[Provoker23]

Nagu pealkirjast võib eeldada on plaan ehitada traktorile haakeseade millega saaks edukalt umbrohtu peenramaalt tõrjuda. Esialgne plaan oli valmis teha sõrmäke ehk kressäke, aga natuke jäi kripeldama asjaolu, et sellisega parima töötulemuse saavutamiseks peab muld olema ideaalsetes tingimustes ning omadustega. Arvestades eesti kevadet ja varasuvist aega mil ilmastik võib olla nii ja võib olla ka naa, siis see variant väga hea ei ole. Seda tüüpi masina suureks plussiks oleks muidugi olnud väga hea töökiirus. Teiseks variandiks mille kasuks olen nüüd otsustanud on nn eco umrohutõrjuja mis näeb välja selline: https://www.youtube.com/watch?v=k_R-fTC7uYk Antud tehasetoodanguga võrreldes on plaan kasutada hüdromootoreid ja hüdroülekannet nagu selles videos on näha: https://www.youtube.com/watch?v=fgZIb140lzA
Viimast just seepärast, et kardaanide ja rihmade ja rihmarataste ning laagripukkidega ei ole enam olulist hinnavahet ning kuna mul endal metallitöödeks puuduvad vahendid peale relaka ja keevituse, siis võib treimistööde jms sissostmisega asi isegi kallimaks minna kui hüdrosüsteemi puhul.
Siinkohal nüüd on vaja ka targemate abi vajalike hüdrokomponentide kokkupanemisel. Masin millele seade järgi läheb on nõuka aja lõpupoolest pärit ratastraktor T-25 millel, juba teise teema abiga õnnestus selgeks teha, on nš10 hüdropump mille tootlikus on 16l/minutis. Kuna vurrid peavad käima eeldatavasti kuni 200p/minutis, siis on vaja kuidagi hüdromootorite pöördeid maha saada. Selleks on vist võimalus leida õige tootlikuse vajadusega mootorid või mingi kraanivariant äkki? Hüdromootorid suure tõenäosusega ostan pmkaubamajast. Hetkel silma jäänud selline: http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...20&lang=et

Agregaadi raami mõtlesin ehitada 25*50 nelikanttorust seinapaksusega 2mm millest loodetavasti peaks piisama. Midagi on juba materjalidest olemas ning midagi on juurde ka vaja. Eelkõige oleks vaja hüdrosüsteem korrektselt paberile saada kui hakata poodi tormama vidinaid ostma.

[pen.skar]

Kui paned kaks hüdromootorit ühelt pumbalt tööle, kuidas kindlustad, et mõlemad korraga ka veereksid? Kui teisele jääb ette kivike või suurem mullakängar, kasutab seda kohe ära kergemaltkoormatud rootor. A võibolla kergel kõplamisel süsteem isegi toimib?

[maisalup]

tarvis vahele panna vooluhulga jagur mis jagabki pool õli ühele ja pool teisele, nii peaks saama üheaegselt tööle panna mootorid

[AsTroSS]

Osades süsteemides on hüdromootorid järjestikku

[Provoker23]

Hakkab tulema. Poleks selle järjestikku ühendamise peale ise tulnudki. Tundub vist loogiline, et kui sisendavad mootoritel ära vahetan, siis saan nad vastassuunas omavahel tööle?

Varsti lendan maale ning vaatan kas rauahunnikust midagi päästa kannatab. Loodan leida paar laagripukki kuna otse ei julge mootori külge tööorganeid panna. Pigem pikem võll laagritega vahele, siis peaks külgsuunaline koormus mootori laagritele oluliselt väiksem olema töötades.

[maisalup]

Just nimelt, otsi võid panna mispidi tarvis ja sellega saab tõesti panna nad vastassuunas liikuma. 
Seal vast väike koormus, suurel koormusel ei kannata järjestikku panna, kuna iga mootor kuumutab õli ja lõpuks ajab keema, tööstuslikult tavaliselt läbib õli ühte mootorit ja läheb tagasivoolu jahtuma.
Hüdraulika spetsid võtke sõna ja avaldage arvamust kuidas oleks hää ja toimiv variant.  

[Provoker23]

Järjest ühendamisega on nüüd muidugi see viga, et ma ei saa soovitud pöörete alanemist kahelt mootorilt. Paraleelühenduse puhul oleks mootori maht*2 olnud aeglustumise suhe, aga nagu välja toodi on siis oht, et õli läheb sinna kus on kergem liikuda ning tööorganind ei pruugi sama kiirusega töötada.

Igatahes leidsin maalt vana honda kardi ja selle tagasillast sain vajalikud laagripukid kätte koos üsna tummise võlliga mille pooleks teen. Kellelgi trossiga töötavat ketaspiduri süsteemi vaja siis andke teada. Saan need silla küljest vast päästa kuigi töökorra kohta info on puudulik. 

[USSR V4]

Tere. Võtan ka sõna, kui kasutad 25 mm võlliga mootoreid, võid tööorganid sinna otsa otse panna küll. Tänavapuhastusmasinate harjad (kaussharjad) on kõik otse mootorite küljes, suuremad neist on umbes 500 mm läbimõõduga ja käivad vastu maad ühe servaga, ehk siis murravad võlli, lisaks veel vastu äärekivi nühkimine. Pooleks pole ükski läinud, enne läheb mootor hõredaks, ja ei jaksa enam vedada, sisse vaadates on võlliga kõik korras, ära kulub tööorgan. Mootorid pane järjestikku, aga jälgi seejuures seda, et mõlemale mootorile saab äravool otse paaki (taga keskel on selleks ärakeeratav punn), muidu võib võllitihendi välja lüüa. Veel infot, proovi kaitsta mootorivõlli näiteks juhusliku põllul leiduva pakinööri ümberkerimise eest, see hävitab tihendi kiirelt. Need mootorid, mis on esimeses postis jäävad minu arvates liiga lahjaks, kasutasime selliseid soolapuisturite kettal, kus pole jõudu vaja. Kui eelarve kannatab kasuta 25 mm võlliga 50 cc mootoreid, umbes sellised nagu esimese posti videos, kuigi seal tundusid olevat 300 -400 cc mootorid, ilmselt traktoril võhma (tootlikkust) jagus, kõige parem, kui saaksid kuskilt ühte mootorit pöörete proovimiseks laenata, sellega saaksin võibolla isegi aidata, kui tekitad oma traktorile hüdroväljavõttele voolikud 1/2 tolli väliskeermetega.

[maisalup]

mul kodus 200ne 25mm võlliga pump seismas ja ootamas puulõhkuja lindile paigaldamist   Sellega saaks ka loomkatseid teha kui tarvis

[USSR V4]

Aga proovi ära! 50 cc käib neli korda kiiremini,100 cc kaks korda, mingi ettekujutuse ikka saab.

[Provoker23]

Kuna suuremad mootorid maksavad reeglina rohkem ja tahaks ka saada kangiga masinalt pöörete reguleerimise võimalust, siis kas selline skeem toimiks? http://www.upload.ee/image/4421196/hydroskeem.jpg


Suur must latakas pealevoolust oleks kraan millest saaks muuta läbivoolava õli hulka. Selline näiteks: http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...20&lang=et Kuna kõik voolud käivad läbi traktoripeal oleva hüdrojagaja, siis sellise skeemi puhul ei tohiks tagasivoolu hulk ja surve muutuda, et hüdrojagajast automaatselt välja lööb. Kui pimedad ees siis teadupärast ei jää kang ülemisse või alumisse asendisse. Kui selline asi toimiks, siis puuduks mul igasugune vajadus suurema töömahuga mootorite järele. Reaalselt on ju tööorganid ~20cm läbimõõduga ainult ning mingit erilist jõudu ei vaja. 36cm3 mootoril on aga maksimaalne võimsus 8,5kw mis on selgelt üledimensioneeritud minu vajaduste jaoks. Parandage kui ma eksin siin

[pen.skar]

Selline kraaniga piiramine kütab õli kuumaks. Mida  hüdromootori suur võimsus või pöördemoment segab? Kui ikka pumba-h.mootori mahtudega pöörlemiskiiruse klappima saad, las olla pealegi varuvõimu. Mtz 50 oli kabiinis, otsapidi hüdropaagi küljes, haardekaalu suurendaja. Nupust keerasid rõhku üles-alla. Vast leiad oma põhjatutest varudest mõne. Saad sellega maltsale rohkem tappa anda või vesiheina õrnalt kokku keerutama panna.

[ahtos]

Vanasti nimetati seda tööd kõplamiseks ja oma esimese jalgratta(Ereliugas)oli vist nimeks raha teenisin sellega,sakslane lasi hanejalgadega vaovahed üle ja meie kõblastega puhtalt järgi,pold sokasoolat jänukustuamiseks ega lastekaitset kellele kaevata,aga uus ratas perseall -küll oli uhke tunne .Seda teist videot vaadates tuli küll mõte,et mis see peet küll maksta võiks-kõplaga oli töötempo ikka poole kõrgem,aga seal kaks inimest +traktor.

[v6sa]

...
mis see peet küll maksta võiks-kõplaga oli töötempo ikka poole kõrgem,aga seal kaks inimest +traktor.

Inimene massina vastu ei saa. Need kaks suudavad töötada 8 h, kui vedelikukaotuse eest hoolitseda. Ka head kõplajad ei suuda 8 tunniga sama pinda katta...

Kuulkraaniga reguleerimine küll töötab, kuid muudab märkimisväärse osa põletatud kütusest soojuseks.

Tasub kaaluda võimalust panna priboori toitev pump hoopis JSV otsa.

[Provoker23]

Pean tunnistama, et viimane lause käis mul jupikaupa googlest läbi   Milline see skeem sellisel juhul välja näeks. Hüdropump jvv otsa panna ei ole keeruline ning pumbad võrreldes mootoriga ei maksa ka suurt midagi.

[ahtos]

See inimese ja massina võdlus õige-sõber ostis omale Fiskarsi lõhkumiskirve ja väitis,et lõhub minu vindiga lõhkujast poole kiiremini puid,kuna vaidlus käis õlleklaasitaga otsustasime järgmisel päeval massinad joonele panna-esimesed 20 minti oli visakar pikalt ees,aga siis hakkkas kirves väsima ,vindil pold veel väsimuse märkigi.Aga niimoodi naist sangadetaga piinata tuleb kohe meelde reklaam-ärge tapke naist kodutöödega las teeb seda elekter .

[tokk]

Tere.
Siit leiad sobiva lahenduse:
https://www.youtube.com/watch?v=oo81ctCz_rs

[nootsii]

Peen värk aga kas kuidagi tagasi "vakku" ei peaks seda pekstud mulda ajama. Ajab hirmsasti laiali mulla ju. Ei tegelt ma ei tea ma põlluharimisest midagi   Tean et kartuleid mullati ja ka peedivaod tõmmati peale kõplamist üle suvel.

[aavu]

..... ja kivikaitse.

[Provoker23]

Mulla liikumist peenrast eemale või peenrasse saab ju muuta tööorganite liikumissuunna muutmisega. Kividega probleeme netu kuna kive meil lihtsalt ei ole.