SAAB 90

Pidurisilindi valmistamisel on kasutatud jah mingit malmilaadset toodet. Rabe ja murdub, keevis ei püsi küljes. 

Täna sai natukene nokitsetud uste sisemiste alläärtega, mis roostes veidi. Või isegi palju. Välimised ääred aga on korras, ühel ei pea isegi värviparandusi tegema. 
Praegusel kujul lõikasin vanad plekid välja ja kõik on ette valmistatud, et nädalavahetusel ukseplekid saaks ära teha. Plaanis ka piduritorud ära valmistada. Kui õnnestub tagapidurite silindrid doonori küljest saada, võiks arvata, et suuremas osas saab auto nädalavahetuse lõpuks ka valmis. Ülevaatusele kohe ei torma, eks peab natukene ikka sättima kah, et kõik töötaks õlitatult. 

   
Vasta

Sellel nädalavahetusel suurt midagi Saabi kallal tehtud ei saanud. Küll aga sai tehtud miskit muud. Töökojale sai natukene massi juurde antud ja põrand siledamaks. Otsustati, et põrandal on vaja hiljem ka kükke teha, seega tuleb võimalikult peegelsiledaks saada ja selleks kasutati üsnagi leidlikke lahendusi. 
   

Kohalik konstaablionu arvas, et mu Ford Mondeo, millega töökoja vahet sõidan, ei oma enam sellises koguses terast, nagu on ette nähtud ja tahtis mind suunata kordusülevaatusele. Sestap läks teine päev nädalavahetusest fordi küljekarpide ülekeevitamisele. Ei taha, et Saabiga oleks auto puudumisel tuli takus ja jääb lohakalt viimistlemata lõpus. Et tahaks ikka rahulikult teha seda asja. Sestap ford ära saigi tehtud, väga robustselt muidugi. Kuigi fordiga on tõesti nii, et mida kauem temaga sõita, seda vähem on teda romulasse viia, lihtsalt haihtub see plekk sinna atmosfääri. Keevitada pole ka millegi külge. 

Küll tõmbasin Saabi doonori tagapidurid maha ja seekord pumpasime määrdepritsiga kõik 4 silindrit välja. Tulid ilusasti ja silindrid on ka kenasti korras. Ainukeseks veaks on see, et silindrite kontaktpind piduriklotsiga on kenasti muhklikuks roostetanud ja päris õiget asja ei saa ilma treipinki panemata. Hakkab klotsi nurga all vajutama. Sestap tuleb vist jälle õppida midagi, mida kunagi pole proovinud. Metalli treimist. 
Vasta

Keevitasin uksed ära. See läks ja ei läinud ka libedalt. Ajaliselt võttis väga vähe aega, ca 2 tundi kahe ukse peale. Kõik ettevalmistustööd olid juba tehtud, selle pärast. Küll aga esimest ust keevitasin liiga hoolsasti. Mõtlesin, et keevitan kogu plekkide kokkupuutejoone ära. Et siis ikka pidevalt ja korralikult. Olles esimese töö lõpusirgel käis järsku räme pauk ja klaas lendas tükkideks. Ehk siis ma alahindasin pleki väändumist kuumutades ja arvasin, et klaas, mida vaid mehhanism hoiab ja mil plekiga ühendust pole, kannatada ei saa. Aga ju siis oli kogu ukses nii palju ikkagi mängimist kuumuse tõttu, et klaas sai ka kuskilt otsast pinget. No nüüd jälle uus töö otsas - doonorilt klaas maha ja uuele peale. Lisaks peab selle klaasisodi kõik kätte saama ukse seest. 

   
   

Teise uksega olin mõistlikum ja punktisin julge vahega kinni, ei teinud enam pidevat. Ja oli kiirem ning valutum, klaas jäi terveks. Kruntisin ja värvisin ka üle. Nüüd vaja uksetihendid paigaldada ja ukse sisekatted ning võib uksed tagasi toppida ette. 

   
   

Huvitav oli see, et kahest tehase asendusplekist oli üks tsingitud ja teine mitte, kuigi tootjagi oli sama - klokkerholm. Tsingitud varianti oli kindlasti kehvem keevitada, haises ka hirmsasti. Tavalist plekki oli suisa lust jällegi praadida. 
Vasta

kena. Sa viitad värvimistele kui pisitegevustele. Ega Sa spraydega ei jätka? Ukseservad tahavad lisaks asjalikele värvidele ka kerehermeetikut ning kõige lõpuks uks sisse kerevaha.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Olen suuvooder ja ütlen, et spreide asemel on kasutatud ilusat punast hammeriit-tüüpi värvi.

Ford Granada
Vasta

Ma ütlen, et värviteooria on minu jaoks siiamaani väga mõõtmatu. Ma olen võtnud selge otsuse, et ma autot väliselt üle ei värvi. Seda seetõttu, et suures osas annab värvi läikima poleerida ja teiseks puudub mul oskused seda korralikult ära värvida. 

Ma olen jah teinud värvimisest pisiteema sest see tundub nii suure teemana, et ma ei usu, et ma sellega hakkama saan. Kogu see pindade ettevalmistus ja pahteldamine. Lõpuks ei saa nii, et lasen ühe ääre värviga üle ja on okei, tuleb siis ju terve masin üle lasta. Ma tunnen, et kui selle ette võtaksin, siis see projekt sõitma ei saaks. Ja pigem sõitku pisivigadega aga ärgu jäägu seisma ära. 

Nagu eelpool üteldi, siis jah - lendas paks kiht hammerite peale. Toon küll ei klapi täiesti aga värvin ka ainult sisemisi servi ja see ei jää väljastpoolt paistma. Kerevaha aga on plaanis kogu auto karpidele sisse lasta lõpuks.
Vasta

ma muretsen hoopis korrosioonikindluse pärast - Sa näed pleki vahetamisel vaeva ja teed kena metallitööd - õiged katmised on töömahu mõttes vaid jäämäe tipp, aga korrosioonikindluse vaates just "alustala".
hea on kuulda, et Sa (ainult) spraysid ei kasuta. Hammerite pole küll autole loodud ning siin foorumiski on kunagi spekuleeritud, kuidas ta vibreerival metallil püsib, aga küllap püsib. Igal juhul on asjalikum, kui spray-värvid - just seetõttu, et kihi paksus jääb (kümnetes) kordades suurem.
muide ka autokrunte annab pintsliga edukalt peale kanda ning kuna ma viimasel ajal väiksemate värvimiste ja sisepindade puhul seda kasutan, julgen soovitada. Kui pole kompressorist niiskuse välja laskmist ja püstolipesemist, on selliseks kruntimiseks kuluv aeg täitsa mõistlik - ei pea nn infrat teenindama. Pintsli puhastamine on lihtne ja 2-komponentne autole loodud värv on auto peale ikka õigem asi.

kusjuures mul peaks kah mingit Hammerite krunti olema. Püüan meeles pidada ning ka selle osas ühe "võrdleva katse" teha Wink

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Jälgisin uste keevitamise teemat ja annaks nõu edaspidiseks. Keevitamise ajaks tuleb klaasid ära koristada....sest käiapuru ja keevitamise pritsmed panevad kõik klaasid nahka.... Mul omal ajal oli sama lugu ja tulemuseks pidin aastaid vaatama läbi rikutud klaasi õue.... Ja pean seda tegema veel arvatavasti,sest pääsu pole... Big Grin  Aga edu ehitamisel!
Vasta

Tee jah võrdlev katse. Mina võin kindlasti aasta pärast ka kinnitada, et kuidas mu sisemine ukseserv vastu peab sellele värvile. Kui ikkagi hakkab lahti kooruma või pragunema, siis võtan midagi ette. 

Auto põhja nii seest kui väljast lasin pintsliga paksu värviga ikkagi üle. Ma alguses kasutasin spraysid küll aga sain ise ka aru, et see kiht jääb nii õhuke, et ta reaalselt ei kaitse mingi kivitäkke vastu. Auto põhi ja seest mattide alused on minu jaoks väga ok kasutada pintslit. Probleemkohaks on just need visuaalselt väljaspoolt nähtavad kohad. Näiteks mul on tagaakna juures üks roostekoht, plekk on tugev aga värv on maas 5x5 cm alalt. Kuidas ma selle ära hajutan, ma veel ei tea. Ega vist head tulemust tervet paneeli üle värvimata ei saa. Siis aga on ikkagi see tõdemus, et hea tulemuse jaoks tuleks terve auto lasta. Kui värv on 30 aastat vana ja tuhmunud, siis pole võimalik 100% sama tooni sinna leida. 

Kompressori ja püstoli kasutamise võimalus on tegelikult olemas. Aga kui teha väikeseid sutsakaid korraga, siis nagu pole mõtet tööle panna seda süsteemi. Kuigi täitsa lõpus ma usun, et oleks mõistlik lasta üks pütt keretooni värvi kokku lasta segada ja visuaalsetele kohtadele võimalikult parima oskuste raames peale kanda. 
Kuidas seda mõistlik teha oleks? - kas võtan doonorilt kerelt ühe välise plekitüki kaasa ja lähen näitan kellelegi, kes neid värve segab? Ma suudan doonori ühe pleki ohverdada küll, värvitoonid on 100% kattuvad. Millist värvi ja kus oleks mõistlik lasta neid segada? Küsin, sest ei tea. 
Vasta

Talupoeg - Sul on tuline õigus. Ma kindlasti tuiskan oma töödega, sest kui midagi nahka läheb, siis kruvin lihtsalt doonorilt küljest ära. See on halb motivaator töid rahulikult ja ettevaatlikult tegema. Mul oli see isegi plaanis aga töö teostamise ajaks läks lihtsalt kuhugi see mõte kaduma. 
Vasta

Vahepeal sai proovitud autot jälle käima panna. Ja no mitte ei lähe. Mõtlesin, et mis siis muutunud on selle ajaga, mil ta ilusasti tiksus. Sai mootoriploki poldid ära pingutatud (selleks vaja ka jagaja maha võtta) ning kokku-lahku võetud karbuss. Ilge jebimise peale läks lõpuks käima, süütejuhtmeid sai omavahel kompunnitud jagajasse igatpidi, alguses ei tahtnud ikkagi üldse käima minna. Lõpuks kuidagi läks. Nii sai süüte välistatud. Tiksus kohapeal aga pöördesse ei läinud, talla gaasi või toorest, ühtegi häält teistmoodi ei tee. Miski oli ikka täiesti mäda. Tuli süübida karbussi ja selguski, et seal oli nõela otsas olev siiber veidi vales asendis. Siibri ülaotsas on membraan, mil on üks süvend sees. Ja see peab klappima karbussi süvendiga, nii on kõik paigas. Asend vahetatud ja pauhti läks käima ja ka pöördesse. Oli tunda, et karbussi on vaja timmida aga garaažis sees ta täna ka sõitis oma kohale tõstuki alla. 
   
   
Sain kätte tagapiduri silindrid. Esimesed pidurid on ka kõik lahti käinud ja uute tihenditega kokku pandud. Nüüd siis tagumised koos, jäid täna õhtuse seisuga veel alla panemata. Esimesed pidurid on all, uued piduritorud ka tehtud. Käsipidur vunkab, uued trossid. 
Piduritest vaja veel taha teha torud, siis sõidab ja pidurdab juba. 
Aga see timmimine võtab ikka tohutult aega, et ilusasti teha. Ei ole midagi nii, et kui keretööd tehtud, siis ongi kõik. 
   
   
Vasta

Said ära liivapritsitud veljed. Kui õõtsasid sai liivapritsitud pisikese süsteemiga ja see võttis õudselt aega, siis seekord sai üles seatud korralik tööstuslik liivaprits. Sellega oli asi natukene jumekam. Kõvem poiss suudab ühe velje poole selle süsteemiga ära lasta minuti-paariga. Natukene harjutamist ja julgelt poole tunniga olid need veljed kõik tehtud. Nii on lausa lust, anna ainult kätte, mida lasta. 
   

Pidurid ja torud paigas aga talla seda piduripedaali palju tahad, korraliku rõhku taha ei teki. Veidi sülitab vedelikku õhutusniplitest aga peab vaatama, võibolla on piduri peasilinder hukas ja vajab uusi tihendeid. Täna oli vähe aega sellega tegeleda. Sai tegeletud tooretrossiga, tagasilla ühe puksiga. Kapoti alt veel viimased juhtmed ja voolikud kinnitatud korralikult ning klaasipesu vedeliku süsteem toimib - nii esiklaasile kui mõlemale tulele. Kojamehed töötavad aga pole ära ühendanud veel esiklaaside kojamehi, loodan neidki töötavat. 
   

Praeguse seisuga on vaja hankida värvi velgede jaoks. Äkki sobib veoautovärv? Velgi tahan valgeid. Pean vaatama, kas Haapsalus kuskilt seda saab. 
Vaja on auto värvitoon kuskil kokku segada. Toon on 127H. 
Kui need asjad on olemas, saab värviparandused ära teha ja uksed ka ette panna. 
Vasta

Värvi saad Haapsalust küll, tradilost ntx. Seal autojupipoes on ka valget 2 komponentset värvi vabalt saadaval. 
Kerevärvi saad sealtsamast aga töökoja poolepealt, kuid seda pead ette tellima sest nad ise kasutavad vesipöhist värvi, mida sul ilmselt ei önnestu kasutada, kui sul just värvikambrit pole. Lahustipöhiseid tuuakse tallinnast kord nädalas vastavalt tellimusele.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta

(29-03-2015, 23:29 PM)AnatoliJermakov Kirjutas:  siis seekord sai üles seatud korralik tööstuslik liivaprits. Sellega oli asi natukene jumekam. Kõvem poiss suudab ühe velje poole selle süsteemiga ära lasta minuti-paariga. 
Ahhoi.
Kus asute,oleks ka vbl.huvi liivapritsimise vastu,muidu...
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&...OB7wcLl_nQ
Ja saaksid ka oma värvi teemale ehk abi,neil stend olemas,pinnakas Glasurit ja met.Debeer toodang.Kaidoga saab heasti jutule,ise tassin neilt ka vahest kraami,epokrunti jms.Tradilo virutab e 100 % hinnale otsa + ooteaeg  Wink
Vasta

Tänud eelkõnelejatele. Nüüd on mitu juhtlõnga, midapidi õigele värvile lähemale võiksin jõuda. Proovin need nüüd järele. 
Vasta

igaks juhuks jagan kogemust, siin teemas vist pole juttu olnud, saabil tuleb karbussi õli valada, selleks sai kasutatud kunagi piduriõli, kas see ka õige õli oli, ei ole kusagilt uurimud, aga igastahes pidevalt seda õli kulus ja juurde tuli teda aegajalt valada, See pealmine plastkork lahti keerata , tuleb sealt messingkolb
 välja, ja sinna auku seda õli läkski. kui otsa sai, hakkas mootor puterdama ja ei tahtnud käima minna
Vasta

(03-04-2015, 13:36 PM)hullmaks Kirjutas:  ... selleks sai kasutatud kunagi piduriõli, kas see ka õige õli oli,...

Ei olnud. Käib ATF
Vasta

(03-04-2015, 13:36 PM)hullmaks Kirjutas:  igaks juhuks jagan kogemust, siin teemas vist pole juttu olnud, saabil tuleb karbussi õli valada, selleks sai kasutatud kunagi piduriõli, kas see ka õige õli oli, ei ole kusagilt uurimud, aga igastahes pidevalt seda õli kulus ja juurde tuli teda aegajalt valada, See pealmine plastkork lahti keerata , tuleb sealt messingkolb
 välja, ja sinna auku seda õli läkski. kui otsa sai, hakkas mootor puterdama ja ei tahtnud käima minna

Ma panen pildi manualist, et ma ikka õigesti aru saaksin. Mul on nimelt veidi teistsugune Strömbergi (zenith) karburaator. Juures pildil. Aga kas siis õli peab minema sellesse torusse, millesse messingkolb sisse läheb? Viirutasin selle, mida mõtlen, pildil punasega. Alguses lahti võttes oli pigem kolvi toru ümbrus mingi 1 cm paksuse õlikihiga kaetud ja praegu panin sellesse kuigi aru ei saanud, et miks ta peaks seal olema. Külmalt praegu ei taha lasta pöördesse, sureb välja. Arvasin, et on karbussi sättimise värk. 
   
   

Aga motamehel on õigus. Läheb sisse ATF. Manual kahjuks ei ütle kogust, mis sinna läheb. Info teretulnud. 

Vahepeal roppu moodi juhtmetega jebitud. Tagatuled olid tummad, töötas üks suunatuli, lähi- ja kaugtulede lülitus oli košmaarne. Lähituled läksid peale kabariidirežiimis ja kaugtuled tulede režiimis. Aga sellist režiimi polnud, kus oleks mõlemad töötanud. Abi on saanud jällegi doonorist, kust ära võetud lüliteid ning releesid ning tuled enamuses tänaseks töötavad. 

Ostsin ära velgede jaoks värvi ja kereparanduste jaoks värvi. Parila autost sain lahtiselt nii värve, kinniteid, lahusteid kui ka lakki. Poest ostes oleks see summa vähemalt 2x niipaljuks kujunenud. Üldiselt jäin hindadega väga rahule, epokrunti ja värvi küll jään sealt edaspidigi ostma. Pildikvaliteet on küll väga halb, telefon tuli tehasest nii sita kaameraga aga viga üles ei leita. Peegelkaamera ununes aga töökotta. 

   
Vasta

(06-04-2015, 18:00 PM)AnatoliJermakov Kirjutas:  Aga motamehel on õigus. Läheb sisse ATF. Manual kahjuks ei ütle kogust, mis sinna läheb. Info teretulnud. 
Kas seal mitte mingit märki sees pole, kuhumaani täitma peab? Vat ei mäleta, kraburaatoriga Saabi sai viimati 98-l aastal kasutatud...
Vasta

Vahetatud sai ära spidokas. Peamine põhjus oli selles, et soomlase oma näitas aiateibaid ja kuigi tross oli ühendatud, siis ei reageerinud millelegi. Teine põhjus oli see, et teine spidokas oli lihtsalt nii võimsa stilistikaga. Kuigi mulle meeldib ka see, et näitab täpselt 90 arvuna, mitte 80-100 vahemikku, mida teine spidokas. Ruotslased on ikka hästi teinud - kõige vajalikum 90 km/h on täpselt kella keskel. 

   
   

Nüüd pilt, kuhu mina olin õli kallanud. Mingit otsest märki küll seal torus ei olnud, mingid randid aga on näha. Kallasin tuimalt törts peale ja no selge - masin läheb kohe kenasti pöördesse, kui lapatsit vajutada, mitte mingit köhimist enam. Et oligi selle õli puudumise viga. See õli siis peaks takistama sellel messinkolvil kiiresti liikumast, aeglustab liikumise. Sellest lähtuvalt rõhk karburaatoris ei muutu järsku ja lasebki pöördesse minna järsemalt. Targemad mehed täpsustavad, kuid mina sain niimoodi aru. 
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne