Puurpink
#61

(23-08-2017, 21:39 PM)meli666 Kirjutas:  Tõe huvides, siis selle mootori vile peale saigi proovitud käega pöörlemisele kaasa aidata. Siis tuligi välja, et kasulikum oleks ikka enne indikaatoriga kontrollida.
Mootor kinni vist otseselt ei olnud, nagu näiteks ühe faasi puudumisel võlli tõmblemine kohapeal

Aga kirjas see:
Harkovi elektritehnika tehas, tüüp AOL31-4M, 220/380V, 2.8/1.6A, 0.6Kw, 1410 Rpm, 50Hz, KPD 74%, cos 0.76, 1956a

Sul kaitsejuht ehk koro ikka on mootori külge ühendatud? Ei tundu loogiline muidu, et korpus pinge all, aga muundur ei reageeri.. 
Kui mootor otse vooluvõrku ühendada, kas siis ka korpus pinge all?

Olen näinud juhust, kus kaitsejuht oli ühendamata (või katkenud) ning korpus voolu all, aga kaitse ei reageerinud, sest mootor oli isoleeritud alusel.
Vasta
#62

Olen kohanud mitmetel vene pinkidel seda, et keresse on kolla-rohelise asemel hoopis nulljuhe ühendatud. Nii aga ei ole hea, ikka kollaroheline kaitsemaandus korraliku ühendusega keresse ja ajakohane rikkevoolukaitse lisaks. Siis igasugune pinge alla sattumise tõenäosus miinimumi viidud.
Vasta
#63

Pole päris teemasse, kuid ise soovitaks panna 1,1-1,5KW 4 poolusega (1500rpm) mootori läbi 2:1 rihmülekande sellisele pingile ning siis seda sagedusmuunduriga juhtida (soovitatavalt vektorjuhtimisega). 100RPM puhul spindlist ei jaksa ka 100mm augusaagi kinni suruda. Rihm võib ainult libisema hakata.
Vasta
#64

Kuna süües kasvab isu, siis on tekkinud vajadus suurema puurpingi järele.
Senine eespool teemas näidatud vene pink on hästi teeninud ja sinna külge kohandatud kuni 20mm kiirkinnituspadrun end õigustanud.
Ka algselt ära hirmutanud ligi 100Kg kruustangid on mugavad kasutada. Püsivad hästi paigal ja vahele saab panna ka suuremaid detaile.
Aga kõige selle headuse rikub ära puuride läbimõõdu piirang. Nimelt 20mm kiirpadrun sobib vaid silindriliste sabadega puuridele. Headel aegadel on varutud aga enamus koonussabaga puure ja neid kasutada ei saa. Alternatiiv oleks küll sabad ära treida, aga see selline jama lahendus. Esiteks puure erinevaid mõõte julgelt üle saja, morse 1-4. Teiseks koonusaba ikka ringitõmbamise osas parema lahendusega. Seega vaja ikka suurema morsekoonusega pinki.
Nüüd palun abi, millist morse 3-4 pinki soovitate? Jagage kogemusi.
Silma jäänud 2H135. Morse 4.
   

Muidu kõik hea, aga spindli kaugus sambast väike ja suurema läbimõõduga detailidega tuleb ruttu piirang kätte. Kõrgus ka ilmselt üle 2,5meetri, garaazi lagi aga just niipalju. Selle probleemi saaks küll ka hädaga lahendada.
Ideaalseim variant oleks juba midagi sellist, kus spindli osa liigub ka horisontaalselt ehk siis radiaalpuurpink.
Näiteks 2K52.
   

Viimane küll kipub juba liialt priske olema mõõtmetelt, aga ega vist väiksemat sellist väga ei toodetud?
Kui kiigata nüüd lääne tootjate suunas, siis seal küll juba leidub väiksemaid ka.
Vasta
#65

(08-08-2018, 19:54 PM)meli666 Kirjutas:  Kuna süües kasvab isu, siis on tekkinud vajadus suurema puurpingi järele.
Mida kuradit sa puurid Big Grin ?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#66

Kas magnetpuur mõistlikum ei oleks?
Vasta
#67

(08-08-2018, 23:13 PM)viplala Kirjutas:  Mida kuradit sa puurid Big Grin ?

Vaja on puuriita puurida.
Vasta
#68

Viplala esitas hea küsimuse. Ma olen ka kuulnud, et enamus auke tänapäeval stantsiga tehakse. Niiet, algandmed avalikuks!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#69

Ja magnetpuur tegelikult freesib
Vasta
#70

Mõned aastad tagasi sai Tootsis uuritud Oerlikoni,kuid valik langes suurema koonusega Arbo kasuks.Oli hea valik.
Vasta
#71

Jumzile velje auke ma puuriks muidugi purjus peaga ja aku trelliga, saaks sama viskamise mis orig veljel Big Grin. Selle pärast ei hakkaks küll pinki soetama. Kuid kui tahtmine on, siis on juba teine tera. Tahtmise vastu ei saa ja selle vastu pole mõtet ka võidelda. Õnn tuleb ikka õuele läbi soovide realiseerumise, mitte praktilise mõtlemise ja juuksekarva lõhki ajamise arvelt. Ma olen ise samasugune, tahan, saan, õnne nagu sitta vastu lauda seina Big Grin. Ja nii ongi tegelikult. Küll sellele  seadmele ka kasutust leiab hiljem. 

Kui kahte pinki ei jõua soetada, siis mina valiks samuti freesi (juhul kui saab koos ristvaraga). Juhul kui frees tuleb ilma freeside ja muu mudruta, siis peaks vähe mõtlema, sest mudru maksab. Puur on lihtne ja lollikindel loll riist. Keera aga sahtlist võetud puur puuri ja puuri. Frees aga tahab igasugu tsange, tange, kange  ja ampreid. Peab vaatama ka seda, et freesi ei pruugi vaja minna kui naabrimehi pole kes teenust tahavad. 


Kui pappi oleks, ostaks mõlemad, kui pole, ostaks puuri ja siis freesi, kui kõhu kõrvalt kokku peaks hoidma ja riist sisse ei too, siis ostaks puuri, sest frees viib rohkem välja oma riistade muretsemisega, kui lõbu sisse toob.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#72

(09-08-2018, 00:48 AM)meli666 Kirjutas:  ...Puuriida sisse puurimisest, ma nüüd küll sest naljast eriti aru ei saanud...

https://www.youtube.com/watch?v=Q5DKj_QQO0w
Vasta
#73

(09-08-2018, 00:48 AM)meli666 Kirjutas:  
(08-08-2018, 23:13 PM)viplala Kirjutas:  Mida kuradit sa puurid Big Grin ?
...
Ja ega morse 3 puurpink teab mis auke teha veel ei võimaldagi, 32mm.
Eks jah, oleneb kuhu ja mis auke vaja. Teinekord olen lihtsalt 20mm plaadi sisse plasmaga auke teinud ja ajab ka häda korral asja ära....
Kogusin ka hoolega koonuspuure, aga ...
Tegeikult on  hoopis mugavam kasutada 20mm+ aukude jaoks augufreese. 45mm ava veoki raamitalasse (7-10mm) on napp minut puurimist. Ainus paha asi asja juures, et kui ära nüritad (ja see on krdi lihtne), siis teritada pole miskit.
Boonusena saad suuri seibe pealekauba...
Vasta
#74

omale soetasin 2N125L puuri. morse 3 ja 9 mehhaanilist kiirust. 90 pööret kõige aeglasem.
automaatne sügavuse piirang ja ettenihe. jahutuse vedelat pumpab ka peale.
kolmesaja raha eest pinki küll ja veel.
ja üliviisakas 20mm sirgete puuride padrun morse varrega maksis vist 40 raha.

muidugi maksimaalselt 25 senti detaili servast seab piiranguid küll.
selles mõttes oleks radiaalpuur oluliselt asjalikum.
mistahes nõuka aegset pinki soetades vaata, et oleks ukrainas või venes tehtud.
armeenia omadest peaks ringiga mööda käima.
Vasta
#75

viplala Kirjutas: Kirjutas:Jumzile velje auke ma puuriks muidugi purjus peaga ja aku trelliga, saaks sama viskamise mis orig veljel [Pilt: biggrin.gif]
Selle pärast ei hakkaks küll pinki soetama. Kuid kui tahtmine on, siis on juba teine tera. 
Küll sellele  seadmele ka kasutust leiab hiljem. 
Kui kahte pinki ei jõua soetada, siis mina valiks samuti freesi (juhul kui saab koos ristvaraga). 

Asi ei ole viskamises vaid rummupoltide täpses sobivuses avadega. Mutter koonusega ja tuleb ka kilbi sisse saada täpse paiknemisega avad. Kui läheb natuke nihu, siis mutri koonus toetab ühe küljega kilbi avale ja kõvemini kinni keerates ajab niimoodi rummu poldi kõveraks.
Tehtud neid velgesid ringi erinevate töövahenditega ja nähtud neid probleeme küll.
Näiteks enda velgedele sai siin teemas kunagi puurpingi teenust sisse ostes avad tehtud.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=30834&pid=331968#pid331968
Eelnevalt ise olin ava kohad ära märkinud ja väikse puuriga ette puurinud. Läks suurde pinki, korralikult aluse külge kinni ja kohe õige mõõduga ava läbi. Hiljem sobisid nagu valatult.
Mõni aeg hiljem jäi minu tuusade rehvidega põka silma tuttavale ja tahtis too endalegi selliseid alla.
Läksin tookord lihtsama vastupanu teed ja jukerdasin ka käsitrelliga sisse. Käsitrellile võimsuse puudumise tõttu ikka nii kõvasti peale suruda ei saa, et korraga õige puuriga ava läbi saaks. Seega sai puuridega mindud lihtsalt järjest suuremaks. Paraku kipub ikka ava niimoodi kõrvale kõndima, käe vahel põlve otsas teab mis nurga all tegemine ei ole ikka see. Ega ei jäänudki muud üle, kui täis keevitada ja ikka jälle pingi alla minna.
Muidugi kokku keerata võib alati midagi ja kiita takka "otsen luutse". Paraku ei tasu siis imestada, miks küla pealt abi soovijaid järjest vähemaks jääb.
Selles vist ei tasu kaheldagi, et vähegi tehnikat omav isik teenib puurpingi raha ka omanokitsustega kas või 15 aastaga tagasi. Kui tal muidugi on üldse tahtmist ise asjaga tegeleda.
See aeg on läbi, kui sai kolhoosi töökotta pudel viidud ja järgmisel päeval terve hunniku treipingist tulnud võlle vastu. Ei saa isegi raha eest tänapäeval, lihtsalt tootmine on efektiivseks viidud ja mahud taga. Pole mõtet oodata, millal see talumees oma murega ehk kunagi tuleb.


hulgus Kirjutas: Kirjutas:Tegeikult on  hoopis mugavam kasutada 20mm+ aukude jaoks augufreese. 45mm ava veoki raamitalasse (7-10mm) on napp minut puurimist. Ainus paha asi asja juures, et kui ära nüritad (ja see on krdi lihtne), siis teritada pole miskit.
Boonusena saad suuri seibe pealekauba...

Ma olen julmalt ära nürinenud augufreese relakaga jälle teritanud, saab abi küll. Aga nende puhul jah ikka aeglased pöörded ja õliga või emulsiooniga jahutada. Üks hea nipp see, et augufreesi sisse paneb porolooni ja selle immutab õliga ära. Annab ise automaatselt õli peale augu sügavnedes.
Paksu materjali, näiteks 30mm ikka kehv puurida. Laast ei pääse kuidagi välja ja suruõhuga vaja puhastada. Aga tehtud saab küll.

Marko Kirjutas: Kirjutas:Ma olen ka kuulnud, et enamus auke tänapäeval stantsiga tehakse. Niiet, algandmed avalikuks!

Töötanud ligi 5 aastat uut põllutehnikat müüvas ettevõttes remondimehena ja näinud, et koordinaat plasma, laseri peale tundub ikka tootmistehnoloogia suunduvat. Stantside valmistamine ajamahukas ja eeldab ikka suure seeria tootmist pikaajaliselt. Muidugi traktori mudelid ka uuenevad tihti ja jällegi detailid muutuvad.
Üks näide. Pildil on Saksa esi frontaallaaduri tootja detail. Täpsemalt tagaratta käise külge minev, mis ühendab vahelati abil laaduri põhikinnitusraami käisega. Neid detaili sees olevaid poldiavasid vaadates torkab silma üks eripära. Lisaks väikesele küljele lõikele on ka ava natuke koonuses.
         

Vot ei ole spetsialist, kas on plasma või laseri teema. Aga materjalil paksust ka on.
   

Ehk siis näide ilmselt kulude optimeerimisest. Üks pink teeb nii detaili enda kui ka avad. Puurpinki vaja enam ei olegi.
Samas kogemustele põhinedes töötab see lahendus sama hästi, kuigi see lõige nagu häirib. Kui ikka poldid õige jõuga kinni, kannatab traktoriga vabalt igapäevaselt sõnnikut kangutada.
Selles valguses ja omades 150A plasmalõikurit, peaks ehk puurpingi asemel vaatama kasutatud pisema koordinaatlaua. Aga on päris hinnalised teised.
Käsitsi olen plasmaga proovinud auke teha metallplaati. 5mm väga ok, aga 20mm ikka pritsib tagasi ja jama. Kuigi aparaadi manuaal läbistussügavuseks pakub 25mm ja puhtaks lõikeks 40mm.
Vasta
#76

(09-08-2018, 21:03 PM)meli666 Kirjutas:  Vot ei ole spetsialist, kas on plasma või laseri teema. Aga materjalil paksust ka on.

Pigem plasma teema. Ütlen seda just ava koonuse pärast. Keskmise tööstuslaseriga kannatab s355 puhul näiteks materjali paksusest nõks väiksemaid ja suuremaid avasi kenasti keerme alla lõigata. Oleneb ka materjali enda kvaliteedist muidugi aga näiteks 12mm paksusesse kannatab M12 alla 10,2mm ava küll lõigata ja hiljem keermestada. Pildil oleva detaili puhul tundub, et plasmapingi operaator on ka vist natuke üle jala lasknud, kuna igas avas on näha sisselõike koht. Läks teemast mööda veidi, vabandan  Smile
Vasta
#77

Ma olen laserist tellinud augud üldjuhul täitsa ümmargustena. Sel juhul aga on tulemuseks väike rant sisselõike kohas, mis vajab hiljem puuriga üle käimist, et polt sisse mahuks. Kui juba joonisele lisada seesugune sügavam koht nagu tollel pildil näha, peaks järeltöötluse vajadusest pääsema küll. Seega ei pruugi olla operaatori viga, vaid juba tootmisprotsessi optimeerimine.
Vasta
#78

(10-08-2018, 09:27 AM)olli Kirjutas:  Ma olen laserist tellinud augud üldjuhul täitsa ümmargustena. Sel juhul aga on tulemuseks väike rant sisselõike kohas, mis vajab hiljem puuriga üle käimist, et polt sisse mahuks. Kui juba joonisele lisada seesugune sügavam koht nagu tollel pildil näha, peaks järeltöötluse vajadusest pääsema küll. Seega ei pruugi olla operaatori viga, vaid juba tootmisprotsessi optimeerimine.

Teie jutus võib tõetera sees olla. Laseri puhul pole väga täheldanud sellist muret, küll aga plasmalõikuses. Igapäev õpib midagi  Cool
Vasta
#79

(08-08-2018, 19:54 PM)meli666 Kirjutas:  Kuna süües kasvab isu
Tunnistan ausalt, ma väga ei viitsinud süveneda, et kui suur see isu võiks olla.
Aga mul oli see lause meeles, seega tegin suure liigse puurpingi kõrvale sattudes mõned pildid. 

               

Mõõdulint ei olnud käepärast aga kõrgust on poisil üle kahe meetri natuke.
Morset ei tea aga kõik, mida minutilise ekspertiisi käigus kruttisin-pöörasin-loksutasin, see tundus täiesti OK olema.
Omanik oma piiramatus ahnuses arvas, et 550 eurorubla oleks suht hea valuraha Smile

PS kaudu esialgu palun

EDIT: realiseeritud

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#80

(02-09-2018, 16:37 PM)Marko Kirjutas:  Morset ei tea aga kõik, mida minutilise ekspertiisi käigus kruttisin-pöörasin-loksutasin, see tundus täiesti OK olema.
Omanik oma piiramatus ahnuses arvas, et 550 eurorubla oleks suht hea valuraha Smile

See on hea pakkumine. Pink kaalub umbes 800+- kg, seega 2x metalli hind umbes. Pingi mark on äkki  2n125 või 2g125 (vene tähed) Morse3.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne