24-06-2016, 19:22 PM
Klapi poolkuud need olid.
Progress siis sealmaal, et tehnika on peal ja rattad all. Lükkasin ka õlid sisse mootorisse, käigukasti. Nüüd vaja veel ära ühendada suunatuled ja esituli. Siis mõistatada veel, et kust vanasti jooksis tühikäigu indikaatortule juhtmestik, anduril on 2 juhet, mul üle vaid 1 juhe. Võib-olla käiski ühega, ei tea.
Enne lahtivõtmist elekter ei andnud ühendust, kadus ära. Seega elektriga võib veel aega kuluda, et kõik tööle saaks korralikult.
Kindlasti mõõdan ära kompressiooni, et näha uute kolvirõngaste ja klappide lihvimise tulemust. Klapid pidasid küll, poolkuude vahetamiseks ei hakanud enam päid maha kakkuma. 6 bari rõhku küünlapesa kaudu silindrisse, hoidis klappe üleval küll ja sai vedru kokku suruda ilma, et pea oleks pidanud maas olema.
Kõige suurem töö tuleb veel sadulaga, mis on Inglismaa vihmadest nii ära roostetanud alusega, et jube. Pean kõvasti keevitama hakkama seda sadulaplekki. Ja siis on ka nahk ju kõik läbi, õnneks on poroloon vigastusteta. Mõttekoht - võibolla viin sadulsepa juurde. Alati võib muidugi ise proovida kokku õmmelda üks kärakas, ma olen oma pealehakkamisega siiamaani kõik ise tahtnud teha, tulemus ei ole lihtsalt kõige parem. Aga emotsioon endale on jällegi sellevõrra mõnusam, kui oma kätega tehtud. Kuna näitusele ei lähe, siis pole vahet.
Progress siis sealmaal, et tehnika on peal ja rattad all. Lükkasin ka õlid sisse mootorisse, käigukasti. Nüüd vaja veel ära ühendada suunatuled ja esituli. Siis mõistatada veel, et kust vanasti jooksis tühikäigu indikaatortule juhtmestik, anduril on 2 juhet, mul üle vaid 1 juhe. Võib-olla käiski ühega, ei tea.
Enne lahtivõtmist elekter ei andnud ühendust, kadus ära. Seega elektriga võib veel aega kuluda, et kõik tööle saaks korralikult.
Kindlasti mõõdan ära kompressiooni, et näha uute kolvirõngaste ja klappide lihvimise tulemust. Klapid pidasid küll, poolkuude vahetamiseks ei hakanud enam päid maha kakkuma. 6 bari rõhku küünlapesa kaudu silindrisse, hoidis klappe üleval küll ja sai vedru kokku suruda ilma, et pea oleks pidanud maas olema.
Kõige suurem töö tuleb veel sadulaga, mis on Inglismaa vihmadest nii ära roostetanud alusega, et jube. Pean kõvasti keevitama hakkama seda sadulaplekki. Ja siis on ka nahk ju kõik läbi, õnneks on poroloon vigastusteta. Mõttekoht - võibolla viin sadulsepa juurde. Alati võib muidugi ise proovida kokku õmmelda üks kärakas, ma olen oma pealehakkamisega siiamaani kõik ise tahtnud teha, tulemus ei ole lihtsalt kõige parem. Aga emotsioon endale on jällegi sellevõrra mõnusam, kui oma kätega tehtud. Kuna näitusele ei lähe, siis pole vahet.