugused on?
Huvitav üldse niisuguste autodega on, et võib täheldada kaht buumi vanaautonduses, üks oli Eesti aja algul, kui iga külamees proovis saada kusagilt ennesõjaaegse Adleri või Bemmi ja seda siluma hakata, siis tulid aga soomest odavad MK II escortid ja Rekord Coupid, Datsunitest rääkimata.... paus.... ja nüüd korjatakse neid jälle igast aiatagusest ja muhhatatakse kõige paremasse seisukorda. Vot kus ajaloo keerdkäigud!
Kui see MK II valmis, võta MK I ette ! DEAL?
Postitused: 5,776
Teemad: 733
Liitus: Apr 2002
Maine:
31
Nädalavahetusel sai põhjalikult tegeletud Escordiga ning märksõnaks saab võtta \"ROOSTE\".
Algus oli küll paljutõotav, kui õhupuhasti alt vaatas vastu kahe lõõriga Weber karburaator, mitte miski Fordi oma katsetus karburaatorite vallas, mida ma eeldasin seal olevat (Weberiga 1.3ne mootor annab välja 70 hj). Hoolimata ligi kahest aastast seismisest töötavad ka esimesed pidurid.
Esmalt sai maha võetud mootor. Seest välja voolanud õli oli paras tökat, kuid mitte veel süldiks muutunud (ka sellist õli tuleb ette). Karteripõhja äravõtmisel selgus, et kinni on jooksnud esimene kepsusaale (nähtavalt sinine ja õlita). Lahtivõttes selgus, et saalet kattev kiht on sulanud, kuid mitte siiski vaseni välja. Saalel olevate numbrite põhjal otsustades on tegu originaalmõõdus olevaga. Teine lahtivõetud kepsusaale näitas küll kergeid kulumise jälgi, kuid täiesti minimaalseid. Nukvõll oli kulumisjälgedeta.
Vahetamist vajavate asjade nimekirja täiendasid aga mootoripadjad (täiesti läbivajunud) ning siduriketas (logisevate leevendusvedrudega).
Nüüd siis roostest. Tundub, et eelmine kereremont on tehtud ühe ööga ning stiil on olnud järgmine: pahtel + lapid roostese metalli peale, mitte aga asemele. Tulemuseks olev \"võileib\" on kaetud põhjamastiksiga ning üle värvitud, esmapilgul näeb see kompott välja päris esinduslik, veidi urgitsedes ja haamriga koputades aga enam mitte.
Pärast salongi välja võtmist ning kummihaamriga kolikimist tekkis põhja nii mõnigi kopsakas auk, lisaks sellele on veel hulgaliselt metalli, mille tugevuses ma vägagi kahtlen. Küllaltki nukrad väevad välja ka poolraamid ja parema külje karp, õnneks on tegu siiski praktiliselt sirge plekiga, mille vahetamine väga suuri raskus ei peaks tekitama. Keerulisem on muidugi poolraamide ja esimeste tiibade siseplekkidega (ingl k inner wings), milles on ka mõned ussitanud kohad.
Seega tuleb järgmise nädalavahetuse märksõnaks tõenäoliselt \"keevitamine\" :duh.
Aspelund
Postitused: 5,776
Teemad: 733
Liitus: Apr 2002
Maine:
31
Ka sel nädalavahetusel jätkus nokitsemist Escordi kallal, kuigi laupäeval rikkus selle paljuski ära vanajalgrattaklubi \"Viru\" kokkutulek Viljandis, kus mul tuli täita kohtuniku kohustusi.
Hoolimata eelmise kommentaari lubadusest alustada keevitamist, oli ka seekord ikkagi keskseks teemaks rooste ja selle leidmine. Ja roostet ikka jätkub. Nii mõnigi uus auks tekkis tänu kruvikeeraja, haamri ja meisliga (kasutusel pahtli eemaldamiseks) kere läbivaatamisele.
Kontrolliks said lahti võetud ka kõik pidurid ning imekombel nad isegi töötavad. Tagumised silndrid küll lasevad õli läbi ja esimeste kolvid tahavad samuti ülevaatamist/roostest puhastamist. Mõlemad kettad on aktsepteeritava paksusega, samuti tagumised trumlid, kuigi nad võivad vajada treipingis veidi sissekulunud soonte väljalaskmist.
Headest uudistest niipalju, et Inglismaalt jõudis kohale Fordi tuuninguosadele keskendunud firma Burton Powers\'i kataloog, mida saab interneti vahendusel tasuta tellida. Hinnad on küll sellised, nagu nad on, kuid samas on seal ka suur hulk muud kasulikku infot (näiteks kuidas panna mootor kokku nii, et klapid avaneksid ikka täpselt õigel ajal, mitte aga märkide järgi, mis vahel võivad mööda olla).
Järgmine nädalavahetus läheb Jaanipäeva nahka, seega suuremat tööd vist Escordi kallal niipea ei tule.
Aspelund
Postitused: 5,776
Teemad: 733
Liitus: Apr 2002
Maine:
31
Kuigi eelmises järjejutu osas kaldusin arvama, et seoses Jaanipäevaga jääb Escordi kallal nokitsemine ära, siis õnneks seda ei juhtunud.
Laupäev kulus teatud koguse pahtli eemaldamiseks esitiibade servadest, mida eelmine remondimees, nimetame Viktor Viilija, oli sinna oma kehva keevitus-ja remonditöö varjamiseks rohkelt lisanud. Tema stiil on igatahes olnud päris huvitav: selle asemel, et tiiba korralikult kere külge keevitada, on sisetiiva külge keevitatud üks plekiriba, relakaga aga on tiiva serva lõigatud pragu ja sisetiiva küljes olev plekk sealt läbi surutud. Tulemus on paari keevitusega liikumisvõimetuks muudetud ning siis rohke pahtliga kaetud.
Esmaspäev läks aga pisemate sisetööde nahka, sai eemaldatud armatuur ja soojendus täies koosseisus. Õnneks on juurdepääs nende kinnitustele igati hea, nii kokku kulus sellele vihmahoogude vahel umbes paar tundi.
Soenduse eemaldamisel selgus ka tõsiasi, et selle tihendamiseks kasutatud porolon on oma kasuliku eluea juba ära elanud ja seega vajab väljavahetamist. Nii et kui keegi teab kohta, kus müüakse hallikasmusta õhukest poroloni (umbes 3-4mm), võiks sellest mulle teada anda.
Vihmast oli ka veidi kasu, nimelt avastasin, et vähemalt ühe kojamehe otsa vahelt tilgub autosse vett, paarist kohast kere nurkades nirises veel. Tõenäoliselt annab need kohad kinni panna pärast esitiibade äravõtmist ja sisetiibade korrastamist. Sisse nirisev vesi on tõenäoliselt ka auto põhja kehva seisukorra põhjuseks.
Rahalisest poolest on siiani kulutusteks olnud siis 500.- doonorauto eest, ja 150.- remondi all oleva masina kohaleveo eest. Aparaat ise mulle maksma midagi ei läinud, küll mu isale aga ühe auto elektrisüsteemi korrastamise. Kõik muu vajalik on olemas olnud. Silmapiiril on siiski mõningad väljaminekud roostesurmale ja kruntvärvile.
Järgmine nv annab siis tõenäoliselt ka esimese võimaluse keevitamist praktiseerida, sest valmis peaks saama üks pisikene abivahend pleki painutamiseks, mis kokkuvõttes kergendab põhja tegemist. Aga sellest siis järgmisel nädalal.
Aspelund
Postitused: 5,776
Teemad: 733
Liitus: Apr 2002
Maine:
31
30-06-2002, 23:16 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 07-10-2019, 23:20 PM ja muutjaks oli
Aspelund.)
See nädalavahetus sai siis plaanide kohaselt asutud lõikama, lootuses, et lisaks rooste eemaleajamisele saab ka veidi keevitamist praktiseerida. Seoses kehvade ilmaoludega siiski keevitamiseni ei jõudnud, küll aga õnnestus õue tekitada pisikene kuhil roostetanud metalli.
Esmalt head uudised. Nimelt selgus, et autolt maha võetud mootori siduriketas on oma viimaseid hingetõmbeid tegemas (vedrud lahti), see aga tähendab päris kopsakat rahakoti kergendamist. Juhuslikult leidis mu paps aga garaazis vedelamas vana Ziguli ketta ja üllatus-üllatus, see sobis täpselt käigukasti siduri võlli otsa. Sidurite läbimõõte võrreldes selgus, et neil on 9 mm läbimõõdu vahet (Zigulil on suurem), kuid see ei peaks kokkuvõttes probleeme valmistama. Täpsemalt selgub see aga hiljem, kui ma mootori remondi/vahetamise kallale asun.
Garaazis koristamine andis ka kaks Volga Gaz-21 mootoripatja, mis tunduvad nii oma suuruselt kui välimuselt Fordile täiesti sobivat. Seega veel üks koht taskuraha kokkuhoiuks.
Enne tõsisema töö juurde asumist muretsesin ka ühe relaka otsa käiva traatharja (Metabo, 78.-), purki roostemuunduriga krunti (62.-); kahte sorti roostemuundurit (39.-) ning komplekti pintsleid (26.-).
Esimesena leidsid töökoha roostemuundurid, prooviks töötlesin tagumise stange erinevadi otsi erinevate muunduritega ning tuleb öelda, et miski Läti toode saab oma tööga kõvasti paremini hakkama, kui Tartu Flora oma.
Tõsisema tööna lõikasin ma välja parempoolse esiistme all oleva tugevduskarbi, mis oli oma elutöö rooste tõttu juba ammu lõpetanud. Selle all naeratas vastu kena auk. Lisaks selgus veel, et käigukasti tunneli alla läheb samas kohas miski tugevdus ning tehasepoolse roostetõrje puudumise tõttu oli selle ots kenakesti roostene. Roostemuundur tegi oma tööd siiski korralikult. Hiljem tuleb see koht korralikku mastiksit siiski täis ajada.
Seejärel sai roostetanud põhjaplekist vabastatud parempoolne poolraam, selle esimene osa on vastu pidanud päris hästi ja peaks terasharja/roostemuunduri koostöös veel päris kaua vastu pidama.
Sama ei saa aga öelda tagumise poolraami kohta, mis on täiesti mäda. Hilisema sossremondi käigus on veel nii vigane põhi kui ka poolraam kaetud ühe suure plekitükiga ja rooste on siis omaette seal kobrutanud. Salongi poolt on samuti roostet plekiga kaetud, nii et tulemuseks on vähemalt neljakihiline \"võileib\". Mingil põhjusel on siiski veel veidi vastu pidanud tagumised lehtvedru kinnitused. Poolraamide vahetamine läheb siiski keeruliseks.
Poolraamidest veel: nimelt ei ole nende põhjapleki vastas olev profiil sirge, vaid muutuv, samas põhjaplekk neid muutusi ei järgi. Tulemuseks kohad, kust vesi, muda ja sool väga lihtsalt karpidesse sisse pääseb.
Veidi õnnestus selgitada ka auto eelmise elu üksikasju, nimelt tuli kahe roostes pleki vahelt välja Soome 10-pennine, aastast 1994. Et masin on Eestis ise arvel 1996.aastast, võib arvata, millisest riigist ta Eestisse jõudis. Teada on veel niipalju, et kerenumbri kohaselt on Ford toodetud märtsis 1979 Saksamaal Kölni tehases.
Hoolimata eelmise kapremondi küsitavast kvaliteedist oli parempoolse põhja rooste hulk siiski üllatav. Viimased vihmasajud paistavad aga sellele küsimusele vastuse andvat: kusagilt uksposti juurest tuleb kerele sisse veidi vihmavett ning see jäi varem põhja seisma, aidates oluliselt metalli roostetamisele kaasa. Mis ja kuidas seal vett sisse laseb, selgub aga pärast esimeste tiibade eemaldamist.
Veel üks tähelepanek: aeg-ajalt tasuks kontrollida tagumiste tulede tihendite korrasolekut. Ma pean silmas neid tihendeid mis on tule ja kere vahel. Aja jooksul need surevad ning hakkavad vett sisse laskma. Tõenäoliselt on see üks põhjus, miks mu tagavara ratta koopa põhi pea olematu on.
Uued uudised aga järgmisel nädalal.
Aspelund
Georg Adolf Põõsas
![[Pilt: esco.jpg]](http://koti.mbnet.fi/~maajussi/marina4/esco.jpg)
Pruun jääb siiski vaid doonoriks ja taastamisele enam ei kuulu. Esialgu on prioriteediks punane 2D
