määrdeprits vedelale õlile?
#1

kas on kellelgi soovitust riistvara teemal? vaja oleks läbi määrdenipli kuidagi vedelat õli ajada. tavaline "tavotiprits" lödistab enamuse kõrvalt mööda ja jooseb "ootereshiimis" ise tühjaks.
Vasta
#2

Nipli enda vahelt ilastab mööda või pritsi vahelt ?

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta
#3

Pritsi ehitus juba on selline (roop, millega kolvi tagasi ja vedru kokku tõmbad), et ilmselt kipub ikka prits ise ka tühjaks jooksma.

Kastutaks aga võimalust ja küsiks vahele (vist sobib ka siia teemasse), et mis pritsiotsikuid foorumlased kasutavad. Mulle on sattunud kehvad ja veel kehvemad. Olen paarist erinevast kohast võtnud. Mõni peab vastu kaks-kolm määrdepadrunit ja siis hakkab määre kõrvalt jooksma. Vaheta jälle otsik ära. Teine peab vastu kümme padrunit ja vaheta jälle ära. Kas see ongi normaalne? Hetkel olen lihtsalt neid otsasid varunud, kui ära kooleb, pistan kohe uue.
Vasta
#4

ikka prits ise justkui ilastab. no odav junn ka muidugi.
a krt on vaja nipli kaudu vedel masinasse pressida. ja niimoodi lödistades see asi nüüd küll käima ei pea.
olen üsna veendunud, et valged inimesed teevad sama operatsiooni kuidagi puhtamalt ja kuivemalt.
seega, kui kellelgi kogemusi siis paluks lahkeste jagada.
Vasta
#5

Keera nippel ära ja lase tavalise õlipritsiga sinna-kuhuiganes.
Vasta
#6

peaaegu töötav mõte. nõutav tase on küll kahjuks niplist kõrgemal. ära keerates jooseb muist välja.
tegelt mul just süttis lambike. peaks tekitama mingi kaanega toru ja selle otsa piisavalt kõrgele säädima. siis vist saaks tõesti valamisega hakkama.
Vasta
#7

Määrin oma korvtõstukit TAP-17 ga ja vene määrdepritsiga, millel on varras manseti juurest umbseks keevitatud  (süsihappekeevitusega lased kähku kinni ja siis vette, et mansett põlema ei läheks) valad õli sisse ja õhutus korgist lased õhu välja (käsipumb kolb peab olema väljatõmmatus asendis ja siis vardast surud, kuni õli tuleb)  Keerad õhutus korgi
tagasi ja voilaa...
Kui määrdenippel otsikuga jonnima hakkab ja välja ilastama hakkab  pane kalts nipli otsa ja suru pritsi ots läbi kaltsu  pole veel ükski koht määrimata jäänud.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#8

(21-12-2014, 22:48 PM)KristjanT Kirjutas:  Kastutaks aga võimalust ja küsiks vahele (vist sobib ka siia teemasse), et mis pritsiotsikuid foorumlased kasutavad.

Aastaid kasutan "Adinol"i esindusest ostetud otsi. Teine on praegu kasutuses. Esimene ei saanud mitte otsa, vaid kadus kuhugi ära.
Kes neile otsikuid tarnis või kas neid ka praegu saab, pole aimugi. Igapäevaselt muidugi ei kasuta, seega see "mitu aastat" pole mitte absoluut, vaid suhtarv.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#9

Kui tegemist mingi statsionaarse asjaga, siis keeraks tõesti nipli asemele voolikukuuse ja oleks volla otsa suruks lehtri. Kui vaja siiski sisse pressida, siis kas lihtsam poleks alustuseks kasvõi seda tavotipritsi vollat mingi survemahuti külge pookida? Võtad näiteks vana tulekustuti, lisad läbi korpuse näiteks autoventiili ja pärast õli sisse valamist lased kompressoriga väikese sutsaka järgi ning päästikut päästes või kraaniga süsteemis kraani avades läheb õli ise valikku kohta. Jäävad ainult voolikuühenduste ja nipli vahelt lekkimise võimalus.
Vasta
#10

(21-12-2014, 22:48 PM)KristjanT Kirjutas:  Kastutaks aga võimalust ja küsiks vahele (vist sobib ka siia teemasse), et mis pritsiotsikuid foorumlased kasutavad. Mulle on sattunud kehvad ja veel kehvemad. Olen paarist erinevast kohast võtnud. Mõni peab vastu kaks-kolm määrdepadrunit ja siis hakkab määre kõrvalt jooksma. Vaheta jälle otsik ära. 
Kindlasti peaks valima otsa, millel neli ümber nipli minevat mokka sees. Olen kolmeseid ka näinud-kasutanud ja need on ikka täielik pask.
Uue otsa kasutuselevõtul ei pingutanud ma seda liidest, mis otsa ennast koos hoiab (avamisel pääseb sisu kaema), iialgi lõpuni kinni. Vedrule peab jääma mängumaad, et mokad liikuda saaksid, muidu jääb nipli ots nii tugevalt sisse kinni, et kisu näpitsatega, aga kätte ei saagi. Kui mokad juba kulunud ja sisse töötanud, sai liides jõuga kinni pingutatud ja peale selle kestis teist samapalju veel.
Ühe otsa kasutusiga oli ca 60-100 tuubitäit. 
Vasta
#11

Sellised otsikud olid kasutusel TAK Ülemiste filiaalis, MOOTORis ja EESTI BUSSis. Praegu kasutab ka miski firma EESTI BUSSi nime aga see pole see. Õige EB lõpetas 2000 kevadel pankrotiga.
Muidugi ei salli ükski määrdenippel liiva.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#12

Aavu joonisel olevale otsikule annan 12 punkti, aastaid kasutanud selliseid. Saladus onrõhu alla jääva pindala märkimisväärses vähenemises.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#13

Sellise otsiku korral tuleb ju seda ise oma käega vastu niplit hoida. Masinatel aga määrdeniplid tihti viletsa koha peal ja käega vastu hoidmine pole siis võimalik. Muus osas on selline otsik ilmselt igavene.

Janka - kõik minu kätte sattunud pritsiotsad on nelja mokaga olnud. Vastupidavus aga vaat et kõigil nadi. Vaatamata kirjetele "Made in Germany" Big Grin Tõsi, viimased otsikud ostsin kohast, kust varem neid võtnud pole ning seni pole probleeme. Aga alles kuus tuubi määret ka läbi lastud sealt. Eks ole varsti siis näha.
Vasta
#14

Mul ka selline nagu aavu joonisel,aga ei mäleta kas selle tegi treial JUku või see riistakambri mees,kes Dvigatelis asju lasi teha,aga nippel peab korralik olema ja õige kohal.
Vasta
#15

Jossimeestel oli ka mingi pumbaga prits kärude määrimiseks,aga mis otsik seal oli ei mäleta.Peerukaariku ketti oli sellega hea määrida ainult pärast haises jubedalt oli vist mingi TAP nimeline määre.
Vasta
#16

Vedelaga määrimiseks on parem kasutada lamedaid määrdenipleid ja vastavaid otsikuid.
Vasta
#17

antud tööde jaoks on ikka õiged tööriistad olemas ja võimalik täiesti kaubandusvõrgust osta ning ei pea igasugu tavottipirtsidega mässama
kurjuures need ei maksa ka palju
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne