[Daff]

Pole gaasi eest kunagi m3 alusel maksnud ega arvet pidanud, kuna olen balloonigaasi kasutaja. Aga gaas on teadupärast gaasiline ollus ja kokkusurutav. Seega mis rõhu juures neid m3 mõõdetakse/väljendatakse? Selle koha peal mingi möödarääkivus?

Üldiselt gaasiarvesti on niivõrd inteligentne mõõteseade mis ei lase ennast väikesest rõhukõikumisest heidutada vaid suudab adekvaatselt lugeda vooluhulka kindlas ajahetkes.

[maaks]

Kodutarbija gaasitorustiku töösurve on üldjuhul 20mbar. Rõhu- ja temperatuurikorrektorit neil väikestel gaasiarvestitel reeglina ei ole.

[maaks]

Hommikul lahkus jäädavalt elust minu pere >25a teeninud Philips Cafe Roma filterkohvimasin 
 (pilt internetist)
Kogu oma pika elu jooksul vajas ta mäletamist mööda ainult 1x remont - küttekeha otsas olev silikoonlutt oli irdunud.
Viimased 10a ei olnud vanakese "silmanägemine" enam kiita - on/off olekut väljendav tuluke oli "surnud" ja ka "väljanägemine" hakkas viimasel ajal alla käima - 50% kannu all olevast plaadist oli (täielikult) hävinenud. Sellele vaatamata tegi ta veel eile nurisemata 4 jaotise jagu kohvi, aga tänahommikuseks portsuks tema jaksu aga enam ei jätkunud.
R.I.P.
Järeltulijaks sai samuti Philps - loodetavasti ei pea uut nekroloogi kirjutama varem kui 15a.

[sturmbannführer]

mul läks ka kohvimasin katki.olin juba rõõmus,et saan uue masina osta.sportlikust huvist tõmbasin lahti.avastasin,et pumba mootor on läbi.25.- euri ja masin korras.kahju kohe,et ei saanud uut masinat soetada

[Daff]

mul läks ka kohvimasin katki.olin juba rõõmus,et saan uue masina osta.sportlikust huvist tõmbasin lahti.avastasin,et pumba mootor on läbi.25.- euri ja masin korras.kahju kohe,et ei saanud uut masinat soetada

Nagu räägivad naised: "Ära võta endale kuldsete kätega meest. Sa ei saa kunagi ühtegi uut asja. Ta parandab kõik ära."

[tõnn]

Kodutarbija gaasitorustiku töösurve on üldjuhul 20mbar. Rõhu- ja temperatuurikorrektorit neil väikestel gaasiarvestitel reeglina ei ole.

Uued, vähemalt 5a vanused arvestid saavad edukalt temperatuuri erinevuse kompenseerimisega hakkama kuid kindlasti leiab turult ka selliseid arvesteid millel puudub temperatuuri kompensaator. 
Vägevamad suudavad ka näitu ise edastada. 
Rõhu arvestust suudavad teha veidi suuremad arvestid, mida pannakse väiksematesse katlamajadesse. Suudavad kuni 500mbar hakkama saada, meie oludes tavaliselt 100-200mbar.


Kui keegi komistas veesoojendi otsa, mis ei suuda iseseisvalt end süüdata ja vajab piloodi tuld siis soovitaks sellist "vähem ökonoomset" aparaati mitte kasutada. 
Või kasutada seda nii nagu neid kunagi kasutati, enne sooja vee vajadust süütad piloodi ja hiljem kustutad ära.
Ega lampi ei jäta ka ju vannituppa põlema lootuses, et ehk keegi soovib hiljem istuma tulla.

[juri73]

oskab keegi öelda kas pesumasinal Whirlpool AWO/D 53110 saab trumlilaagreid vahetada.

[maaks]

oskab keegi öelda kas pesumasinal Whirlpool AWO/D 53110 saab trumlilaagreid vahetada.

Lihtne vastus on "saab", aga kui keeruline see saab olema sõltub mitmetest asjaoludest :-) Võta kaan pealt maha (ei ole väga keeruline) ja vaata kas trummel on liimitud. Tõenäoliselt on ta liimitud. Seega minu mõistes on keeruline.
Siinsamas teemas eespool on video kuidas ta lahti lõigata, laagrid vahetada ja pärast uuesti kokku liimida.
EDIT: Sama töö nagu siin videos tuleb ära teha https://youtu.be/D7c4_pNdm9I

[juri73]

oskab keegi öelda kas pesumasinal Whirlpool AWO/D 53110 saab trumlilaagreid vahetada.

Lihtne vastus on "saab", aga kui keeruline see saab olema sõltub mitmetest asjaoludest :-) Võta kaan pealt maha (ei ole väga keeruline) ja vaata kas trummel on liimitud. Tõenäoliselt on ta liimitud. Seega minu mõistes on keeruline.
Siinsamas teemas eespool on video kuidas ta lahti lõigata, laagrid vahetada ja pärast uuesti kokku liimida.
EDIT: Sama töö nagu siin videos tuleb ära teha https://youtu.be/D7c4_pNdm9I

Jah sellega olen kursis kuid lootsin et ehk on kellelgi täpselt teada. Kui on liimitud siis käib kaua käib ja tuleb uus tuua. Olen laagreid ise enne ka vahetanud aga selline kebens mind küll ei tõmba

[Walter]

Jätkame külmikuteemaga. Gorenje (kutsun seda Serbia sõjakurjategijate kapiks) 2-kambriline 2 kompressoriga külmik, autom. sulatusega. Üle 10 a. vana. Siiani see sulatus toimis nagu peab - ei pidanud ise mässama lappide ja kaussidega ning kappi tühjendama. Esimene manuaalne sulatus oli eelmisel aastal enne aastavahetust, kui tagaseina oli kogunenud jääkamakad ning sisemine vent. hakkas plärisema kuna jää trügis juba igalt poolt peale. Sulatamine lihtne - tühjaks, sisemised tagapaneelid mõlemal kambril välja kontrolliks ja pool päeva ta läks. Sai puhastatud ka kompressori pealne äravool - huvitaval kombel oli ühe kompressori anumas palju vett mis polnud mitte ära auranud (autom. sulatusel peaks ju ära aurama?). Selleks korraks korras. Töötas kuni eelmise nädalani kui jälle sama teema - jää trügib tagapaneelide tagant välja ja vent. pläriseb, jääs. Külmutusreziim seni +6 / -16 . Külmetab muidu ilusti ja muid probleeme ei ole. 
Küsimus miks läheb jäässe - kas autom. sulatus ei toimi miskipärast? Menüüst ja kasutajajuhendis pole sulatamise kohta midagi, ainult mainitakse selle olemasolu. Sulatust seadistada kuskilt pole tuvastanud. Tihendid korras, uksed istuvad tihedalt ees. Kapis on ka andurid, mis välisel vaatlusel ok ning ukse kauemaks lahtijätmisel hakkab alarm peale - järelikult andurid toimetavad?
Tavakambri sisemise paneeli taga on külmutustorustik, kus hakkab külmetamine/jää teke peale, sealt puhub vent. seda siis kapi kambrisse. Miks see jäässe läheb  - kas on siiski reziim liiga karm? Temp. pole muutnud - kas peaks soojemaks panema?
Tänud kaasamõtlejatele!

[Roomik]

Esiteks sulatuse andur/relee aurusti ("külmutustorustiku") küljes kontrolli üle.
Teiseks küttekeha sealsamas.
Kuugel "freezer defrost sensor".

[v6sa]

Esiteks sulatuse andur/relee aurusti ("külmutustorustiku") küljes kontrolli üle.
Teiseks küttekeha sealsamas.
Kuugel "freezer defrost sensor".

Kas lihtne gaasi koguse vähenemine samuti sarnast efekti ei põhjustanud?

[Roomik]

Eee... külmutusvõimsus peaks nagu gaasi vähenemisel langema?

[v6sa]

Eee... külmutusvõimsus peaks nagu gaasi vähenemisel langema?

Vat seda ma küsingi - mulle on paar külmaga kursis olevat inimest väitnud, et gaasi vähenemine põhjustab drosseli (milleks on vist kapillaartoru enne jahutustorustikku) liiga "äkilist" toimimist ja jahutuskontuuri temperatuur minevat madalamale soovitust. Külmutusvõimsust veel jätkub, aga selle doseerimine ei ole päris õige. Ka meil hakkas Miele vana külmik väga külmuma ja termostaadivahetus midagi ei muutnud. Kapp on samas Xkümmend aastat vana ja ilma igasuguse peenema elektroonikata.

Tundub loogiline, aga kas tegelikult nii ka on, vajaks mõne asja tegelikult tundva kinnistust.

Kuidas tuvastada visuaalselt terve uksetihendi leket?

EDIT: Vale viide termoreguleerventiilile kõrvaldatud. Tänan tähelepanu juhtimast.

[Roomik]

Kodukülmikutel on temperatuuri reguleerimine algeline pumba on-off termostaadi juhtimisel. Vähe gaasi põhjustab asjatu kompressori ketramise, sest temp saavutatakse aeglaselt v üldse mitte. Jää tekib kondenseerunud õhuniiskusest. Paratamatult ja igas külmikus. Tekkiva jää kogust ei määra aurusti pinnatemperatuur, mis on niikuinii miinustes, vaid (ja ainult) niiskuse hulk kapis. Kui jääd tekib normaalsel kasutusel ebanormaalselt palju ja kiiresti, tähendab see, et kapp (uksetihend) pole hermeetiline, õhk vahetub pidevalt. "No frost" tähendab lihtlabast umbes poolekilovatist el.tenni aurusti küljes, mis aegajalt, automaatselt, jää lihtsalt ära sulatab. Töötava süsteemi puhul suudab ka piltlikult öeldes praokil uksega kapi jäävabana hoida.Mugav, aga ka mõningate miinustega- kohati liigne energiakulu ja temperatuurikõikumised kapis sulatuse ajal.

[vant]

Keegi teab äkki? Kas kassettdekki ka keegi on võimeline putitama ja talle juppe otsima? Tegu umbes 30 a. vana tipp-pilliga. Remontida vaja mehhaanikat.

[krossifänn]

Keegi teab äkki? Kas kassettdekki ka keegi on võimeline putitama ja talle juppe otsima? Tegu umbes 30 a. vana tipp-pilliga. Remontida vaja mehhaanikat.

Mõni aasta tagasi viisin 90ndate Sony decki rihmavahetusse ja puhastusse Tartu Arwest OÜ.Rihmad sai ise tellitid ja neile jäi vaid töö(rihmad aja jooksul plastilini sarnaseks muutund ja rullidele kleepunud) Kõige odavam polnd aga ära tehti.

[margus61]

Keegi teab äkki? Kas kassettdekki ka keegi on võimeline putitama ja talle juppe otsima? Tegu umbes 30 a. vana tipp-pilliga. Remontida vaja mehhaanikat.

Pädev inimene on mulle soovitanud sellist kohta, nagu https://spets24.ee/ Oma kogemus veel puudub.

[vant]

Tänud kassetika tagasiside osas. Seal Arwestis ma käisin. Küllap nad asjast jagu saaks, probleemiks pigem jubinate saadavus ja tellimine. Eks proovin tolle teise kohaga ka suhelda. Mina ei usu, et need Pioneeri jupid ilmast kadunud on, ehk neid kuluosi keegi kuskil ilmanurgas ikka müüb. Keegi lihtsalt ei viitsi (ja ei peagi) mingites väljamaa foorumites jms. kohtades tuhlata. Ise ka mitte. Ja oma kümne pöidlaga peenmehhanika kallale ka ise minna ei taha.

[Janka]

Mis põnevaid jubinaid see piuneer siis nii väga ikka vajab?
Tol ajal tehti pillid korralikust rauast. Veorihmade leidmine ei ole tänapäeval enam tapvaks probleemiks. Korralikul meistril on omad varud sahtlis olemas.
Minu meister elab Vecumnieki lähistel. Tööd teeb rämeda raha eest, aga kõik mis ette võtab, selle ka korda teeb.   Vaevalt, et sa sinna sõita viitsid.