SAAB 90
#21

 5 käigulise karpa käivitas hästi , käis hästi ja võttis manteel 7 L 100km.  4 käigulise oma ,selliselt nagu ta peal oli , ei olnud sama hea. Lihtsalt teadmiseks.
Vasta
#22

Selge, võtan teadmiseks. 4 käiguline oli lihtsalt proovisõitudel palju paremini töötav. 5 käigulisel esines tühikäigu hoidmisega probleeme. 4 käiguline aga töötas tühikäigul hästi ja läks kenasti ka pöördesse. Sõites jättis 4 käiguline palju parema mulje. Kuna ma niikuinii mootori ringi tõstan, siis proovin 5 käigulise karpat häälestada ja eks neid karburaatoreid vahetada ja proovida annab hiljem küll ja küll. 
Vasta
#23

(10-01-2015, 01:39 AM)AnatoliJermakov Kirjutas:  Selge, võtan teadmiseks. 4 käiguline oli lihtsalt proovisõitudel palju paremini töötav. 5 käigulisel esines tühikäigu hoidmisega probleeme. 4 käiguline aga töötas tühikäigul hästi ja läks kenasti ka pöördesse. Sõites jättis 4 käiguline palju parema mulje. Kuna ma niikuinii mootori ringi tõstan, siis proovin 5 käigulise karpat häälestada ja eks neid karburaatoreid vahetada ja proovida annab hiljem küll ja küll. 

See 4-käiguline hoia alles, see on kõva kast. Kannatab piitsutamist paremini, kui 5-ne. Kui kunagi peaks olema tahtmine klassikuga kiiremaid ringe teha, siis peaks see 4-ne palju paremini vastu pidama. Eriti kui juhtub veel too "chill-cast" kast olema..Toungue Neid aetakse tikutulega taga. Jah, 5-ne on ökom jms, aga seljas elamise juures see ju tähendust ei oma..Smile Turboka 5-ne oleks maanteesõiduks veel eriti lill. Pikemad ülekanded, madalamad pöörded jms..

Huvitav, et too käigukangi kulissi polt sul ära ei tulnud. üks ja ainus, mida ma oma elus eemaldanud olen, tuli küll vägagi normaalselt ära. Kuliss ise vedeleb veel kusagil, nagu ka mingi hulk 8v klassiku pudinaid, starter, gene jms. klapikambrikaas, turboka plokk, istmeid jm kila-kola on pool keldrit täis.Big Grin
Vasta
#24

Tolle käigukangi poldi kohta võib interneedusest leida mitmed teemasid, kus inimesed palju palavaid tunde ja päevi selle taga veetnud on. Kui pidi ära tulema, siis ühel hetkel lendama nagu rakett. Mõni kasutas veel sarniiri tõmmitsa sarnast riista, et seda kätte saada. Noh, ma äsasin kuvaldaga seal ja no taod poldi tükkideks aga välja ta ei suvatse tulla. 

Milline see chill-kast veel on? Smile Kas neid pandi üldse 90-le või olid nad 900 pärusmaa? Mootori seerianumbri ma võin ju üles leida kui otsida, mootor kenasti põrandal lebamas praegu. 
Esialgu küll plaanis rallima hakata ei ole, mul lihtsalt pole seda rallimehe geeni antud. Ikka veel hilistes 20tes olles jään tihti roolis unistama ja kõik sõidavad must mööda. Sellise vana pässi sõidustiil on mulle omasem. Küll aga tahan sellega hiljem metsavaheteedel palju müramas käia ja seal annan küll veidi gaasi ka. 
Vasta
#25

(10-01-2015, 12:48 PM)AnatoliJermakov Kirjutas:  Milline see chill-kast veel on? Smile Kas neid pandi üldse 90-le või olid nad 900 pärusmaa? Mootori seerianumbri ma võin ju üles leida kui otsida, mootor kenasti põrandal lebamas praegu. 

Mootori numbriga pole midagi teha. Kastil on numbrid peal, nende järgi saab öelda. 870423 või 871239 või väga harv juhus 870352, mis on kusagilt 72-st aastast. Ilmselt see ei ole sul see chillcast, sest need on tegelikult pärit 70-te lõpust 99-te küljest. Vaevalt keegi on seda sul seal vahetanud. Aga kõvem peaks ta ikka olema kui 5-ne.
Kuidas identifitseerida ja ka olemasolevat modida, et tugevam saaks, on kirjas näiteks siin. Inglise keeles ja tõlkida ma ei viitsi. Pildid seal kahjuks ei toimi..Sad 
Vasta
#26

 Selle käigukasti difti peksmisest pole abi , kui pole ta alasil . Ta vajab ühte konkreetset lööki ja selleks peab ka vastukaal taga olema. Tõmmits on hea lahendus aga minul pole seda siiani vaja läinud. Olen pannud talle paksust täisrauast auguga vastuse taha ja selle omakorda kiilunud vastu mootorit ja keret, selliselt teed ühe terava löögi ja lahti on nad tulnud. Ei leidnud praegu seda rauast kõverikku üles mida olen kasutanud, muidu paneks pildi.
 Kastidel on markeering siduri juures ülevalt vaadates.Mis on chill kast , ma ei tea.
Vasta
#27

(30-12-2014, 13:38 PM)AnatoliJermakov Kirjutas:  Esiklaasi eripärast pole veel aru saanud, uste omast ka mitte. Uksed käivad konkreetselt ja lingid on metallist, väga hea. 
Eripärade all on mõeldud vist seda, et nii esiklaas kui uksed on üle võtnud mõned lennukiehituse jooned.

Esiklaas on kumeram kui tavaliselt selle aja autodel ja justkui paindub külgede peale. Seetõttu väljavaade küljele peaks olema avaram. Iseloomulik 99, 90, 900 mudelitele. Vanal 96-l oli selline "painduv" hoopis tagaklaas :-)

Ustega on enamvähem samamoodi - nende alumine välisserv "paindub" kõhu alla. Uks on välisprofiili poolest kumer nagu lennukikere küljeuks. See võimaldab ära jätta välimised uksekarbid. Sisse istuda peaks olema natuke mugavam kui jalgu üle laiade eenduvate karpide tõstes.
Vasta
#28

TeeTL tabas naelapea pihta! Täpselt seda mina mõtlesingi. Kumer esiklaas on ikka väga hea liikluses, A-piilar sega vaatevälja nii minimaalselt, et väljavaade nii ette kui küljele on minu arust autodest üks parimaid. Välimiste uksekarpide puudumine lihtsustab nii sisseistumist kui ka vähendab võimalust, et sa oma kõige uhkemad püksid ära määriksid Wink

Chillcast on lühidalt öeldes kokillvalu-meetodil valatud 4-käiguline käigukast ning seetõttu on kasti korpus jäigem ja talub suuremat võimsust ja pöördemomenti. Chillcast käigukaste pandi ikka peamiselt Saab 99-tele vahemikus umbes 1975-79. Minu arust on chillcast üks ülehaibitud käigukast, mida võiks tõesti vaja minna alles siis kui tehakse über-võimsat liikurit, mõnesse sellisesse kasti saab ka 5. käigu võllid paigaldada. Uuemad kastid on natuke teistmoodi valmistatud ja seetõttu mitte nii jäigad (puuduvad mõningad tugevdusribid jne). Seda jäikust saadakse juurde uutemate kastide puhul terasest diffrikaane paigaldamisega. Üldiselt peetakse neid uuemaid (90 ja 900) käigukaste millegipärast nõrgukesteks. Point peitub tegelikult hoopis käigukasti õli temperatuuris. Kisub juba liiga OT-ks. Edu ja jõudu projektiga!
Vasta
#29

Paar pilti tänasest päevast. Suurt tööd tehtud ei saanud, sai rohkem töökoja koristamise ja lobaajamisega tegeletud. Midagi siiski - roolilatt maha ja poolraam üks valmis keevitatud ja krunditud, teine keevituseks ette valmistatud. Ei saa midagi ütelda - 2.2 mm plekki on nii lust keevitada, et lihtsalt sirista, ei pea isegi mõtlema. 

Poolraamid ise on suht põnevas seisukorras. Kohati väga läbi roostetanud ja Pekka poolt ka kenasti parendatud. Ikka paremuse poole. Õnneks on keevitustöö selliselt tehtud, et tundub kätes rammu olevat juba praegu seda ise paremini teha. Lõikasin kõik välja ja keevitasin uue tüki. 
   
   


Eks poolraam oli põhjapleki külge punktitud ja no rammusamat roostekohta annab otsida. 
   

Janek - ma proovin nüüd mootori küljes seda käigukasti tihvti välja saada. Panen mingi korraliku toe alla ja panen kõvema läraka peale, siis on ehk mootori tagasipanek palju kergem. 

TeeTL - tänud info eest. Uksest sisseastumist olen juba jõudnud imetleda isegi. Härrasmehele kohaselt saab istuda otse tooli ja ei pea üks jalg haaval salongi ronima. Eks selle tõttu, et ukse plekk keerdub, nad vist nii ka roostetama kipuvad. Tüüpiline roostekoht sellel masinal. 

Cyber - eks ma hoian selle 4-se kasti ikkagi alles, mis siis, et ta usutavasti nii tugev pole. Kui endal vaja ei lähe, siis ehk leidub keegi teine, kellele kunagi võiks teda vaja minna. 

Illimar - eks midagi saab nõrgukeseks pidada ikka siis, kui sul on midagi kõvemat letti panna ja saab jälle ohata, et vanasti tehti asju paremini Wink 
Vasta
#30

Väga tore vaadata, kuidas töö edeneb. Kas on plaanis sellel aastal teedele saada?
Kris

Rohkem kapotti all Big Grin
Vasta
#31

Kris - kindlasti läheb auto sel aastal teedele. Tähtaeg on jaanipäev, sellel ajal läheb mahakandmisele ka mind senikaua väga truult teeninud Ford Mondeo, mida keevitada enam mõtet ei ole. Kuna ma sellest masinast mingit pedantset ilupilli välja ei kavatse võluda vaid igapäevasõidukit, mis ka metsas ja sopas peab sõitma saama, siis jätan vahele väga paljusid ilu puudutavaid protseduure (nt kapitaalne ülevärvimine ja sellele eelnev kohutav eeltöö). Teen ta praktiliselt nii korralikult korda, kui suudan ja siis lendab ta maanteedele. 

Paar pilti nädalavahetusest: 

Keevitatud said poolraamid. Said nad ka epokrundi+krundi+kerehermeetiku keevituskohtadele selga. Alt ära sai tõmmatud kogu õõtshoova+vedrustusekompott. Homme tundub, et lähevad üsna roosteilmelised õõtshoovad liivapritsi. 

   
   
   

Ja kindlasti ma tahan seda projekti juba selle pärast tänada, et vaatasin praegu neid pilte ja mõtlesin, et jopakolla - kuu aega tagasi mul polnud aimugi auto ehitusest, olen selle ajaga kõvasti targemaks, osavamaks ja õlisemaks saanud. Mõnus.
Vasta
#32

(12-01-2015, 23:24 PM)AnatoliJermakov Kirjutas:  Keevitatud said poolraamid. Said nad ka epokrundi+krundi+kerehermeetiku keevituskohtadele selga. Alt ära sai tõmmatud kogu õõtshoova+vedrustusekompott. Homme tundub, et lähevad üsna roosteilmelised õõtshoovad liivapritsi. 

Tee siis juba need õõtsad tugevaks ka..Smile 
http://www.saabworks.com/projects/a-arms/ 
Vasta
#33

see poolraami õmblus näeb juba päris hea välja. Tunnistan, et ma oma aparaadiga ("Telmig 183/2 Turbo") nii head vist ei suudakski teha. Sa oled lausa järjest lasknud? Mis masin Sul on? Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#34

Cyber - õõtsade tugevamaks laskmine on mulle ausalt öeldes huvi hakanud pakkuma. Arvestades selle teostuse minimaalset aja ja töökulu Smile Ma tõesti ei tea, kas mul seda vaja on, usutavasti mitte. Aga üks ülemine õõts on veidi ka õhukeseks kulunud ja tugevdamine teeks ehk head. 

13piisab - lasin jah järjest. 2,2 millimeetrist plekki on rõõm lasta. Kuigi tegelt oleks pidanud veidi voolutugevust peale keerama, võttis läbi küll metallist aga teiselt poolt lasin ikkagi igaks juhuks samasuguse juti peale. Ma ei oskagi ütelda täpselt mis keevitusega tegemist on, masin on igaljuhul Kemppi oma. Saan nädalavahetusel garaažis üle täpsustada. Töökoda on sõbra oma ja tema lahkel loal ma tema riistu kasutan teadmata nende täpseid omadusi. 

Paar pilti ka nüüd selle nädala tegemistest, mis peale tööpäeva sõbra töö juures tehtud on saanud. Idu siis oli puhastada ära õõtshoovad ja vedrukausid, neid kumerusi neil liiga palju, et mehhaaniliselt kuidagi see teostatav oleks. Sõbra töö juures oli olemas kambriga liivaprits ja seal me neid siis nühkisime. Ütleme nii, et ajamahukas töö ja kui kambris möllab liivatorm, siis ega ikka ei näe küll, kui palju sul parasjagu haljas on ja kust veel oleks vaja, suht ehku peale järjest täristad ja siis jälle võtad eseme kambrist, et kontrollida progressi. 

Haljaks me need lõpuks saime. Ei hakanud pedantsuse telgitaguseid väga tugevalt kompama, jäi ikka mõned kohad, mis võiks ideaalis veel saada aga täna õhtul lendavad need jupid roostemuunduri sisse marineerima ja alles siis hakkab peale klassikaline epokrunt-krunt-värv-mastiks kombo. 
   
   
Nagu näha, siis mõnest kohast oli plekk kulunud ka nagu püksiperse, tuli suts ikka keevist sulatada sinna asemele. Uusi aga pole kuskilt võtta, tuleb vanad korda teha. 

Ja kui lõpus veel traatharjaga natukene silitada, siis läks läikima nagu tamasseri raud!
   
Vasta
#35

Mõned pildid pogressist: 

Õõtsad on pulbervärvitud ja kivikaitsega kaetud
   
   

Kõvasti on tehtud plekitööd ja keevitust - 1 mm plekiga ei hakka ennast vaevama. Koopa servad on kõik 2,2 mm rämedast rauast välja lõigatud. Minu poolest võib roosteuss nüüd seda närida, kui ta arvab, et tal jaksu on. Ennem mädaneb kogu muu kere ära, kui need plekid. 
   
   

Uued puksid on sisse pressitud õõtsadele. 

   
Mõned keevituse parandused veel vaja teha ja siis võib esimesed koopad parandatuks lugeda. 

Et ma mingil juhul keevituse marki ja tegumoodi sassi ei ajaks, tegin pilti kah.     
Siis saavad asjatundlikumad inimesed võrrelda, ma ise seda hästi veel teha ei oska. Peaasi, et keevitab ja antud masin teeb seda piisavalt hästi. 
Vasta
#36

Tekkis selline dilemma - 

Nimelt kõrvalistuja poolraam peale keevitamist ei taha enam hästi vastu põhja toetuda. Millised võimalused ta sinna kinnitamiseks on? Kas on võimalust tõmmata kinni paari poldiga, neetida või ikkagi keevitada (pooldan seda varianti vähem sest kõik on juba möksitud. 
Poolraam ise 2,2 mm plekk, seega temasse paar auku puurida pole ju paha, või mis?

Kui kellelgi on sellekohast praktilist sisendis, siis olen tänulik. Pildid ei ole parimad sest põhja all valdavalt tumedad värvitoonid aga ehk saab aru, mis mõtlen. 
   
   
Vasta
#37

Kõige pealt soovin edu, et sellest roostehunnikust auto kord Saab Big Grin
Nägin üht väga räsitud kuid liikuvat 90-t. Vaatasin ka siis teistmoodi pilguga, no ei, seal peab olema mingi kiiks, et sellist autot omada.[Pilt: large_29085355_tGZt.jpg]
Kiiksu all mõtlen andunuid fänne. 

Veel pole maha löödud
Vasta
#38

(24-01-2015, 21:39 PM)JaakH Kirjutas:  Kõige pealt soovin edu, et sellest roostehunnikust auto kord Saab Big Grin
Nägin üht väga räsitud kuid liikuvat 90-t. Vaatasin ka siis teistmoodi pilguga, no ei, seal peab olema mingi kiiks, et sellist autot omada.[Pilt: large_29085355_tGZt.jpg]
Kiiksu all mõtlen andunuid fänne. 

Jah. Ma ei oskagi midagi kosta sest ma vaatan seda pilti ja südame alt läheb kohe soojaks. No on lihtsalt tegemist ilusa massinaga! 

Nagu video ühest neiust, kes kõiki kasse endale tahtis sest nad on ometi nii nunnud. (https://www.youtube.com/watch?v=mTTwcCVajAc) Nii tahaks minagi seda saabi mitte lasta roostesurma surra vaid säilitada ja kuivas kohas hoida ja nunnutada. Kuigi ma ei tea, kas mul veel päris räige kiiks küljes on, lihtsalt tundsin ühel hetkel, et just see masin on see, mida soovin omada. 

Tänase päeva progress: 
 
Alumised õõtsad on küljes. Ülemistel selgus, et sisse pressitud puksid on vale pikkusega saadetud. seega pean kuskilt mujalt uued otsima. Tellitud Esiamordid osutusid samuti tagaamortideks, pean need tagasi saatma ja ootama uute saabumist. Vahe on kinnituses, SAABi esiamordi ülemine kinnitus ei kinnitu mootori kõrval oleva kannu külge vaid selleks on koopa siseküljel üks väljaeenduv polt. 
   

Ootan seega juppe, et esimene ots autost kokku lappida. Mootori vahetuseks veel ei lähe siiski, selleks ajaks peavad keretööd olema tehtud. 

Tagasild sai maha tiritud. Üks amort vajab vahetust ja puksiring läheb vahetusse. Vaja on koobaste alumist äärt samuti kõvasti keevitada. Üldiselt on jälle Pekka poolt keevitatud neid piirkondi varem - see tähendab, et kõik tuleb üle keevitada sest kõik plekk on topelt ja vana roosteplekk jäeti uue pleki alla marineerima. Ja resulteerub see sellega, et rooste on kuuti sisse jõudnud pugeda. 
   

Samas saan ma Pekkale tänase päevaga mõne kiidusõna ka ütelda. Aitäh, et enne auto seisma jätmist ostsid talle uue Nissensi radika, uued pidurikettad ja klotsid. Piduriketastel on siiamaani veel 99 markeriga peale kirjutatud, pole sedagi suutnud klotsid maha hõõruda. Ja auto istme alt võis leida veel ühe paki tutikaid piduriklotse. Ja aitäh ka selle 4,90 euro ja 16 marga eest, mis erinevatest kohtadest leidsin. 
Vasta
#39

Kui tagumine amort läbi siis ära neid "valestisaadetud" amorte tagasi saada - hiljem hakkad uuesti tellima muidu Smile

Ehitus on vägev!
Vasta
#40

(26-01-2015, 10:41 AM)martinjev Kirjutas:  Kui tagumine amort läbi siis ära neid "valestisaadetud" amorte tagasi saada - hiljem hakkad uuesti tellima muidu Smile

Ehitus on vägev!

Saadan ikkagi tagasi, sain müüjaga kokkuleppele. Mul üks tagumine amort on Pekka poolt välja vahetatud, suht tutikas. Teise ostsin uue. Seega jääb see paar amorte ikkagi üle. Tagasild sai nädalavahetusel maha tiritud, seega tean olukorda. 

Õhtul panen veidi pilte kah, keevitatud sai parema tagakoopa kõige hapum piirkond ära. Koht, kus tugivarras keret/koobast kohtab. 

Igaljuhul tänud. tundub endalegi, et keretööd võivad ühel hetkel otsa ka saada mitte kesta lõpmatuseni Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne