Accord Hatchback
#1

Tervist kaasfoorumlased!!!

Selle projekti tekitasin siia kolmel põhjusel:
1. Tekkis lihtsalt kirjutamisevajadus
2. Tahan teile tutvustada sellist autot, mida ma arvan, et te varem eriti näinud ei ole
3. Kuna tegemist on minu \"daily-driveriga\",mis ei ole just esimeses nooruses, tahab ta, et temaga tegeldakse ja selleks loodand kasutada lahkete foorumiliikmete abi.

Tegelilkult ei ole auto üldsegi mingi eriline või harudlus, aga arvan, et te sellise kerega Accordi ei ole enne näinud. Või kui olete siis vähe. Tegemist siis 1984 aasta Honda Accord Hatchbackiga, 3 ust, laugpära, 1,6 jõuallikas jms) Eestis olen ise näinud vaid kahte, üks minu oma ja teine sõitis ükskord vastu aga eks neid leidu ikka veel. Ameerikamaal on sellised populaarsemad ja ka enamik infi selliste kohta leiab USA kodukatelt.

Minu kätte jõudis antud isend siis 2003 Septembri lõpul, täpsemalt Tartu Motoshow ajal, ning tegemist selle masinaga:
http://forum.automoto.ee/viewthread.php?tid=1790
Kere tal Japsile omaselt õhukene ja roosteussile maiuspalaks, tehnika koha pealt pole väga vigagi. Nagu \"Al\" müügikuulutuses ütles, astub edasi päris eduliselt ja vähemalt tavaliikluses kellegile jalgu ei jää. Auto on mulle millegipärast välimuse poolest sümpatiseerima hakanud ja ka sõiduomadustel pole viga (vähemalt null-viiega võrreldes)

Kuna olen põhimõtteliselt selline inimene, kes pidevalt autosi ei vaheta, leian et on mõtekas üht korras hoida ja kasutada,sest on ju teada et automüügiga üldjuhul kasumisse ei jää. Seega olen ka vähemalt mõttes otsustanud selle masina korda teha ja korras hoida, et ta mul eesootavatel tudengiaastatel aitaks muretult kodu ja kooli vahel liikuda.
Mingit tuuningujura ei kavatse hakata tegema sest auto pole seda lihtsalt väärt ja niigi vähe olevat raha on ka mujale matta (loe uunikumid, tsiklid ja muu selline huvitav)

See siis selline tutvustav ja seletav osa, edasi suundun juba tehtud ja tehtavate tööde juurde. Kahjuks ei oma digicam-i ja seega piltide ilmumine siia on raskendatud. Mõned püüan ikka lisada.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#2

Kohe sügisel sai auto nii seest kui väljast puhtaks küüritud ja selgus väike tõsiasi- esmapilgul läbiva roosteta tundunud põhi ei olnudki nii korras. Istmete ja vaiba eemaldamisel ilmusid nähtavale augud kummagil pool põhja, välisseina ja firewalli (kuidas see eesti keels oligi?) nurgas. Ehk siis tavaline koht. Üks auk leidus ka juhipoolse istme all.
Kuna endal veel keevitust ei ole, lõikasin roostes kohad välja, tegin uued 1,5 mm plekitükid valmis ja lasin kinni keevitada. Seejärel keevitatud kohad seest ja väljast paksu õliga kokku, kiht tavalist õhukest porolooni (et õli midagi ära ei määriks ja natuke müra kah kinni peaks) salongi põrandale ja auto kokku tagasi. Esialgu käib küll, eks kunagi vaatab põhjalikumalt.

Sai ka natuke välise roosteraviga tegeldud. Ikka relakas- roostemuundur-krunt-kui vaja siis pahtel-krunt ja aerosool (öäk) peale.Jällegi ajutine lahendus, suvel värvin terve auto korralikult ära.

Jõulude paiku vahetasin ära siduritrossi mis otsustas lihtsalt pooleks minna (tegelt oli päris roostes) ja võtsin lahti tagapidurid, mis lihtsalt otsustasid ise peale minna ja mitte maha tulla. Trumlite mahavõtmine, kogu seal all oleva süsteemi puhastamine ja jälle kokkupanemine aitasid ning probleem kadus. Siiski on tagumised trumil nn viimase vindi peal ja tahaksid millagi vahetust)

Lihtsalt märgin veel ära et välimuselt on praegu üks igavesti kole auto- natuke pindmist roostet, pigi, kruntvärvi, aerolsoolvärvi,mõned puuduvad iluliistud (mis ma roostetõrje ajaks ära võtsin) ja mõned lihtsalt murdunud ja kadunud plastjubinad ja träni.
Kuid ta liigub siiski Big Grin

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#3

Ja nüüd jõuame esimese natuke suurema probleemi juurde. Nimelt rääkis \"Al\" mulle juba algul karpaprobleemidest ja 1 ja 2 korruse vahetihendi vahetamise vajalikkusest. Kuna aga auto sõitis, siis sellele suuremat tähelepanu ei pööranud.
Nüüd on aga asi tunduvalt hullemaks läinud. Tõmme on kadunud, pöördesse läheb kõvasti halvemini kui enne ja tühikäik on selline kahtlane. (kord liiga kõrge, siis jälle liiga madal) Sai asja uuritud ja üks mehhaanik arvas, et jagaja ja teise lõõri membraanid on läbi. Kui need,ning eelmainitud tihend ära vahetada, siis pidavat korras olema.

Lähemalt uurimisel selgus,et B osadena sellist kraami ei tehta ja A juppide eest tahetakse oi-oi-oi-oi kui palju raha saada. Seega otsisin abi lammaritest. paarist kohast öeldi, et midagi neil on, tulgu ma läbi ja vaadaku. Mina aga Tallinnast 120 km ja lihtsalt vaatamise pärast ei tahaks sellist otsa ette võtta.Seega püüan karpas rohkem selgust saada ja lammaritest veel uurida.

Täna siis lahkasin oma \"akordioni\" natuke ja selgus, et karpa töötab väga lihtsa süsteemiga. Karburaatoriks muidu KEIHIN 2bbl DE16B VK29-vähemalt need märgid on karpa peal. Umbes selline siis: http://www.carburetorfactory.com/expvw31.html

Konkreetne mure siis hetkel selline: karpa vaakumivoolikuid oli juba enne mind ringi tõstetud ja ka mina olen nende asetust natuke muutnud (õieti mu mehhaanik siis) Põhjuseks oli tühikäigul väljasurev mootor. Nüüd ma aga ei tea mis vooliku ots täpselt kuhu käib ja kui peaks uue karpa kätte saama siis ei tea kuidas neid õieti ühendada.
Põhiküsimus selles, kuhu peaks minema teise lõõri membraani (mis praegu ei tööta) vaakum? Kas jagaja membraani? Üks võimalik koht oleks ka veel vist veepumba (arvan et see on) külge. Ehk siis kus peaks tekkima nii suur vaakum, mis teise lõõri tööle paneks.

Kuradi pikk ja segane jutt sai, aga äkki keegi viitsis lõpuni lugeda ja äkki keegi oskab ka vastata.
Ning kui keegi pealinna omadest tunneb, et karpasid suht vabalt jagab siis võiks u2u kaudu ühendust võtta, oleks väike jutt.

Mõned abistavad pildid kah. teise lõõri membraan on see esimesel pildil esiplaanil olev lapik asi. http://www.pilt.ee/view/44331/

valts@magama:wow

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#4

Selle karpaasja sain nüüd enam-vähem korda. Aitas katseeksitus meetodil vaakumvoolikute eemaldamine ja ümberpaigutamine. Kunagi tuleks vist aga karpa remontkomplekt osta ja kogu karburaator üle käia.

Sain oma masinaga aga korra tõstuki peale et põhja alt kah asjale pilk peale visata. Kontrollisin ka teisi asju.
Panen siia nüüd kirja leitud pisivead ja oma ideed ja küsimused nende eemaldamiseks:

--- summuti sukk on ühest otsast katki ja seetõttu teeb auto \"mehist\"häält. Kuna tegemist on Hondaga, siis originaal nagunii kallis, aga äkki annaks millegi muu oma sinna vahele pookida. Võib vast natuke lühem ju jääda, kui jäika osa pikemaks teha?

--- käigukang liigub edasi-tagasi asenditesse raskelt. See viga olnud juba algusest peale ja sõitmist ei sega, aga natuke ebamugav on ikkagi. Proovisin täna neid liigendeid seal määrida aga tulemust ei andnud. Äkki keegi teab midagi soovitada?

--- mootori vasakult poolt tilgub natuke õli. Töömees arvas, et vända otsatihend. Täpsemalt pidi selguma väikesel demonteerimisel mida aga seekord ette ei võtnud. Ise pole enne selliste asjadega kokku puutunud ja seetõttu uuriks, et kas selle vahetamine on raske töö ja kui palju see tihend väga ligikaudu maksta võiks?

--- kompressioon sai kah mõõdetud. 1) 12,5 2) 10,5 3) 10,5 4) 8,5 Natuke palju kõiguvad ju. Mis seda põhjustada võiks? kas neljanda silindri halb tulemus võib olla tingitud ka sellest, et selle mõõtmise ajal suri aku ära ja ei jõudnud enam ringi vedada.

Äkki keegi viitsib/oskab/tahab mingit nõu anda. Oleks väga tänulik.

Kui kellelgi vedeleb aianurgas varuosadeks mõni vanem (83-88 näiteks) Honda (Accord, Civic,) siis võib privas märku anda.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#5

Tean-tean, et tegemist ei ole just atraktiivse projektiga aga siiski on vaja väike riis elus hoida kui liikuda tahan. Vähemalt suveni, siis saab tsikli peale.

Ma üldse ei kahtlegi,et siin on hulgaliselt rahvast kes mul eelmises postituses äratoodud probleeme oskaks lahendada.
Palun siis abi. Eriti ootan kommentaare selle õli tilkumise asjus.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#6

Palju ta Sul õli võtab? Kui vähe (ja tihendi hind jõhker kirves on), siis tasub ehk õli lihtsalt peale valada...

p,
saatusekaaslane(kind of...)
Vasta
#7

Ega ta õli eriti ei võtagi. Tilgub vaid natuke alt välja, sedagi sooja mootoriga ja mõned tilgad. Aga siiski mõtlen tihendi vahetamise peale sest õli lisamine on probleemist möödahiilimine mitte kõrvaldamine.
Kui raske see vända otsatihendi vahetamise protsess ise on. Kas saab omal käel hakkama?

Samuti ootaks vastukaja seoses komressiooniprobleemideg (vt ülevalt poolt)

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#8

Tundub, et vändatihendiga tuleb ikka tegelema hakata, igale poole kuhu seisma jään,jääb väike loik järgi.

Kas vända otsatihendi vahetamisega saab kanali olemasolul ise hakkama? Kui ma vana ära võtan, kas sealt siis õli ka tulema hakkab? Pole enne sellega kokku puutunud, seepärast küsin

Eelkirjeldatud karpaprobleemid on ikkagi tingitud karpatihenditest. Praegu on olukord selline, et käivitub hästi, tühikäik on ilus aga kui kiirendad (nii sooja kui külma mootoriga) siis tuleb ikka tükk aega oodata, enne kui käiguvahetuseks vajalikud pöörded saad.
Ning kui seisva mootori korral gaasi vajutada, pritsib karpa vahelt ilusa sirtsu bensiini iga kord kui pedaali puutud. Seega lähen nüüd kohe poodi karpa remontkomplekti tellima.
Kuid kas karpa lammutamise, tihendite asendamise ja pärast karpa kokkupanemisega on ise võimalik positiivsete tulemustega hakkama saada? Eeldusel, et teen kõike rahulikult ja vajadusel kirjutan üles mis kuhu käib.
Karpa ise tundub pealevaadates suht lihtne. KEIHIN 2BBL. Mingisugused joonised peaks kah netist leidma.

Andke siis teada, kui oskate nõu anda.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#9

Vända otsatihendi vahetusega saad ise hakkama küll iseasi on tihendini jõudmine st.rihmaratas jääb ilmselt ette ja selle äravõtmiseks siiski vaja vaeva näha(rihm maha pärast märgid paika ajada või teha märk rihmale ja rattale et samasse kohta tagasi sattuks?!) Õli sealt voolama ei hakka sest karteris ju tasapind all pool vända otsa.

ps.Vääna-Posti lammaris selline Hatchback olemas vääga roostetand välimusega kahjuks ja \"virnas\" alumine auto äkki leiad mõne vajaliku vidina sealt...

M 411 60.a.,M410 60.a.,M401 56.a.,M403 64.a.,
M 424 64.a.,M423 62.a.,GAZ M20 48.a.,Opel Kadett B 71.a.,
Vasta
#10

Tänase päevaga sai üks mure murtud- nimelt karpa korras ja masin taaskord LIIIIGUUUUUUBBBBB.
Hommikul sai ühe vanakooli karpaspetsiga asja uuritud ja lammutatud. Vana tegi ise mitu uut tihendit ja kontrollis kõik üle. panime asja peale ja hakkasime regullima. Kõik muu sai kenasti korda, aga teist lõõri avanema ei saanud. Selgus, et teise lõõri avamise membraan on läbi ja vaakumit ei hoia. Kuna olen seda membraani varem otsinud, tean et odavalt seda mitte ei saa.

Natuke nuputamist ja lahendus käes- mechanic secondary, ehk mehaaniliselt avanev teine lõõr. Tegime ühe klambri ja installeerisime selle lõõride avamise mehhanismi külge. Voilaa,asi töötab väga hästi.Nüüd on nii, et umbes 2500-3000 pöörde juures haagib see esimese lõõri avamismehhanismi küljes olev klamber teise lõõri sama mehhanismi külge ja avab ka selle. Ühesõnaga- vahet pole, kas vaakum on olemas või mitte- 3000 pööret, \"lauaga selga\" ja minek.Big Grin

valts@kohe hea on sõita.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#11

Nüüdseks ka raskelt liikuva käigukangi probleem lahendatud.
Ajasin auto estakaadi peale, võtsin summuti ja käiguvahetushoovastiku lahti, puhastasin ära ja ujutasin kõik spray-õliga üle. Natuke seismist, kokku tagasi ja kang liigub kohe palju paremini. Ei pea enam pingutama, et esimest sisse saada ja käiguvahetusi saab tunduvalt kiiremini teha. Jälle üks asi korras.

Homme tahaks aga tegelda sellsie probleemiga, nagu lekkiv vändasimmer. Uurisin täna seda asja alpoolt natuke ja tundub et asjale on suht raske ligi pääseda. Aga eks ma proovi,
Ints mainis, et vahetamine ei tohiks ülejõukäivalt raske olla. Tuleks vaid ära märkida rihma asend. Nüüd minu loll küsimus: kas tõesti peab sellesama mootoririhma, mis genekat ringi veab, pärast sama koha peale tagasi panema? Või käib jutt mõnest muust rihmast? Hammasrihmast?
Rumalad küsimused tulenevad sellest, et pole enne mootorit lahanud. Aga kunagi on ikka esimene kord.

Palun valgustage mind siis. Soovitavalt võimalikult kiiresti, sest homme lõunal tahaks asja kallale asuda.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#12

Hammasrihma ikka!! ja see jookseb kuskil katte taga ,aga kui sa ise üldse hammasrihma kunagi vahetand pole siis oleks soovitav keegi asjatundja kutsuda appi sest osade mootoritel olemas selline võimalus et kui rihm valesti peal ja üritad käivitada siis on klapid kolvil peas kinni... Hammasrihma vahetusel on oluline et alumine e. väntvõlli \"märk\" ja ülemine nukkvõlli \"märk\" oleksid paigas(õiges kohas)ja seda uuri ka tedjamatelt kus need märgid on.

M 411 60.a.,M410 60.a.,M401 56.a.,M403 64.a.,
M 424 64.a.,M423 62.a.,GAZ M20 48.a.,Opel Kadett B 71.a.,
Vasta
#13

Aitäh ints!

Eks ma siis vaatan ja uurin homme seda asja lähemalt. Väike lammutamine ei tee paha, midagi ikka teada saan. Ning kui asi tõesti nii \"ohtlik\" on, siis jätan rihma rahule ja viin auto mõne spetsi kätte.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#14

Nii-nii poolteist kuud on möödunud eksamite tuuris ja peale hädapäraste sõitmiste pole nagu saanud Hondat lähemalt vaadatagi. Nüüd aga aega ja tahtmist kuhjaga- vaja ju kuidagi need õppimisele raisatud päevad tasa teha. (noorematele- tegelt on õppimine ikka väga oluline ja probleemide vältimiseks keskkoolis tuleb kuni 9.klassini kõvasti tööd teha. õnneks olen ise need 9 aastat natuke vaeva ikka näinud ja ka gümnaasiumis üht-teist kõrvataha pannud, ning seega kujunesid riigieksamid vaid \"vormistamise küsimuseks\") Aga see selleks.

Õlilekkeprobleemiga pole tegelenud, aga ega see eriti ei häiri kah, otseselt ei voola ja kogu aeg juurde kallama ei pea. Sebitud on ka mõned puuduolevad plastitükid, mille abil auto kenamaks peaks saama. Siit aga järgine plaan ja küsimus...

Juuni alguses kavatsen auto demonteerida (stanged, tuled, klaasid, sisu,liistud jne), mõned kohad liivaga pritsida, natuke keevitada, kogu see jama ära siluda ja siis üle värvida. Probleeme nagu polegi esialgu, kui värv välja arvata.
Nimelt oleks vaja mingit tugevat ja odavat värvi, millega kaetud autot ka vaadata kannatab. Värviks tuleb täiesti tavaline tumesinine. Mida siis kasutada?
Sadolini ei hakka vist peale panema, räägitakse igasugu hirmu ja õududjutte selle kohta. Samas mõned ütlevad, et viimasel ajal on sadolini värvid paremaks muutunud? Mingit kallist Spiec-Heckerit kah ostma ei hakka sellise odava auto peale.
Omal on pähe tulnud TIKKURILA. Sõbra Moskvits sellega aasta tagasi värvitud ja midagi pole öelda-täitsa kena on. Ka värvimine ise pidavat suht hästi sujuma sellega. Äkki kellelgi on soovitusi või nõuandeid Tikkurila kohta? Oleks teretulnud ka muud ideed.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#15

Värv: põhimõtteliselt on see tikkurilla sama savi nagu sadolin!Soovitaks \"DeBeer\" veoauto värvi hind küll tiba kallim (ostes 3 või enam liitrit on hind ca 270.-eek/l 3x 270=810.-eek autole kulub tavaliselt 3 liitrit.) kui tikkurilla aga kvaliteet siiski parem.

M 411 60.a.,M410 60.a.,M401 56.a.,M403 64.a.,
M 424 64.a.,M423 62.a.,GAZ M20 48.a.,Opel Kadett B 71.a.,
Vasta
#16

Soovitan Läti(vist?) \"Pentaprim\"i. Väga tugev värv on,läigib ka päris kenasti odava värvi kohta.Liitri hind ~40kr. MTZ 52\'el juba 2 aastat see värv peal olnd,väljas masin seisab ja värv ikka nagu uus,luitumisest pole jälgegi.Soovitan!
Vasta
#17

Nonii, täna sai käidud töökojas ja lastud 100 kr eest parempoolne küljekarp välja tõmmata. Oli teine poole meetri ulatuses sissepoole kumer. Natuke künklik ja ebatasane küll jäi, aga parem ikka kui enne. Pikem möllamine oleks lihtsalt rohkem maksnud ja pealegi teeb pahtel ju imesid.
Plekksepad muidu imestasid, et nii vanal japsil nii kõva karp onSmile

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#18

Jällegi midagi riisikäru hüvanguks tehtud. Ostsin parempoolse küljepeegli,mis enne puudus ja uued esimeste suunatulede klaasid(vanad erinevat värvi ja üks katki).
Täna sai auto küljest pigi, liistude eemaldamisel jäänud silikoni ja muud paska eemaldatud. Abiks nitrolahusti.

Kuna tekkisid mõned ideed, kuhu natuke investeerida, tahaks masina võimalikult odavalt ära värvida. Äkki kannatab isegi selle \"Pentaprim\"-iga, mida Tziklivend soovitas. Roostetõrje kohapealt ei tahaks siiski kokku hoida-äkki oskab keegi soovitada mõnda eriti head krunti. Pole veel jõudnud kõiki foorumi värvimis- ja värviteemasid läbi lugeda.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#19

Õhtust jälle!

Täna sai kõikvõimalikud sõitmist mittesegavad liistud ja muud sellsied juradused auto küljest eemaldatud ja igasugu sodi ja liim nitrolahustiga maha nühitud. Mõne koha peal värv nagu uus..Big Grin
Samuti valmistasin pagasnikusse korraliku põhjaplaadi ja tellisin ära vasaku esitiiva, mis koosneb praegu vaid roostepurust, pahtlist ja värvist.Hind selllel tiival japsile omalelt ülim kirves- 826.- kurat mõnele kadetile saaks selle raha eest terve plekiringi.
Aga tiivale oma hinna andnud plekksepp arvas, et odavam on uus osta kui vana taastada.

Leidsin omal kodust avamata kolmeliitrise rohelise pentaprim-i. Kirjas, et alküüdvärv metallile/puidule/kivile kasutamiseks sise ja välistingimustes. Niipalju tean, et Tartu prügifirmas Cleanaway värviti sellega paar aastat tagasi prügikaste ja muud sellist inventari. Seega peaks suht vastupidav asi olema.
Arvan,et teen omal auto sellega (valget värvi siiski), sest hinnale pole konkurentsi (3l-116kr). Eks näeb mis välja tuleb, hullemaks ikka ei lähe.

Siiski veel oodatud soovitused hea korrosioonivastase kruntvärvi kohta.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#20

valts Kirjutas:Siiski veel oodatud soovitused hea korrosioonivastase kruntvärvi kohta.
otse haljale metallile happekrunt. Ainult, et sellele ei tohi otse polüesterpahtlit panna. Hind küll kisub sinna 300eek/tööseguliiter kanti, aga kuna tegemist vedela värviga (vedel nagu kattevärv), kulub teda krundiga võrreldes ikka mikroskoopiline kogus. Odav happekrunt oli Sadolin Monimix Wash filler - 2l töösegu sai ca 300eek eest.
kruntidega ise lähtunud loogikast - mida kallim(-paksem), seda parem.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne