Accord Hatchback
#21

Prooviks siis vist mingit happekrunti hankida. Mida aga arvata sellest aerosooltsingist (MOTIP-i oma näiteks). Kui see otse haljale metallile tõmmata, peaks ka ju suht roostekindel olema?
Minu väikesedkogemused värvimisest näitavad, et kõik sõltub algpinnast ja eeltööst.
Näiteks tegin 2 aastat tagasi tsiklil tagumised amordid ära. Kuna vana kroom roostetas, tõmbasin selle relaka traatharjaga maha, lihvisin kõik ilusti puhtaks ja siledaks. Siis kandsin peale 3 kihti MOTIP-i aerosoolkrunti (kuna ise tervet tsiklit ei värvinud,ei hakanud nn püstolivärvi ostma) ja pärast korralikku kuivamist veel 3 kihti MOTIP-i aerosoolveljevärvi. Üle ei lakkinud. Kui üks kriipimiskoht välja arvata, on need amordid nagu eile värvitud.Kuskilt ei mullita ega roosteta. Aga see oli niisama jutuks.

Täna siis pesin 2 tundi Hondat ja peab mainima, et selle hirmsa pasakihi alt tuli välja päris kenasti läikiv valge värv. Kui roosteplekke poleks, oleks täitsa kena auto. Plekid kõik ilusti sirged ja kuskil pole kilode viisi pahtlit (v.a. vasak esitiib,- uus on juba tellitud)
Eemaldasin suure osa sisust ja ka mõned liistud. Kunagi on auto rooste vastu kaitset saanud,sest vaipade alt on kõik kohad õli täis. Tundub et asjast on kasu olnud, sest läbivat roostetsuht vähe.
Üks eileõhtune pilt kah autost

Pilte on ka rohkem aga praegu ei viitsi kõiki üles panna. Püüan foorumlasi ka edaspidi tegemistega kursis hoida ja loodan ka vajalikku infot saada. Nüüd veel nädal aega õppimist ja siis hakkab projekt kiiremini liikuma.Wink

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#22

Õhtust rahvas jälle!

Tõsine tööpäev on nüüdseks läbi ja hetkel on Accordi küljes peale mootori ja sillaosa veel vaid esi-ja tagaklaas ning kõik neli luuki (2 ust, kapott, pagass) Kõik üleliigne ja tegevust segav on auto küljest eemaldatud ja süstemaatiliselt garaazi ära pandud. Auto välimus hetkel väga vinge, ise mõtlesin korra, et äkki ei panekski seda plastijura sinna tagasi, teeks korralikust karprauast stanged ja asi mutt. Kuna aga ei viitsi ülevaatusemeestega sõdima hakata, näeb auto pärast remonti siiski algupärane välja.

Rõõmustavad uudised on need, et keevitust vaja vaid 2 koha peal, kõige ülejäänuga peaks liivaprits ja roostemuundur hakkama saama.

Jätkuvalt ootan soovitusi kruntvärvi kohta. Kas Korrostopiga on mõtet tegema hakata. (haljas pind+krunt)???

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#23

valts Kirjutas:Kas Korrostopiga on mõtet tegema hakata. (haljas pind+krunt)???

Mina arvan, et ei ole. Kui, siis ehk kuskilt põhja alt või seest. Ja sinna siis mingi korralik kattevärv + mastiks peale.

Need tükid, millele liivapritsi tahad näidata, keera auto küljest kindlasti maha. Muidu pärast ei jõua seda liiva igalt poolt ära koristada.
Vasta
#24

Eks ma vaata seda värviasja veel. Tuleb ükspäev pikemalt mööda poode kolada ja uurida. Värvi maksuvust sooviks siiski hoida võimalikult madalal.

Liivapritsi saab auto kere (tiivaääred, uste alumised ääred ja veel mõned nurgad-sopid). Ise olen katsetuste käigus märganud, et minu väike pritsike ei ajagi seda liiva hirmasti laiali. Auto ülemisele ringile (aknaaugud) tõmab lihtsalt kile ette ja kõikvõimalikud juhtme ja poldiaugud täidan puutikkudega.
Ning kui pärast ongi kõik kohad liiva täis,on põhjust kogu auto suruõhuga üle käia.Wink

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#25

kui tahad odavat värvi ja kindlat tulemust siis ikkagi Sadolin (Tikkurila peaks vägagi sama asi olema, isegi värvinimed ja kataloogid on analoogsed).
Korralik eeltöö ja saad täiesti rahuldava tulemuse.
Igasugune värvivahetus unusta ära, proovi ikka valgete toonide juurde jääda. kui asi paistab midagi muud kui valge, pead pöörduma ARK ($$$) poole, lisaks pead värvima kapotialused, ukseservad jms ebameeldivad kohad. Tumesinine oli ka minu kunagine lemmikvärv, aga peale esimest isetehtud eeltööd ja värvimist vandusin ennast maapõhja ja ostsin kilo poleerpastat,vaha jms, et asjale müügikõlbulik ilme saada. Iga väikseimgi viga eeltöös paistis ka asjatundmatule silmale kätte.
aerosoolidest jms teleturust hoia ennast kaugele, kui siis vaid pritspahtel. kruntidest ikka happekrunt.

jõudu

al.


Vasta
#26

\"al\", värviks jääb siiski jah valge. Pärast väikest kaalumist otsustasin auto võimalikult odavalt ära teha ja seega on valge värv ainus valik.

Täna sai siis riisi külge natuke uut plekki pandud. Iseenesest keevitus vajavaid kohti pole palju aga probleeme tekitab see,et see japside plekk on juba sünnipäraselt suht õhuke ja kui veel natuke alt roostetanud kah on, siis pole ühe suuremat sorti vene keevitusega suurt midagi peale hakata. Sai küll keeratud kõige nõrgema voolu peale ja kasutatud kõige peenemat traati, kuid siiski on keevitamine suht keeruline. Lihtsalt punkti kõrvale tekib uus auk ja seda täites selle kõrvale järgmine. Lõpuks saime siiski hakkama.

Mitme koha peal tulevad tänu liivapritsile välja väikesed roosteaugud, mida vist keevitada pole mõtet. Kuidas need aga ära kaotada?
Ise mõtlesin,et kui pritsiga üle lasta, mitu korda roostesurma panna ja siis korralikult ära kruntida, peaks roostetamine peatuma. Ning siis juba abiks vanad müüginipid klaasriide, epo ja pahtliga. Eks ma midagi ikka välja mõtlen, päris paska ei tahaks kah kokku keerata.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#27

valts Kirjutas:Täna sai siis riisi külge natuke uut plekki pandud. Iseenesest keevitus vajavaid kohti pole palju aga probleeme tekitab see,et see japside plekk on juba sünnipäraselt suht õhuke ja kui veel natuke alt roostetanud kah on, siis pole ühe suuremat sorti vene keevitusega suurt midagi peale hakata. Sai küll keeratud kõige nõrgema voolu peale ja kasutatud kõige peenemat traati, kuid siiski on keevitamine suht keeruline. Lihtsalt punkti kõrvale tekib uus auk ja seda täites selle kõrvale järgmine. Lõpuks saime siiski hakkama.

Keevitamine muutub tõesti tülikaks kui materjal nii õhuke, et ära põlema kipub. Veelgi vastikum on keevitamine aga siis kui autokere enam elektrit ei taha juhtidaToungue Sulle lohutuseks- kaheksakümnendate Toyota on ses suhtes veelgi rõvedam.

Terv. Ivar

loll on loll olla.
Vasta
#28

Eile käisin siis Viljandis ja koperdasin seal täiesti juhuslikult ühe värvipoe otsa, kus müüdi ka autovärve. Sai siis erinevaid variante veidi uuritud ja lõpuks ostsin krundi ära- 2l Noval`i kahekomponentset. Lisaks veel pool liitrit silikoonipesu ainet. Sai ka kattevärvi peale mõeldud-oli nii Pentaprimi (3l 142 kr), Tikkurilat (1- 140 kr) kui ka Debeeri.(1l 400 kr, 3+ liitrit-270 kr/l). Esialgu veel kattevärvi ära ei ostnud aga kipub sinna Tikkurila poole. Hinna poolest kõige sobivam, pentaprim vist korralikuks autovärviks liiga odav. Poes müüdi ka legendaarset Buvanooli-0,5l 20kr.

Täna küürisin veel auto välisplekilt maha viimasegi saasta (õli ja tolmu segu) ning käisin ta veel niiske lapiga üle. Eemaldasin ka vasakpoolse esitiiva-uus on kuskil tallinna tollis kinni veel hetkel aga varsti on lootust kätte saada. Tiiva ja logari eemaldamisel tuli nähtavale läbiroostetanud koht firewalli ja juhipoolse külje nurgas. Täitsa nii läbi kohe et saab näpu salongi lükata. Kuna suuremat keevitust ei viitsi ette võtta, siis lihtsalt puhastan koha suuremast roostepurust ja kõntsast ära ning panen keevitusega lapi peale. Ega ma selle autoga siis igavesti sõida ju-järeltulevatele põlvedele tuleb kah remondirõõmu jätta.

Homme siis tagasi lapsepõlve liivakasti, ehk ilusa ilma korral liivapritsitööd. Sajuse või niiske ilmaga ei saa seda teha, sest:
1) liivapritsitöid tahaks ikka õues teha- kes garages seda liiva viitsib pärast koristada
2) niiske ilma korral satub haljale pinnale liigselt vett
3) niiske ilma korral tõmbab kompressor koos õhuga ka vett sisse ja see mätsib koos liivaga püstoli düüsi kinni

Tüütan teid veel oma mölaga.
Nimelt vaatasime täna sõbraga seda minu autoskeletti ja ausalt öeldes rikuvad praegused stanged, tuled ja liistud auto välimuse ära. Hoopis vahvama sõiduki saaks väikeste ümberehitustega- ette ümmargused tuled, natuke plekitöid ninas, praegused plastpamprid asendada näiteks 05-e metallstangedega jms. Seega pole välistatud, et mõne aasta pärast proovin natuke ka auto välimust muuta.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#29

Nüüd siis paar päeva liivaga mängitud ja hetkel tegutseb auto kallal härra \"Flora\" (roostemuundur siis). Peab tõdema et selle odava amatööri liivapritsiga saab autot puhastada täitsa eduliselt. Peab vaid norm kompressor ja suht jäme (u. 1mm) liiv olema. Liiga peene liivaga läheb kõvasti kauem aega.
Üks nipp veel: kuna prits puistab liiva ikka päris jõhkralt, peab metallilt tagasipõrkuvate liivaterade eest end päris hästi kaitsma. Selleks sobivad ideaalselt korralikud töötunked, mille all kõrge kraega polo. Jalga võib vabalt sandaalid panna, sest sealt voolab liiv kohe välja. Kõige olulisem on kaitsta pead ja eriti silmi. Kui esimesed \"vitsad\" palja näoga pritsimisest olid kätte saadud, leidsin probleemile lahenduse- tsiklipoodides müüdav nn. kiivrisukk võimaldab vabaks jätta vaid silmad (mis tuleb muidugi tööprillidega
katta)

Ühesõnaga on auto nüüd suures osas roosteussist vabastatud ja oma järge ootavad igavad kruntimise, pahteldamis ja lihvimistööd.
Kattevärviks soovitas üks automaaler saksa \"Mipa\"-t ( oli vist selline), millega on hea värvida ja mis jääb ka lõpptulemusena korralik. Hind 150.- /l

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#30

Nüüd veidi nõuannet vaja.
Sai täna uuritud ja selgus, et seda \"Mipa\" värvi vist ei tehta enam ja seega seda enam saada ei ole. Nüüd otsin alternatiive.
Ise küll ei tahaks, aga valik kaldub järjest enam selle kuradima Sadolini poole. Teised värvid on liiga kallid. Ainuke võimalus on osta üle 3l Debeeri rekkavärvi,siis liitrihind 270.-. Kui on huvilisi, võiks kopereeruda.
Cool

Sadolini liitrihind 150.-, kuid ühes poes oli olemas säilivusaja veidi ületanud Sadolin, mille liitrihinnaks 50.- Seega kolm liitrit ühe hinnaga. Kuid kas on mõtet riskima hakata????

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#31

valts Kirjutas:Teised värvid on liiga kallid. Ainuke võimalus on osta üle 3l Debeeri rekkavärvi,siis liitrihind 270.-. Kui on huvilisi, võiks kopereeruda.
Cool

Sadolini liitrihind 150.-, kuid ühes poes oli olemas säilivusaja veidi ületanud Sadolin, mille liitrihinnaks 50.- Seega kolm liitrit ühe hinnaga. Kuid kas on mõtet riskima hakata????

1. sa ei pea ostma ÜLE 3 liiitri sest ALATES 3 liitrist on hind 270.-
2. sadolini värvile pead juurde ostma KINNITIT ja LAHUSTIT ,deBeeril on need hinna sees ja vastavasse kogusesse kaalutud!
3.sadolini värvi liitri hinnad ALGAVAD 150.- kuid erinevad sõltuvalt värvi toonist päris tuntavalt !
4.säilivusaja üetanud sadolini värv kipub tükki minema e.mingi sodi/sade tekkib värvi sisse ja selle värviga pole tõesti mõtet tegeleda...

5.SA EI VÄRVI JU AUTOT IGA KUU UUESTI ET 200-600.-KROONINE KOKKUHOID OLEKS MÄÄRAV.

ps.mina olen juba ammu loobund igasuguste sadolinide,tikkurilladega tegutsemast ja kui keegi on tahtnud neid kasutada siis pea 90% nendest olen suutnud ümber veenda...

M 411 60.a.,M410 60.a.,M401 56.a.,M403 64.a.,
M 424 64.a.,M423 62.a.,GAZ M20 48.a.,Opel Kadett B 71.a.,
Vasta
#32

Ints, ma olen sinuga täiesti nõus- kui teha, siis teha juba korralikult ja kasutada parimaid kättesaadavaid vahendeid.
Aga seda autot ei tee ma just eriti \"südamega\" ja seega otsustasin,et tõmban Sadolini peale ja asi korras. Kui eeltöö on normaalselt tehtud, siis ehk ikka peab. Ega ta siis nii pask kah pole.
Nagu motamees kuskil ütles: \"Tegelikult peeti Sadolini väga heaks värviks, aga uued ja kallid värvid on lihtsalt veel paremad\"

Praeguseks hetkeks auto valge-halli lapiline ja ootab pahteldamist ning lihvimist. Niipalju kui mina oma praktiliselt olematute värvimiskogemustega öelda võin, on see varemmainitud Noval-i 2k krunt väga hea. Kulu väike, katab hästi ja ühtlaselt ning üldse on kah kuidagi mõnus värvida. Eks siis näeb kuidas korrosioonikaitseomadustelt on.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#33

ints Kirjutas:2. sadolini värvile pead juurde ostma KINNITIT ja LAHUSTIT ,deBeeril on need hinna sees ja vastavasse kogusesse kaalutud!
3.sadolini värvi liitri hinnad ALGAVAD 150.- kuid erinevad sõltuvalt

5.SA EI VÄRVI JU AUTOT IGA KUU UUESTI ET 200-600.-KROONINE KOKKUHOID OLEKS MÄÄRAV.

ps.mina olen juba ammu loobund igasuguste sadolinide,tikkurilladega tegutsemast ja kui keegi on tahtnud neid kasutada siis pea 90% nendest olen suutnud ümber veenda...

Mis asi on Sadolini värvile lisatav kinniti ?
sadolini lahusti on tegelikult tavaline white spirit.
sadolini liitri hind on kõige kallim nn kirss värvi puhul ja kui õieti mäletan, siis oli see 180 eek/l

aastaid tagasi õue peal värvitud M412 näeb veel tänagi piisavalt viisakas välja.


valts:
Nüüd veidi nõuannet vaja.
Sai täna uuritud ja selgus, et seda \"Mipa\" värvi vist ei tehta enam ja seega seda enam saada ei ole.

Sadolini liitrihind 150.-, kuid ühes poes oli olemas säilivusaja veidi ületanud Sadolin, mille liitrihinnaks 50.- Seega kolm liitrit ühe hinnaga. Kuid kas on mõtet riskima hakata????

ära eksperimenteeri värvidega mis vähe tuntud, aasta pärast vaja äkki natuke värviparandusi ja kui siis sama värvi/tooni ei leia, pead terve värvimise uuesti ette võtma.
nn pentaprim värvid tunduvad olema pentaftaal alusel värvid, millega ammustel aegadel nõukogude autoparke üle värviti, ikka korra aastas ja tonn värvi.

aegunud värvi kohta ei oska miskit öelda, ise värvinud 4 aastat riiulis seisnud terve purgiga ja õnnestus st. kui õhku ja suurt külma- sooja ei ole saanud tasub proovida.

jõudu

al, omal ajal kasina eelarvega mitu autot värvinud.


Vasta
#34

ints Kirjutas:2. sadolini värvile pead juurde ostma KINNITIT ja LAHUSTIT ,deBeeril on need hinna sees ja vastavasse kogusesse kaalutud!
see vist oli jah nii, et samast kohast (\"Sadolini\" valmistaja) tulevaid kahekomponentseid värve turustatakse meil teiste brändidena (kohe ei oska öelda, mis täpselt - aga maalrid teavad)! Või on nad tänaseks ka \"Sadolini\" nime all 2k värve müüma hakanud?

aga kas töösegu liitrihind mitte värvi enda liitrihinnast odavam ei peaks olema (et lahusti-kinniti ei maksa nii palju, kui värv)? Teisisõnu, kui töösegu liitrihind on teise värvi värvi enda liitrihinnast kuigipalju odavam, on hinnad tegelikult võrdsed. Pole nii täpselt neid hindu uurinud.

niisama \"kavalus\": kuna lahustid on erinevate värvide vahel vahetatavad (nagu polüesterpahtli kõvendidki), võib ju mõne suurema maalritöökoja maalrilt kenasti küsides lahustit suisa muidu saada.Wink Neil lahustit niikuinii suure varuga, kuna seda kasutatakse ka tööriistade puhastamiseks. Veel saab lahustina kasutada nitrolahustit (minagi kasutanud, kui kokkusegatud töösegu on ajapikku paksuks muutunud) - aga kardan, et suuremate pindade puhul kvaliteet kannatab (jääb ilmselt matim - kuigi näiteks oma stangede puhul ei oska midagi ette heita).

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#35

13piisab Kirjutas:
ints Kirjutas:2. sadolini värvile pead juurde ostma KINNITIT ja LAHUSTIT ,deBeeril on need hinna sees ja vastavasse kogusesse kaalutud!
see vist oli jah nii, et samast kohast (\"Sadolini\" valmistaja) tulevaid kahekomponentseid värve turustatakse meil teiste brändidena (kohe ei oska öelda, mis täpselt - aga maalrid teavad)! Või on nad tänaseks ka \"Sadolini\" nime all 2k värve müüma hakanud?

Turustatakse jah teise nime all \"LESONAL\",kuid samas on sadolini värvidele olnud saadaval\"uskoritel\" või \"otverditel\" e.siis kinniti 0,5l purkides (iseasi kas ja kui palju seda keegi kasutanud...(ilma kinniti/kiirendita kuivab sadolin lihtsalt kauem!)
Kui kasutada sadolini värvi lisandeid õiges suhtes siis ostad X koguse värvi ,Y koguse kinnitit ja Z koguse lahustit aga need tooted on kindla suurusega pakendites värv 1l,kinniti 0,5l ,lahusti 1l.selge on see et päris täpset kogust sa ei saa midagi jääb üle (vahest ca 0,4 l kinnitit näit)ja selle ülejäägiga pole midagi teha ,debeer või mis iganes teise \"firma\" värviga kaalutakse sulle täpe kogus vajaminevaid tooteid.


niisama \"kavalus\": kuna lahustid on erinevate värvide vahel vahetatavad (nagu polüesterpahtli kõvendidki), võib ju mõne suurema maalritöökoja maalrilt kenasti küsides lahustit suisa muidu saada.Wink Neil lahustit niikuinii suure varuga, kuna seda kasutatakse ka tööriistade puhastamiseks. Veel saab lahustina kasutada nitrolahustit (minagi kasutanud, kui kokkusegatud töösegu on ajapikku paksuks muutunud) - aga kardan, et suuremate pindade puhul kvaliteet kannatab (jääb ilmselt matim - kuigi näiteks oma stangede puhul ei oska midagi ette heita).

Kasutuses on erinevaid värve \"Akrüül\" ,\"Alküüd\"jne... ja ei ole soovitav kasutada ALKÜÜD värvile sobivat lahustit\"white spirt\"i AKRÜÜL värvide juures!
ja vastupidi... lihtsalt selline mixerdamine toob tavaliselt kaasa mingeid jamasid varem või hiljem.Sammuti ei tohi näiteks kasutada \"firma\" värvide kõvendeid üks ühele teise firma värvi juures :tulemuseks värv mis ei kuiva ka parema tahtmise juures ära või siis kuivab nagu \"savikõrb\" kokku.

Aga kui on vaja tõesti odavat värvi mine ehitusmarketisse ja sealt \"universaali\" nime all eesti toode 3l ämber koos toonimisega mega odav ja läigib kui krt ,lahustiks \"white spirt\"(katsetatud autodel kestab ca 4-7 aastat probleemidetta,(kui eel töös mingit kala kuskile juhuslikult pugend pole...)

M 411 60.a.,M410 60.a.,M401 56.a.,M403 64.a.,
M 424 64.a.,M423 62.a.,GAZ M20 48.a.,Opel Kadett B 71.a.,
Vasta
#36

kuna asi kisub juba \"värvimise lühikonspektiks\" siis läbustaks veel.
Nitrolahusti e. atsetoon ei ole asendatav white spiriti e. alküüd emailide lahustiga.
Nitro jätab peale värvimist erakordselt ilusa läike, kahjuks kestab see ainult esimese põõsa, vms kriimustuseni. Tulemus jääb erakordselt pehme ja läiget kauaks ei ole.

Eesti \"universaal\" värv on muidu hea, aga sobib ikka aipostidele jms välimetallile.


Vasta
#37

Sadolin jäi hetkel ostmata, sest jõudsin poe juurde liiga hilja. Seega endiselt värvitu. Selgus aga et tallinnas Peterburi tee 56i tegutseb Mipa Eesti OÜ, mis tegeleb värvide ja lakkide müügiga. Kui kunagi pealinna satun, käin läbi, äkki saan abi.

Küsiks veel seda kah, et onju vist olemas mingi spets stangevärv?

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#38

Pilti kah:

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#39

Hetkeseisuga on riisipoju külge veel paarkümmend ruutsentimeetrit uut plekki pandud ja mõned kohad ära pahteldatud. Pahtliga juhtus aga selline lugu, et panin kogemata liiga vähe seda kõvendusainet ja nüüd ei taha see segu kuidagi kivistuda. Hommikul kell 11 pahteldasin ja kell 9 õhtul oli auto peal veel selline kõvemapoolne tainas, mida saan näpuga ära nokkida.
Kas on lootust, et asi paari päeva jooksul normaalseks kivistub,või pean selle pasa auto küljest ära kiskuma ja korralikult tegema??

Täna õnnestus peaaegu tasuta hankida ka Sapajero konks, mis varsti peaks leidma koha Hatchbacki küljes.

Kuulmiseni
valts@pahtlialane inf teretulnud

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#40

valts Kirjutas:Pahtliga juhtus aga selline lugu, et panin kogemata liiga vähe seda kõvendusainet ja nüüd ei taha see segu kuidagi kivistuda. Hommikul kell 11 pahteldasin ja kell 9 õhtul oli auto peal veel selline kõvemapoolne tainas, mida saan näpuga ära nokkida.
Kas on lootust, et asi paari päeva jooksul normaalseks kivistub,või pean selle pasa auto küljest ära kiskuma ja korralikult tegema??



Kuulmiseni
valts@pahtlialane inf teretulnud
Õige oleks see \"savi\" tõesti maha kraapida ja teha uuesti ning korralikult.Üldjuhul kui kõvendit õieti lisada peaks pahtel olema lihvimis kõlbulik 15-30 min sõltub tootjast,kihi paksusest ja kõvendi kogusest.

Kui jätad selle \"taina\" sinna alla siis võib juhtuda \"järelkuivamine\" st.ilmuvad mingi aja pärast praod (justkui kuivand savile...) ning niiskus poeb sisse Sad ja pahtel punnitab lahti!

M 411 60.a.,M410 60.a.,M401 56.a.,M403 64.a.,
M 424 64.a.,M423 62.a.,GAZ M20 48.a.,Opel Kadett B 71.a.,
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne