SAAB 90
#61

Pagan, kuidas ma alati naudin klassiku Inimesele mõeldud lävepakuehitust! Üldse kogu Saabi põhja ka muidugi. See ajab suisa marru, et omal aga ka abikaasal on sääred kogu aeg porised, eriti audinaatoriga. Kusjuures ma tõesti ei mõista, MIKS pole keegi teine kõige loogilisemat lahendust ukseaukudes edaspidigi kasutanud, sest klassik ei olnud kuidagi nõrga kerega?
Aga jõudu Sulle!
Vasta
#62

(17-02-2015, 10:03 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Pagan, kuidas ma alati naudin klassiku Inimesele mõeldud lävepakuehitust! Üldse kogu Saabi põhja ka muidugi. See ajab suisa marru, et omal aga ka abikaasal on sääred kogu aeg porised, eriti audinaatoriga. Kusjuures ma tõesti ei mõista, MIKS pole keegi teine kõige loogilisemat lahendust ukseaukudes edaspidigi kasutanud, sest klassik ei olnud kuidagi nõrga kerega?
Aga jõudu Sulle!

Noh, olgem ausad, et need Saabi ukseääred kipuvad ikka roostetama küll pisut rohkem kui muud kohad. Aga teisest küljest, arvestades tänapäeval üldiselt ehitatavaid "ajutisi" autosid, ei tohiks see küll tootja jaoks probleem olla. Vajalikud 3a/100kkm kestaks ikka.
Vasta
#63

Roostetas 99/90/900 selle pärast, et tegu on ju 1969 vooluliinile läinud lahendusega, mis ei muutunud lõpuni välja. Alustades mittegalvaniseerimisest kuni kummitihendi kinnitamiseni. Aastal 2015 võiks sellise ukse allserva kasvõi survevalu platsikust teha ja liita ülejäänud plekk-uksega, tsinkida, midaiganes teha. Lihtsalt lävepakk ja karbid on täiesti ebavajalik rudiment, mis on mistahes maal elades tüütus. Meie kliimas lisaks muule ebameeldivale määrib ka riideid. Tänase autotööstuse materjalide kasutus on hoopis teine maailm aastaga 1969 võrreldes, seda eelkõige turvakerede tegemise osas. Saab oli lihtsalt esimene, kes võttis nelikanttoru kasutusele jms. 

On ka mõned, kes on Saabilt üht-teist õppinud, näiteks Mersu oma ideeautoga F700  Big Grin Aga kuskohast mujalt, kui ikka parimatelt tuleb õppida! Samas on sakslastel ikkagi haugi mälu ja jonnaka järjekindlusega kavatsevad järgmise Maybachi ikka sääri sittavana ehitada. Teevad isegi pildi aga aru ei saa, mis seal kujutatud on! Variant on muidugi automaatseid lävepakupesureid lisavarustusena müüa: hind näiteks 19 999 + maksud Big Grin 
Vasta
#64

Sellepärast vist ongi naistel moes kõrge säärega talvesaapad. Siis ei sitta viiki ära! Aga tõsi ta on, et Saabi ukseääred roostetavad ikka kurjasti. Ma ise kahtlustasin, et äkki ajastust pärit kummitihendid klaasil on need, mis lasevad veidi vett akna vahelt ukse sisse. Roostetavad aga just uste sisemised plekid. 
Vasta
#65

(17-02-2015, 16:01 PM)AnatoliJermakov Kirjutas:  Aga tõsi ta on, et Saabi ukseääred roostetavad ikka kurjasti. Ma ise kahtlustasin, et äkki ajastust pärit kummitihendid klaasil on need, mis lasevad veidi vett akna vahelt ukse sisse. Roostetavad aga just uste sisemised plekid. 
Ütleks nii, et ma kahtlustan palju proosalisemaid probleeme, mida kogesime ka aastaarvult selle sajandi Sitikal, kus täpselt analoogselt uste seesmised pooled 12 aastaga auklikuks roostetasid. 
Esiteks erinevate ukse osade tootmiseks kasutatavad materjalid. Kuna ukse plekk ja raam stantsitakse eraldi, siis usun, et seda võidi teha ka erineva kvaliteediga plekkidest. Osati ka siis ka ühe ööri kokkuhoiust massi tootmise juures lugu pidada. 
Järgmine asi: valmis detaili pinnatöötlus. Täna uputatakse ju enamus plekk-keresid üleni vannidesse ja siis pääseb kaitsevahend ka nurgatagustesse. Vanasti seda ei tehtud, põhiline kaitsekiht pritsiti ikka väljaspoolt peale. Ja ei värvinud ka robotid neid nurgataguseid ära. Täna lisaks kõigele veel ka tavapärane elektriväljas värvimine, mis ka ulatub igale poole. Nii jäigi see tagasipöörav ukse serv peaagu kaitseta. Kolmas asi: allserva kummitihend, mis igal juhul paneb roostetama. Sinna lihtsalt jääb niiskus taha ja midagi pole teha. Sitikal samad mured, sest "tsingitud" on konkreetselt väliskiht, mis nagu ka vanadel Audidel, hästi värvi küljes ei hoia. Ukse põhi on aga vaid valge pinnavärviga, mingit tsinki seal all pole. Sinne siis pressib igasugune fekaal ka sisse, sool, kergelt ummuksis ja ussitab vägevalt. Vanasti lihtsalt ussitas kogu Sitikas põhjast katuseni... nüüd jääb vähemalt kabe kest alles, kuigi põhjad kaovad samamoodi ära. 
Vasta
#66

Hingeaur kondenseerub kõige külmemale pinnale, eriti sinna, kus pole ventilatsiooni. Sama jalgadega sisse tassitud lume ja vee aurustumine põrandalt soojendist tuleva sooja õhu toimel.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#67
Video 

Tänapäeval (vähemalt) ühel autol siiski on varjatud lävepakud, panin seda siis tähele, kui tuttav esimest korda sõitma kutsus Smile

Edit: tegin pildi ligitavaks on tagasihoidlikum
Vasta
#68

Kas on sellisel juhul mõistlik neid uste sisemisi ääri seestpoolt ise millegiga "ravida"? On tõesti näha, et Saabi värvides on väljast asi kenasti tehtud aga seestpoolt on värviga laisad oldud, jääb väga hõredaks värvikiht või puudub sootumaks. Nii olen märganud uste, lae , sisekülgedega. 

Mul on ees nende sisemiste usteplekkide vahetus niikuinii. Uued plekid on ostetud, millegipärast tuli üks värvituna, teine tsingituna. Aga peale nende paikasättimist ei tohiks olla raske ukse seestpoolt mingit möksi sinna lasta. Ise mõtlesin, et väikene happekrunt ja värv ning siis kerevaha otsa (muidugi nii hästi kui ma saan seda teha käepäraste vahenditega). Saabi karbid, mis kerevahaga töödeldud, on imetabaselt hästi säilinud ka siis, kui neil leidus läbivaid auke. Karbid roostetasid väljast aga mitte seest. Praegu sõidan 95. aasta Mondeoga, mis nii, kui nägi auku karbis, otsustas terve karbi maha visata ja nende asemel on mul tühjus. See on puhtalt sisemise pinna töötlemise erinevus nende kahe masina vahel, mis väga hästi paneb paika minu jaoks arusaama, et roostet annab kõvasti pidurdada. 

Aga nii on, et kondenss on ka kõva närija. Pagasnikus oli väga palju roostet, mis on tekkinud puhtalt kondensist, mis sealt välja ei saanud. Tuleb ikka autot vahepeal tuulutada. 
Vasta
#69

panin just tähele, et mu ummargusel chevy capricel on ka ilma pakuta uksed, ja uksed ise ei roosteta aga roosteab kesmise ukse posti alaosa ja pidavat tüüp probleem olema
Vasta
#70

Mõlemad autod taas ratastel. Sõitma minev isend on saanud kõik uued sarniirid ette. Tagasild koos kõigi vahetatud puksidega on uuesti all. Tänu kaasfoorumlasele "highway2hell" sain ka hea hinnaga uued tagarattalaagrid. Esirattalaagrid tunduvad praegu veel tahedad olevat. Alla ei ole veel pannud veovõlle ega roolilatti. Roolilati pealepanek ongi järgmine ülesanne. Seal vaja vahetada kummilutid. Suhteliselt väikene roolilati loks on ka ühe poole peal tunda. Ei midagi märkimisväärset. Sisemised rooliotsad on üks uueväärne, teine teatud asendites ei hoia ennast ise gravitatsiooni suhtes kangekaelselt omas suunas, vajub maa poole. Aga siiski ei täheldatud mingit loksu ja saab sellelega veel pikki kilomeetreid sõita. Välimised rooliotsad tulevad uued. 
   
   

Doonor sai kokku lapitud selliselt, et jupid enamvähem õige koha peal oleksid. Siis on tulevikus lihtne otsida mutreid/polte või muid osiseid, mida võiks vaja minna. Kapott peale, uksed aknad kinni ja lükkasime jalust ära õue. 

Järgmised tegevused ongi siis - roolilatt, veovõllide kummilutid, auto seest keevituskohtade ülevärvimine ja mastiksiga katmine. Siis lähen mootori kallale ja vastavalt vajadusele katsun südant kah lähemalt. Õnneks on paar sõpra töökojas tihti käimas, kes automootoreid kapitaalremontinud küll ja küll. Kepsusaalede jms. vahetust ise teinud ei ole, minu ekspertiis piirneb siklimootoritega siiamaani. 

Siklimehele ongi saab 90 hea üleminek. Siklikarbuss ju autole peale lükatud, siis on tunne, et saab ikka millegist aru kah. 
Vasta
#71

Tubli projekt, loen ja jälgin huviga. Vanad Saabid on lahedad liikurid! Igatahes jõudu minupoolt!
Vasta
#72

@yllar - tore, kui pinget pakub. Eks endalegi on üllatus, et olematute teadmiste ja kogemustega nii kaugele on jõutud. Eks kui tahtmine suur, saab iga asja ära tehtud ja mõnus, kui sõbrad nõud ja jõud pakuvad. Ei oskagi neid ära tänada. 

Minu liikur kuskil rallitamas ei käinud erandiks enamikust selle foorumi aktiivsest kasutajaskonnast ja nende sõidukitest. Mina hoopis nokitsesin oma garaažipäevi teha ja tehtud jälle üht-teist sai. 

Roolilatile said uued kummikaitsed peale ja latt ka alla toksitud. See ei olnudki nii lihtne, kogemuse puududes tuli seda mõni kord üle teha, et kõik õige saaks. Tuli kogu rooli liigend kabiinist seest maha võtta, et saaks latt alla ja siis rooliliigend sinna otsa sobitatud nii, et hiljem nuute ühendav klamber ka poldi laseks läbi panna. Esimese hooga panin valesti ja kui kõik oli koos ja kokku kruvitud, siis sain alles oma veast aru. 
Roolilatt on nüüdseks all, paigaldatud ka uued välimised rooliotsad. 
   
   
   

Värvisin masina keevituskohad ka kabiinis sees kõik üle. Kütusepaagi voolikud ka ühendatud ja võib püstolist paaki lasta. 

Tundub, et järgmine samm ongi mootori kallale minek, muus osas saab auto kokku lappida. Sisustus tuleks enne üle pesta korralikult ja mõtlengi, kuidas seda teostada. Üritasin ka doonori mootorile aku pealt täkku anda kompressiooni mõõtmiseks. Ühendasin + klemmi ja - klemmi starteri tõmbereleega ära ning kruvikaga siis otseühendust teha tõmberelee + otsa ja sinnamineva sisendjuhtme vahel. Relee küll hakkas plõksuma aga starterit käima ei tõmmanud. Puuduliku tehnilise teadmisega ma ei saanudki starterit ringi käima, pean mõne targema jumala käest nõu küsima. 

Kui kunagi keegi on mõtelnud, et miks üldse kõik doonori kere peale ringi tõstan, siis see pilt võib anda oma vastuse - kuidagi veel originaalkere õõthoob kere küljes on aga ma ei tea, kuidas. 
   
Vasta
#73

Kas starteri kere ikka saab massi?
Vasta
#74

(22-02-2015, 23:03 PM)talka Kirjutas:  Kas starteri kere ikka saab massi?

Tõmberelee miinus klemmi otsikust jooksis mingi jämedam punutud metallist juhe küll starteri korpuse sisse. Pilti kahjuks anda pole aga pean seda asja täpsemalt vaatama jah. 
   

Selline pilt on. Selle miinusklemmiga sai ühendatud aku miinus ja ei mäleta mälu järgi, et starteri korpus oleks kuidagi eraldi massiga ühendatud olnud lisaks eelmainitud punutud metalljuhtmele. 
Vasta
#75

Starteri kere mass, tuleb üldiselt vist autokere enda massi ühendatud miinusjuhtmelt, saabi ei tea aga muude aparaatidega on küll jauratud tolle teemaga, et ei võta mootorit järgi. et miskit ää kõrbend vai rooste läind jne.
Vasta
#76

Kui sa panid miinuse selle otsa külge, kust läheb juhe starteri sisemusse nagu ma aru sain, siis ei saanudki see tööle minna kuna see on siiski pluss ots. Miinus pane täkujuhtmega mootori küge kuhugi starteri lähedusse, pluss selle pildil näidatud plussklemmi külge ja sealt vöid kruvikaga sellelt plussilt lühistada toda väikest tömberelee otsa.
Eraldi miinusklemmi starteril pole.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#77

Väärt info, mehed!
Kui ma nüüd selle peale mõtlen, siis tõesti - aku miinusklemm jooksis ainult ühte kohta - mootori ploki küljes oli üks mutter ja sinna ta kinnituski. Mingeid eraldi väiksemaid juhtmeid ei jooksnud kuhugile. 

Proovin täna uuesti!
Vasta
#78

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid245916
Küll teine auto ja kaks sinist juhet pole sinu autole pandud aga põhimõte sama. Mass on starteri all beeži värviga, st. et ükskõik kust mootori küljest on mugav, sinna pane. sinu kirjeldatud juhul kui kõik oleks toiminud, oleksid saanud relee kontaktidel kaarleegi kogu aku võimsusega. Ilmselt päästis sind mõnes kohas kehv ühendus, mis ei lasknud piisavalt voolu läbi. Muidu oleks paari sekundiga kusagil miskit sulama hakanud või aku plaatidele viga teinud. Kehv ühendus võib olla näiteks tõmberelee kontaktide põlenud pinnad. Vene starteritel andis see kettake ringi pöörata ja teine külg oli nagu uus.

Muide, õlise mootori puhul oleksid oma eksperimendiga saanud põlenud autovraki kui kaarleek oleks väljaspool starterit olnud ja õli süttinud + kinnastamata käel põletused.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#79

Kusjuures sutikene hakkasid juhtmed suitsema küll, sellega ma oma eksperimendi ka lõpetasin. Täna sai siis vastavalt uutele juhenditele kõik ühendatud. Panen siis + klemmi ja tõmberelee sisendi omavahel kokku ja mitte ei aja mootorit ringi. Klõpsub küll relee aga ei aja, jälle tundus lühist andvat. No proovisin mitu korda. Õhtu edenedes tuli sõber töökotta, võttis needsamad juhtmed, pani täpselt samamoodi ja pauh - mootor käis ringi. Mina ei kujuta ette, mis anomaalia see mul siis nüüd on. See selleks. Tähtis oli see, et saime mõõtmistulemused kätte doonori mootorilt. 

Numbrid on järjestet nii, kuis saabi silindrid neid tehase numeratsiooni järgi evivad. 
1 - 11,5 bar. 
2 - 12 bar
3 - 12 bar
4 - 12,5 bar. 

See tähendab, et mootori kap.remonti ma ette ei võta ja lendab see mootor sellisena ka alla. Vahetan ära käigukasti, siduri survelaagri ja siduri tihendid. Inspekteerime ka mõlema sidurit eraldi ja vaatame, kumb parem on. Mõlemad mootorid said täna ka poolitatud, kastid on mõlemal alt ära võetud aga rohkemaks aega ei jagunud. Mootorid on mõlemad korralikult lekkinud, äkased. Võib juhtuda, et lendavad survepesuri alla homme. 

Kõigepealt siis pilt selliselt, kui mootorid olid reas ja ootasid lahkamist. Siis üks rokase poja näide. Ja viimane pilt illustreerib, kuidas klassikul käigukasti alt ära võtta. Tuleb see ristikene välja kruvida ja siis välja tõmmata võll, mis ühendab omavahel käigukasti ja mootorit. Siis keerad siduri töösilindri korpuse lahti 3 poldiga, keerad käigukasti ühenduspoldid välja ja hakka aga vinnama. Väga kiire süsteem. 

   
   
   
Vasta
#80

Miks käigukast vahetusse läheb?  Kas leidsid mõne parema ülekandega kasti või tahad 4 käigulist ?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne