Kapoti alla soojuse ja müra isolatsioon
#21

Ühel tuttaval oli Vaz 05el mootoriruum tihedalt pealt 10cm porolooniga kaetud,õhupuhasti ja muud kõrgemad osad olid paraja sügavuseni sisse uuristatud ja kapott sulgus tihedalt.vaiksem oli ikka vägagi,aga tal oli põhjuseks kassid,kes käisid sooja kapoti peal mune lakkumasBig Grin ,peale porolooni paigaldust enam jälgi polnud.
Vasta
#22

Ei ole teinud, aga kui teeks, siis umbes nii:
Materjal midagi sellist - on küll esmaotstarbelt soojusisolatioon mitte müratõke. aga küll ta kapotialuse müra ka tõkestab, kuna mootorihääled ei pääse enam otse kapotiplekki võngutama.
http://www.osta.ee/isolatsiooni-matt-pep...33967.html
[Pilt: 1_1_19150630.jpg]


Kinnitused hästivarustatud kauplusest (pilt Devori värvipoest):
[Pilt: nublakad1.jpg]
Vasta
#23

(08-01-2015, 12:06 PM)ahtos Kirjutas:  Ühel tuttaval oli Vaz 05el mootoriruum tihedalt pealt 10cm porolooniga kaetud,õhupuhasti ja muud kõrgemad osad olid paraja sügavuseni sisse uuristatud ja kapott sulgus tihedalt.vaiksem oli ikka vägagi,aga tal oli põhjuseks kassid,kes käisid sooja kapoti peal mune lakkumasBig Grin ,peale porolooni paigaldust enam jälgi polnud.

Mul küla kassidega ka "soojad" suhted. Vahet pole, kas masin sõidust tulnud ja soe, või nädala seisnud. Kahe masina kapotid ja katused nende lemmikud. Fenomenist aru ei saa...

Mõte liigub hetkel STP Hoodi suunas, kuna vähemalt peos hoides tundub see materjal rohkem soe kui üks pihku sattunud kasutatud originaal müramatt samasuguse kapoti alt. Ja tunduvalt soodsam tuleks ka(boonusena saaks kinni ka need augud, mida orignaalkate ei kata). 
Üsna väikse pinnaga kapoti alla materjali palju ei kulu ja saab suht lihtsa vaevaga viisaka tulemuse. Pigimatti asja peab mõtlema, kindlasti halba ei tee. Ülejäänud autole kuluks nagunii ka soojusisolatsiooni mõttes sarnane ülekleepimine ära. Ainult hetkel seab finants piirid.
 Müraga probleeme pole(isegi imestan). Smile
Sajandivahetuse saksa juurtega TDI vähese soojatootlusega eriti rõõmsalt kõvema külmaga tuba ei küta. Seda vaatamatta tehase lisasoojendile.
Vasta
#24

Tsitaat:Sajandivahetuse saksa juurtega TDI vähese soojatootlusega eriti rõõmsalt kõvema külmaga tuba ei küta.
Põhjakate või -katted on olemas? 
Altpoolt vuhistab kapotialuse kohe külmaks, kui sõitma hakkad.
Ja vana trikk ninaesist samuti võimaluste ja mõistlikuse piires kinni katta ei tee paha.
Termostaat talveks kangema vastu ringi vahetada.
Vasta
#25

(08-01-2015, 23:22 PM)Janka Kirjutas:  
Tsitaat:Sajandivahetuse saksa juurtega TDI vähese soojatootlusega eriti rõõmsalt kõvema külmaga tuba ei küta.
Põhjakate või -katted on olemas? 
Altpoolt vuhistab kapotialuse kohe külmaks, kui sõitma hakkad.
Ja vana trikk ninaesist samuti võimaluste ja mõistlikuse piires kinni katta ei tee paha.
Termostaat talveks kangema vastu ringi vahetada.

Originaal põhjakate all, terve ja selle küljes ka originaalis sinna kinnituv isolatsioonikiht. Mootori peal/poolenisti ka ees plastikkate, mille all samuti isolatsioonikiht kinni.
Radikatele ligipääs nii kehvake et nende kinnikatmiseks peaks tuled ja iluvõre eemaldama. Olen seda varianti kaalunud.
Pm ainuke lihtne variant oleks tekk ette üle numbrimärgi sättida.
Termostaati sellele masinale kangemat kui 87 kraadi ei anna, samas selle vahetus asja vaevalt väga muudaks kuna selle lahti minekuni läheb päris kaua kui väljas ikka 20 kraadi alla 0-i. 
Kõige rohkem häirib praegu see, et kapoti alt laseb soe läbi pleki jalga suht kiiresti. Panen plokisoojenduse järgi, salongipuhuri ka, ja siis esimene sulamise koht on kapotil olev lumi. Sulab, voolab alla ja jäätub tuledele/ stangele. Ja sinna jäätub. 
No ja eks sealtkaudu see soe ka sõidu aeg kaob...
Vasta
#26

Energeetiliselt läks nüüd tiba puusse vist... Isegi mitte tiba aga pakun, et umbes sada korda. Kapoti alt läbivoolava õhu kogus on sõites ikka meeletu, üks soojustatud plekitükk seda tasakaalustada ei suuda. Isolatsiooni efektiivsus avaldub seisu ajal. Hommikuse ettekütmise sulamisest ilmselt pääseks küll.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#27

(09-01-2015, 01:09 AM)Marko Kirjutas:  Energeetiliselt läks nüüd tiba puusse vist... Isegi mitte tiba aga pakun, et umbes sada korda. Kapoti alt läbivoolava õhu kogus on sõites ikka meeletu, üks soojustatud plekitükk seda tasakaalustada ei suuda. Isolatsiooni efektiivsus avaldub seisu ajal. Hommikuse ettekütmise sulamisest ilmselt pääseks küll.
Kas ikka läks? Kirjutasin ju- 
Kõige rohkem häirib praegu see, et kapoti alt laseb soe läbi pleki jalga suht kiiresti. Panen plokisoojenduse järgi, salongipuhuri ka, ja siis esimene sulamise koht on kapotil olev lumi. Sulab, voolab alla ja jäätub tuledele/ stangele. 


Ja linna vahel seisva masina mootori jahtumine on kohe kindlasti soojustuseta kapoti all kiirem.
Lihtsalt mainisin et salongi lisasoojustus aitaks seda kesist tulemust mootorist ära kasutada.
Vasta
#28

(09-01-2015, 00:47 AM)CORRADOg60 Kirjutas:  Kõige rohkem häirib praegu see, et kapoti alt laseb soe läbi pleki jalga suht kiiresti. Panen plokisoojenduse järgi, salongipuhuri ka, ja siis esimene sulamise koht on kapotil olev lumi. Sulab, voolab alla ja jäätub tuledele/ stangele. Ja sinna jäätub. 
Üks lihtne võimalus oleks katta kapott ja miks mitte ka esiklaas seisu ajal tekiga. Hoiab sooja ning klaasi ja kapoti puhta. Mul naabril seisab tööauto kogu aeg õues ja tema seda vaeva ei pelga. Kuna ta peab tihti sõitu minema enne kukke ja koitu, siis hea alternatiiv veelgi varasemale tõusmisele, kohapeal mootori soojendamisele ja klaasi kraapimisele. Rabab teki pealt ja annab kohe tuld.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#29

(09-01-2015, 09:39 AM)Basilio Kirjutas:  ...Rabab teki pealt ja annab kohe tuld.

Praeguste vesiste suusailmadega peab hoolega tekki valima. Muidu võib juhtuda, et teki hooga rebima asudes jääb märkimisväärne osa tekist siiski klaasi külge ja kaapimine muutub endisest olulisemaks (ja ebasobivate olude kokkulangemisel ka tülikamaks). Sad

Püsivalt külma ilma korral käepärane viis. Cool
Vasta
#30

Mul kah Calixi keedupulk alumise lõdviku vahel. Hoia seinas palju tahad, üle 40C vesi ei lähe. Aga -10 juures kapoti peal lumi sulab ägedalt ja jookseb üle nina alla, moodustades lahedaid jääpurikaid.
Klaasi jaoks ostsin miskisuguse  kummidega kile, mis on külmununa päris hästi eemaldatav, siiani pole häda olnud igastahes.
Vasta
#31

Teki varianti isegi proovinud ja töötab küll. Ainuke häda see, et kutsub kasse ligi. Neid sigudikke ümbruses nii et vähe ei ole. Ja neil eriti mõnus kõva pleki asemel pehmemal materjalil lamada, seal küüsi teritada ja mõnel ilmselt ka oma teatud vedelikku maha jätta...
Esiklaasi pärast lumest /jäitest puhtaks saamisega muret pole. Elektriline soojendus klaasis aitab alati kui salongipuhuri soe pole juba hakkama saanud.
Endal see mõte, et kui kapoti alla soojustus paigaldada, siis jääks seisva masina soojus kauemaks kapoti alla, plokisoojenduse kasutaks kuigipalju efektiivsemalt ära kui see läbi pleki otse vehkat ei tee, linna vahel väiksema kiirusega sõites aeglaselt soojeneva mootori soojenemist aitaks ka kiirendada kuigipalju ja jääks ära nende jääkamakatega tegelemine mis aknapesu düüsid ja tuled katavad. Ja kui mingi osa diisli surinast ka sinna taha jääb on ka juba progress.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne