SAAB 90
#81

Ehk need kompressioonimõõtmistulemused tulevad soomlase mootori pealt, mille all 4 käiguline kast oli. Või ma eksin? Plaan oli sinu mootorilt 5-ne kast alla lükata ja neljakäiguline eemaldada. Ehk siis kahest maailmast parim omavahel ühildada. 
Vasta
#82

Et 5käigulise kompressiooni näidud olid ebavõrdsed? See üllatab mind, sest see mootor käis väga hästi, oli paremini tasakaalus ja pehmema käiguga kui 4 käiguline. See on huvita ja ei oskagi midagi kommenteerida.
Vasta
#83

Jah, mina saan vaid kommenteerida selle teadmise pealt, mis kogenud nende kahe mootoriga. Juba sõites oli selge, et 4 käiguline tiksus kui prillikivi ja sõites läks pöördesse väga hästi. 5 käigulisega oli palju puterdamist, toores pidi tühikäigul peal olema ja sõites ei olnud ka minek sedavõrd hea kui neljakäigulisel. 

Mine tea, mis seismine autodele teeb. Tänase päeva jooksul sai 4 käigulise mootor ka lahti võetud ja no seest on kui prillikivi, ei tuvastatud mingeid anomaaliaid ega parandust vajavaid osiseid välja arvatud lekkivad tihendid. Ma sorteerin oma pildipanga ka ära ja hiljem postitan siia üles. Selge on igaljuhul, et 4 käigulisega saab ilma suurema remondita hakkama ja 5 käigulise mootor vajab remonti. 
Vasta
#84

Enne, kui hakkasime mootorit laiali kiskuma, tuli vana sopp eemaldada. Tarkus vanaemalt, et poriseid poisse ei taha enesele lähedale. 
Survepesuriga üle iga nurga alt, ennem muidugi kõikvõimalikud augud kaetud. 
   

Seejärel võtsime alt siduri. Siduriketastes on kahel aastakäigul juba erinevus sees. Vasakpoolne on 1987 a. mootor ja parempoolne 1984 a. mootor. Siinkohal võib ütelda, et 87 on mingist tugevamast segust justkui ja ei olnud kuidagi ära kahjustatud. 84 a. mootori siduriketas oli kahjustatud ja mõni väiksem tükk väljas. Lendab alla siis korras siduriketas.
   

Seejärel vahetasin ära mõlemad väntvõlli simmerlingid, kiilrihma, õlifiltri. Siis edasi klapikambrikaane mahavõtmisega. Sai tegelikkuses võetud isegi klapid maha aga pilti hetkel pole. Tihendid olid kõik jamad, õli oli ikka korralikult lahmanud. Plokikaane tihend oli ise silikooniga lapitud ja ega ta ei pidanud küll. Üldse leidus mitme tihendi vahelt silikooni. 

Tõukurid on igasuguste kulumisjälgedeta, nagu uued. 

   
   
   

Praegu pidin jällegi väikese ostunimekirja koostama, sest puudu on järgmised osised - hooratta laager kehvas seisus, plokikaane tihend uus vaja, siduri survelaager krigiseb. Ootan osised ära ja siis laon mootori kokku. 

Pilt ka auto tagaosast, mis on tagasi lapitud. Hakkab natukene auto nägu tagasi võtma. 

   
Vasta
#85

Hakkab tulema. 

   
   
   
   
   


Vahetatud said palju tihendid mootoris, põhimõtteliselt kõik, mis vahetada saab. Hooratta laager uus, siduri survelaager + siduri töömehhanismi kummitihendid vahetatud. Siduri ketta plaadil mõned vedrud on logisevad seal sees - kas peabki nii olema või peab olema nagu lääne autodel tänapäeval, et need vedrud peavad olema fikseeritud? Igaljuhul praegu lendas nii tagasi ja kui hakkab tunda andma tulevikus, saab vahetada. 

Ka ei suutnud siduri töömehhanismi tagasi panna ilma kasti alt ära tõstmata. Meie leiutisena tegime nii, et kui mootorit käigukasti otsa lasksime delfriga, siis sättisime jooksvalt ka siduri töömehhanismi paika, kuidagi muidu seda küll ei mahu sinna toppima. On mingeid muid lahendusi asjale, keegi teab?

Aga mootor lendas praegu seisuga peale. Veel on vaja mõningasi juhtmeid vedada ja karburaator ära puhastada. Veovõllid ka alla panemata. Aga varsti võib saada esimesed hääled sisse. 
Vasta
#86

Mida sa selle siduri töömehhanismi all mötled, survelaagrit vöi?
Üldiselt ma nagu mäletan oma nooruspölvest, kui samasuguste autolaadsete toodetega sai nende sünnimaal tegeldud, et siduri survelaager mahtus vist sidurist mööda vaid kokkupressitud olekus(nö sidur lahutatud) ja seda sai teha nönnaviisi, et heebliga sai sidurikorvi vahelt  natuke pressitud ja siis mingi mutrid korvi ja hooratta vahele pandud et sai püsiks omal kohal. Krt, jöle keeruline on seletada seda nii Smile, aga tegelikult oli psna lihtne protsess kui nipile pihta said.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#87

90Deville - ma isegi suudan seda ette kujutada jah, mis sa kirjeldasid. Hea, et vähemalt võimalik on selline protseduur, järgmisel korral oskan siis arvestada, kui peaks siduri kallale minema. Siduri töömehhanismi all mõtlen jah seda kremplit, mille ümber siduri survelaager käib. Kogu see tervik peab korraga alla minema. 

Ta töötab siiski!

   
   

Mootor käib täiesti hästi ja läheb pöördesse erksalt. Praegu sai vana karburaator otsa pistetud, teine tahab puhastamist ja ülekäimist. Sai lastud mootoril 15 minutit põksuda, siis saab mootoriploki poldid üle pingutada. 

Esivõre sai ka juba tagasi topitud. Seal oli palju praaki - tulede kojameeste süsteem oli lihtsalt eemaldatud, kapoti avamise tross puudus, plastikvõre paljud kinnituskohad olid murdunud. Nende asemele sai needitud plekitükid, mis omakorda siis neediti kere külge. 
   
Vasta
#88

Selle siduri paigaldamiseks on "abinõu". Googlesse "saab 900 clutch tool" ja saab pilte mitu tükki. Lisaks ka näiteid mida siduri lamellide vahele toppida seniks.
umbes selline:
[Pilt: 100_1367.jpg]

Lisaks on neid kirjeldusi igasuguses variandis..Smile 

veebilehena ja pee-dee-effina
Vasta
#89

Cyber - väärt info. Lugesin kohe selle peedeeeffi läbi ja pilt üsna selge. Tuleb lihtsalt suuta sidur ära lahutada ja siis saab krempli kätte. Saabiklubilastel on neid tööriistu kindlasti palju ise valmis treitud. 

Üks küsimus teadjamatele meestele veel: 
   

Manuses pildil on kütusefiltri moodi element, mis 1987 aasta masinal olemas, 1984 aasta masinal mitte. Kas tegemist ongi täiesti tavalise kütusefiltriga ja selle asemele võin toppida mida iganes? Saada uut sellist ei ole igaljuhul. Probleem selles, et kütusepumpa minev kinnitus kütusefiltril on murdunud ja midagi peab selle asemele toppima. Probleemiks aga see, et autot käivitades selle asemele tavalist kütusefiltrit toppides tekkis filtrisse surve ja ei tõmmanud kütust täis. Tundus, et sellel mustal kütusefiltri moodi elemendil oli mingine tagasivool ka olemas, ei tõmmanud õhku vahele niimoodi. 
Vasta
#90

Paistab settefilter. Kui on Pierburgi kirjaga, leiab seda mitmete opelite ja fordide kapoti alt.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#91

Asja inglisekeelne nimetus paistab olevat fuel vapor separator, võimaldab tagasivoolu paaki ning liigse rõhu mittetekkimist kütusepumbast karburaatorini minevas liinis ja siis veel miskit settimist ka. Vajadusel parandatagu.

Ford Granada
Vasta
#92

(03-03-2015, 20:40 PM)AnatoliJermakov Kirjutas:   Saabiklubilastel on neid tööriistu kindlasti palju ise valmis treitud. 

Mina pole oma ihusilmaga veel ühtegi näinud..Smile Ja Saabidega olen ma sõitnud '97-st aastast saati. See "abinõu" mõeldud rohkem mahavõtmiseks, kui pole kedagi, kes sidurit vajutaks või kui sidur üldse ei funka enam. Ega poest uut ketast tuues pole ta ka kokku surutud olekus, ikka pead kuidagi ise hakkama saama, sest tolle "abinõuga" laua peal suurt midagi ei tee.
Vasta
#93

(03-03-2015, 21:09 PM)13piisab Kirjutas:  Paistab settefilter. Kui on Pierburgi kirjaga, leiab seda mitmete opelite ja fordide kapoti alt.

ON küll Pierburg ja ksf. Marz kirjeldus tundub igatpidi õige olevat selle vidina funktsiooni kohta. Kas on teada ka kindel aastakäikude ja mudelite valik opelitel-fordidel, millel seda leida võib? Siis tean lammaritest otsima minna. Peaasi, et karbuss on ja aastakäik nii 80-test?
Vasta
#94

Granada (77 - 85) kapoti alt sellist vidinat kindlasti ei ole.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#95

kindlasti on sarnane jubin 1,3 (ja vist ka 1,6@55kW) mootoriga kadettide kapoti all Pierburg 2E3 küljes. Kui mälu ei peta, oli sama Pierburgi ka Golf2 kapoti all. Ning Sierradel oli mingit 2E-d (aga mitte "2E3").

marz seletas ilmselt ülal funktsioonid paremini lahti - mu jaoks oli ta selliste karburaatorite ajastul "lihtsalt settefilter". Läbipuhumistel õhk päris takistamatult igat pidi ei liikunud.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#96

Paaril õhtul on nüüd nokitsetud käigukangi mehhanismiga. Nimelt sai avastatud, et kuigi mootoril on nüüd all 5 käiguline kast, siis viies käik kuidagi sisse ei lähe. Mõtlesime, et äkki käigukangi mehhanism tehti kah 5 ja 4 käigulistel erinev, kere on ju 4 käigulise oma ja seetõttu ka käigukang 4 käigulise oma. Täna õhtul sai teiselt maha võetud ja järgi vaadatud, et kas on siis visuaalset erinevust. Ei tuvastanud olulist, mingi väikene küll oli aga see oli mõeldud tagurpidikäigu fikseerimiseks. Käikudega on praegu siis nii, et esimesed 3 lähevad nagu kulda sisse, neljas tugevalt streigib ja viiendat sisse saada veel pole õnnestunud. See kõik on kohapeal sidurit lahutades proovitud, ei ole ringi sõitnud sest veovõllid pole veel all. 

Küsimus - kas sõites võiks oodata asja lahenemist? Kui ei, siis kas käigukangi hoova pikkus kinnitamisel käigukangi ja kasti vahel võib rolli mängida? See on reaalselt ainukene koht, kust asi tuli lahti võtta, et mootor maha saaks võetud. Seal vahel on käigukasti juures klamber, mis hoova toru käigukasti ja käigukangi vahel ühendab. Seda annab millimeeter siia-sinna kinnitada, kas sealt võib tulla mingit resultaati, et ei lase panna kõiki käike?

Käikukangi aluse korpuse lahtivõtmine mingit võrreldavat ja otsustavat erinevust kahel isendil ei andnud. 
   
   

Välistan praegu kastiga mingi rikke, sest kasti ei näppinud. See töötas ennem teisele mootorile üle tõstmist. 
Vasta
#97

Käiguhoovastik vajab regulli sul. Krt, täpselt ei mäleta, ise pole pidanud tegema, aga vist oli nii, et 3s sisse, siis oli vaja kuhugi avasse 5mm pulk sisse pista, seejärel kuliss (too muhv seal hoovastiku vahel) lahti lasta, paika regullida, uuesti kinni ja siis see pulk eemaldada... 
Google ilmselt aitab sind, kui sinna saab 900 shifter adjustment otsinguks panna.

http://www.saabcentral.com/forums/showth...p?t=248830
http://www.thesaabsite.com/faqs/FAQ--tra...tml?id=526

Leidsin saabiklubi foorumis ühe 10 aastat vana teema, kus inimene, kes teab neist autodest peaaegu kõike, on öelnud nii
Tsitaat:kui vahetad 5-lise vastu,tuleb asendada ka käigukang koos terve kulissiga
Ehk siis mingi vahe seal 4sel ja 5sel on.
Vasta
#98

Cyber - sul oli õigus, just nii selle käigukasti hoovastikuga oligi. Oli vaja käsitsi kolmas käik sisse rammida ja siis hoovastik paika reguleerida. Päris nende õpetuste järgi ei saanud toimetada aga õnneks ühel sõbral oli sarnane protseduur käe sees ja peenreguleeriti see ära. Oli vaja küll mitu korda lahti ja kokku panna aga praegusel hetkel lähevad kõik käigud ludinal sisse. Tuleb muidugi proovisõit ka ära teha, et näha, kuidas ta sõidu peal viiendat laseb panna ja sellest johtuvalt võib veidi veel häälestamist vaja minna. 

Probleeme esines ka veovõllide allapanekul. Sai uued kummilutid pandud peale, ka klambid ära pandud. Esimene läks alla nagu ludises. Teisega no ei lähe lihtsalt. Eks ainult alumine õõthoob lahti kah, pimedas ja piiratud ruumiga kuidagi alla ei pressi. Päädis sellega, et jäigi tegemata. Õhtul otsustasin, et uurin, kas on veovõllid erinevad vasaku ja parema poole jaoks. Manual ei ütle ühtegi sõna selle kohta, mõnel teisel juhtumil, kui on erinevus poolte vahel, siis seda rõhutatakse ekstra. Selles juhtumis aga mitte midagi. Lõpuks läksin doonori juurde, koorisin sellelt jälle ühe naha ning tõin veovõlli töökotta. Võtsin nihiku välja ja mida ma näen - võllide otsas on kolmik laagritest ja nende diameeter ei klapi mitte. Tuligi lõpuks välja, et 84 ja 87 a. mootorite vahel on ühe laagri osas erinevus 3mm diameetris. Ehk siis viga oli selles, et kui kõik võllid olid mul laua peal reas, siis olid neist kaks omavahel vahetusse läinud ja surusin vale diameetriga võlli alla.
   
   

Tasapisi on ka sisustust tagasi toppima hakatud. Vaibad ära pestud ja tagumine iste tagasi. Ostsin ka keretooni sprayd, et üle võõbata pagasnikuosa. Purk millegipärast lekkis ja lisaks reageeris see värv minu alumise värvikihiga ning hakkas seda kobrutama. Lekkimisega oli palju punaseid plekke kõik kohad täis. Resultaat nägi välja, nagu oleksin siga veristanud pagasnikus. Tuli uus värv osta ja kõik üle võõbata, siis juba terve pagasnik, et vähegi enam-vähem oleks. 
   

Esipidurite osas mõtlesin, et pean uued kolvid otsima. Aga siis tegin ka doonori pidurid lahti ja voilaa - ilma ühegi roosteplekita kolvid tulid nende seest välja. Noh, milline vedamine. Lappisin seepeale esipidurid kokku. 

   
   
   
Vasta
#99

Tagapidurid ei tahtnud kuidagi välja tulla. Alguses mõtlesin, et on seest kindlasti roostes kuid tegelikult ei olnud. Ainukene järeldus, et tihendimaterjal on ajaga väga kehvaks läinud ja ei allu enam oma funktsioonide täitmisele. Keevitasin pidurisilindrite külge mutrid ja üritasin neid välja keerata kuid see resulteerus kogu aeg mutri murdumisega silindri küljest. Pidurisilindri enda materjal on väga kehv, ei ole roostevaba teras. Ja on altis murduma. 

Tellisin ka uued silindrid aga nendega läheb kuu. Proovin doonori küljest võtta ja vaatan, millised nad seal on. Sel korral pumpan tavotipumbaga silindrid välja. Viimane silinder, mis nii ära murdus, et seda kuidagi kätte ei saanud, tuli määrdepumpa kasutades nagu lupsti välja. Kõikidel silindritel olid pinnad ideaalsed, oleks pidanud kohe nad sellise meetodiga välja võtma. Eks iga õppetund ole millekski kasulik. 

   
   
Vasta

(11-03-2015, 18:58 PM)AnatoliJermakov Kirjutas:  Pidurisilindri enda materjal on väga kehv, ei ole roostevaba teras. Ja on altis murduma.


Ma vahetasin enda Volvol tagapidurite kolvid välja. Ükskord tahtsin natuke treida, võtsin ühe kolvi siis - tegemist oli malmiga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne