[valts]

Kaapisin jah selle saasta auto küljest maha ja asendasin korraliku pahtliga. Lihvitud ja veidike ebatasasusi parandatud on kah juba. Nüüdseks auto päris sile ja võib hakata mõtlema kogu kere kruntimisele. See saab arvatavasti toimuma homme või ülehomme hommikul. Oleneb ilmast, sest garaazis värvida ei tahaks.

Tegin autole ka uue tagastange kinnitustala. Enne hoidis tagastanget ja seega pehmendas tagant tulevat lööki mingi õhukesest plekist kõver asjandus. Asendasin selle 2,5x5 cm karprauaga, mis sai korralike poltidega kinnitatud. Nüüd julgen sellele rauale osaliselt ka kärukonksu kinnitada.

Täna tegin veel kiirvisiidi pealinna. Viisin dokumendid sisse TTK Autotehnika erialale ja käisin Mipa Eesti OÜ-s. Tegemist on maaletooja ja hulgimüüjaga, kuid pika \"moosimise\" peale sain neilt ka värvi osta. Pidin aga ostma veidi rohkem kui plaanitud. 2l värvi, 1l kinnitit ja 0,5l lahustit. Kokku 681.-, ehk liitrihinnaks tuli 193.-
Ise nad kiitsid küll seda värvi ja ütlesid, et suht paljud värvitöökojad kasutavad kah seda. Ootame ja loodame, et värvivalik õigustas end.

[valts]

Täna sai kogu auto veelkord kriitilise pilguga üle käidud ja lõpuks krunt peale lastud. Enne matistasin kogu pinna 400 liivapaberiga ja lasin tekkinud tolmu suruõhuga minema. Vahetult enne kruntimist käisin kogu pinna veel üle silikoonipesu ainega.
Esimene suurem värvimine tuli omaarust suht hästi välja- vaid mõni koht on lapiline, ülejäänud ilusasti ühtlaselt tumehall. Kõige raskem oli lasta katust, ei näe ju korralikult mida parasjagu teed.
Kruntvärv tõi esile vaid paar väikest kohta, kus veel natuke pahtlit vaja, ülejäänud pind on ilusasti tasane.

Lähipäevadel siis veel viimasedki korrektuurid ja seejärel juba maalri juurde

[valts]

Eile õhtul jõudis siis kodugaraazi kauaoodatud ja haruldane külaline- 1983-1985 Honda Accordi vasak esitiib. Seda enam ei toodeta aga õnneks oli üks mingist vanast ajast olemas kuskil Tallinna laos.
Hind oli küll, aga päris pahtlist ei taha kah autot üles ehitada.

Puhastasin ja korrastasin eile veel mõned vidinad mis kunagi peaks oma koha auto küljes leidma. Ukselukkudeni jõudes kukkus ühest välja mingi imelik väike plekitükk millel vedru küljes. Tagasi ei oska mina seda küll panna. Ilmnes veel selline asi, et mõlemat ukselukku on võimalik avada ilma võtmeta-kasutades kasvõi tavalist kruvikeerajat. Lihtsalt paned midagi lukuauku ja keerad nagu võtmega. Kas lukud pe***s? Kas on võimalik tellida lukukomplekte?

[hulgus]

\"imelik väike plekitükk millel vedru küljes\", on tõenäoliselt porikaitse, mis seestpoolt lukuava sulgeb.
Aga kruvikeerajaga keeratavad ukselukud on kahjuks vanade (jaapani) autode firmaviga. Esimese asjana proovi lukusüdamikud bensuga läbi pesta ja siis vedel õli. Kui muugid kinni, siis natuke aitab. Kui muugid juba piiksu keeratud, siis otsi lammutusi, ainult südamikud käivad koos võtmetega. Tellitava südamiku hinda Sa teada ei taha.

ps: Kapitaalne töö Sul olnud.

[valts]

See vedruga plekitükk võib porikaitse olla küll. Kui ma nüüd meenutama hakkan, siis juhipoolsel lukul oli see kogu aeg olemas aga kõrvalistujapoolsel mitte. Eks ta siis oli lahti tulnud ja kusagile tahapoole kinni jäänud. Arvatavasti seepärast ei toiminudki kõrvalistujapoolne lukk nii hästi kui teine. Kruvikeeraja avatav oli samuti see vigane (kõrvalistujapool)- arvatavasti on see siis kunagi jõu meetodil lahti tehtud. Peaks siis selle luku üldse täis valama,nagunii seda eriti ei kasuta.

Tänastest toimetustest niipalju, et pidev vihm takistab kerele viimase lihvi andmist ja tiiva külgemonteerimist. Selle asemel nokitsesin veel väiksemaid asju ja värvisin ära mõne luitunud plastjublaka. Tegevust ikka jätkub.

P.S. tänks \"al\", eks ma ikka püüa korralikult teha. Aukude pahtliga kinnitoppimine jms on ju täielik enesepetmine. Kui teha, siis juba korralikult.

[pppp]

Minu Mazdal oli katkiste lukkude probleem lahendatud odava alarmi+keskluku installiga. Ja kuna lukusüdamikud olid väga jõhkralt puruks keeratud (nii, et mingid vastikud teravad plekiääred püsti olid), siis lihtsalt nende lahtiühendamisega ei piirdunud, vaid eemaldasin need hoopis. Asemele tulid sellised kroomitud ümmargused platakad, millel lai seib ja mutikas taga.

[valts]

Täna võtsin auto küljest bensuluugi ära ja käisin sellega maalri juures, et teada saada mida ta pinnast ja selle siledusest arvab. Ütles et praegu on ikka liiga kare veel ja poorid tuleb täielikult välja lihvida. Saigi siis poole päeva nühitud 180+240 paberiga ja tulemus on päris hea. Homme veel nühkida, siis väike silikoonipesu veel ja neljapäeva lõunakson maalri juures aeg kinni pandud. Tundub et hakkab see igav keretööde jama läbi saama ja \"soon the funny part begins\".

[ints]

Ütles et praegu on ikka liiga kare veel ja poorid tuleb täielikult välja lihvida. Saigi siis poole päeva nühitud 180+240 paberiga ja tulemus on päris hea. Homme veel nühkida...

Oot-oot mis paberiga siis viimaseks nühkimise lõpetad? Kui 240 siis jääb päris kole tulemus , 400 on veel kuidagi söödav aga norm.oleks 600-800 vesipaberiga üle käia.

[valts]

Tegelt toimubki kogu auto keretööde protseduur Tqhq värvimisõpetuse järgi ja seal kah soovitati pabereid 150+400+800 kuiv/1000 märg. Need paberid said ka ostetud aga maaler arvas, et 180+240 on hea küll.
Endalegi tundub juba 240-ga lihvitud pind suht sile ja veelgi suuremate numbritega lihvides kardan ausalt öeldes veidi nakkumisprobleeme. Ma pole muidugi mingi profimaaler.

Täpsustuseks veel niipalju, et siiamaani on tehtud tööd sellises järjekorras:
pahtel, 80lihv+150+matistamine 150+400+ Novoli krunt (suht täitekrundi omadustega)+150 kergelt üle+180 poorid välja(pind täitsa sile)+240 eelmise paberi jälgede kaotamiseks ja lõplikuks lihviks.

Mida siis teha, kas 400+800 kah veel?

NB! näituseautot ei tee

[ints]

Nakkuvusprobleem? värv sisaldab ju lahustit ,vaike,kõvendid jne... igal juhul sulatab värv ka 800 ja peenemalt lihvitud pindadele.(maaleril muidugi hea öelda et käib küll aga kui auto värvitud ja mõne aja pärast lihvimis jäljed välja kuivavad kes siis süüdi :ikka maaler \"pani vähe/õhukeselt värvi\")
Kui sul on tehtud 240 ja ütled et pind sile siis soovitaks 600 vesipaberit (tee prooviks kasvõi pool detaili kuivata ära ja siis peaksid ise ka VAHET nägema \"siledal\" ja SILEDAL pinnal)
Mina julgen väita et 600 vesikas sobib viimaseks lihviks nii nimet \"plangu värvidele\"(mitte mettallik värvid ) ja 800-1000 vesilihv \"mettallik värvidele\"(olenevalt nõudlikusest ja kas on vaja vana & uut kokku \"hajutada\")

Maalri seisukohast saan ka aru vaatas et \"tuleb ühk harilik jälle enda vana saaniga siia\"... ähh käib küll ...

ps: Vesipaberiga peab jälgima et vesi oleks puhas (et liiva sinna kuidagi ei sattuks näiteks kasutatakse käsna pindade niisutamiseks aga vahest on sellega ennem autot pestud ja sisaldab see käsn liiva...) üks liivatera vesipaberi all võib hulkka s...a kokku keerata.

[Kristo]

Ega minagi teab mis ekspert pole, kuid kui mina oma Žigulit värvida lasin, siis tegin ikka nii, et alguses pritspahtel 320\'ga üle, seejärel tegin kogu kere hästi vedela värviga (värv+lahusti) üle, et oleks näha kõiki kriime ja siis alles 800 ja veega üle. Siis võib öelda et pind jäi sile. Mõned on mulle öelnud, et on ka värve mille jaoks ei tohi pinda liiga siledaks teha, et värv hakkab kooruma, kuid minu auto on samamoodi MIPA värviga üle värvitud ja värvi pole küll kuskilt kooruma hakanud.

[valts]

lasen siis kõik 180+240+400 ja arvan/loodan et peaks kobe jääma küll. 800+vesi on ikka jube tüütu nühkimine.

Acid, kuidas see Mipa muidu on? Millal värvisid ja kas on praegu norm?

[ints]

800+vesi on ikka jube tüütu nühkimine.

Täpselt sama tüütu kui ükskõik mis teise paberiga viimast lihvi teha nii et jõudu

[valts]

Südamerahuks lasin siis lõpuks ikkagi veel ka 400 ja 800 kuivalt üle. Peab tunnistama, et jäi oluliselt siledam küll.
Nüüdseks aga auto käest ära antud ja oma nähtud vaeva tulemusi saan näha homme lõunal.
Seniks veel hulgalislt tegevust juppide puhastamise ja korrastamisega.

[valts]

Nüüd siis masin taas oma õue peal ja paari kilo võrra raskem. Pean ütlema, et pole tulemusega eriti rahul. Üldiselt kena sile värv aga paljud kohad on p****s. Põhjusi mitmeid:
Oma eeltöö praak mõne väikese koha peal- mõne pisikese koha puudulik pahteldus ja parempoolse ukse halb seisukord juba enne minu kätte jõudmist. Proovisin seda küll tasaseks saada, aga pingutustele vaatamata jäi alumine äär suht ebatasane. Enne värvima viimist see kusjuures eriti silma ei riivanud.
Vahetult enne maalri juurde viimist käisin auto üle silikoonipesu ainega, et eemalda veel viimasedki rasvad ja mustus. Seda ainet oleks pidanud aga natuke ettevaatlikumalt kasutama. Nimelt on praegu lähemalt vaadates selgesti näha kohad, kuhu on peale sattunud just märjaks tehtud lapp. Nimelt ei taha värv sinna eriti peale jääda ja hakkab mängima-vähemalt nii seletas mulle maaler. Praegu ongi mõne koha peal ja eriti kapotil näha lapiga hõõrumise jäljed ja värv on selle koha peal krobeline ja vagusid täis. Lahenduseks oleks terve detaili või kereosa puhastamine värvist ja uuesti lihvida-värvida.
Kolmandaks põhjuseks oma mitterahulolemattusega pean maalrit. Nimelt sai viimasel hetkel teise maalri juurde mindud, sest see kes enne pidi tegema, läks täiesti ootamatult bussiga (ta teeb transporditeenust) pikale otsale, kuid mina pidin selle nädala jooksul auto värvitud saama. Uus maaler ei teinud aga asja südamega ja lasi lihtsalt suht hooletult auto üle. Tulemuseks mõne koha pealt (õnneks vähe silmahakkavad) voolanud värv ja liiga õhuke kiht värvi mõne olulise koha peal. samuti kasutas ta liiga vähe värviga kaasas olnud kinnitit- see võib olla ka põhjuseks, miks mõned kohad on lainetama läinud ja värv kuidagi imelikult kokku tõmmanud.

Aga tehtud see töö siiski on ja auto näeb igatahes kõvasti parem välja kui enne värvimist. Praegu võib küll tunduda, et ühtegi ilusti värvitud kohta autol polegi aga tegelt ei ole olukord nii hull. Asjatundmatud ja tavalised inimesed neid praake arvatavasti ei märkaga, isegi mitte lähemalt vaadates.
Pilte vist kahjuks niipea ei saa, sest digicamiga sõber on praegu kodunt ära.

Pikk jutt-fekaal jutt nagu öeldakse ja seega magama

valts@auto siiski üldjoontes normaalne

NB! Kõik kes plaanivad oma auto keretöid ise teha, jätke meelde: KÕIK SÕLTUB EELTÖÖST JA VÄRV EI PEIDA VIGU!!!!!!-seda õppisin sellest autost mina.

[IIIFFFAR]

NB! Kõik kes plaanivad oma auto keretöid ise teha, jätke meelde: KÕIK SÕLTUB EELTÖÖST JA VÄRV EI PEIDA VIGU!!!!!!-seda õppisin sellest autost mina.

Nimelt, värv ei peida vigu, vaid vastupidi, kisub kõik varem tehtud vead nähtavale.

[13piisab]

Vahetult enne maalri juurde viimist käisin auto üle silikoonipesu ainega, et eemalda veel viimasedki rasvad ja mustus. Seda ainet oleks pidanud aga natuke ettevaatlikumalt kasutama. Nimelt on praegu lähemalt vaadates selgesti näha kohad, kuhu on peale sattunud just märjaks tehtud lapp. Nimelt ei taha värv sinna eriti peale jääda ja hakkab mängima-vähemalt nii seletas mulle maaler.

pärast silikoonipesu käiakse pind veel \"karukeelega\" (oli vist selline nimi) üle. Tegemist on lapikesega, mis on mingi ollusega niisutatud ning pakitud kilepakki. Noh, nagu lõhnakuusedki. Ehk värvimisega tihedamalt kokkupuutujad oskavad kommenteerida? Mina vaid korra ning ammu-ammu sellist asja oma peos hoidnud...

muidu aga - eks me ikka oma vigadest õpime! Teinekord õnnestub kindlasti paremini
ning mis peamine - \"ise tehtud, hästi tehtud!\"

[ints]

Vahetult enne maalri juurde viimist käisin auto üle silikoonipesu ainega, et eemalda veel viimasedki rasvad ja mustus. Seda ainet oleks pidanud aga natuke ettevaatlikumalt kasutama. Nimelt on praegu lähemalt vaadates selgesti näha kohad, kuhu on peale sattunud just märjaks tehtud lapp. Nimelt ei taha värv sinna eriti peale jääda ja hakkab mängima-vähemalt nii seletas mulle maaler.

pärast silikoonipesu käiakse pind veel \"karukeelega\" (oli vist selline nimi) üle. Tegemist on lapikesega, mis on mingi ollusega niisutatud ning pakitud kilepakki. Noh, nagu lõhnakuusedki. Ehk värvimisega tihedamalt kokkupuutujad oskavad kommenteerida? Mina vaid korra ning ammu-ammu sellist asja oma peos hoidnud...

muidu aga - eks me ikka oma vigadest õpime! Teinekord õnnestub kindlasti paremini
ning mis peamine - \"ise tehtud, hästi tehtud!\"

Karukeel on olemas küll kuid seda kasutatakse värvi matistamiseks ehk sama nagu liivapaber ,tolle karukeelega on vääga hea teha ukse vahesid ja igasugu kumeraid pindasid.See asi mida Teet kirjeldas on \"vahalapp\" ja seda kasutatakse tõesti tolmu eemaldamiseks enne värvimist või enne lakkimist (peale seda kui on mettallik värviga auto üle värvitud ja värv on kuivand ca 30 min.)Aga üldjuhul aitab nende \"kaltsujälgede \" vastu(juhul kui on kahtlus et võivad need jäljed tekkida ) uus puhastamine pisut vähem niisutatud lapiga .Seda silikoni pesu ainet asendab väga edukalt \"AVIOBENSIIN\" (mitte ajada segi \"Lakibensiiniga\")Kui on tegu hea ja asjaliku maalriga siis on võimalik nii värvida et neid kaltsujälgi hiljem ei paista.


aga igatahes Valts biiiig rispektet selle töö ette võtsid ja ära tegid!!!

[valts]

Vahepeal olin poolteist nädalat tööl ja ehitasin ühe maja. Auto värv saigi rahulikult kuivada.
Nüüd aga tegin sellise rullnokaliku liigutuse,et toonisin tagaluugi ja tagumised küljeklaasid ära. Esiteks muudab see auto veidi ilusamaks ja teiseks varjab uudishimulike pilkude eest pagasniku sisu. Kileks võtsin \"Dark black\" ja peale toppisin selle peaaegu omal jõul. Aitas vaid üks tuttav, kes kah esimest korda seda protseduuri tegi. Tulemus on enda meelest päris hea- tagaklaasil on väikesed õhumullikesed aga need on tingitud mingitest mehhaanilistest vigastustest klaasi sisepinnal. Nagu oleks relaka sädemetega tekkinud need väikesed punnid.

Hetkeseisuga on riisiveskil klaasid-luugid-tihendid-plastitükid küljes ja oma järge ootavad stanged. Need tuleb veidi ringi teha ja seega kulub sõitmasaamiseks veel veidi aega.
Neljapäeval tuleb pilte kah.

[hulgus]

Täna juba neljapäev, aga ei midagi ?