[unimüts]

Ajalugu.
1982a kevadel hangiti tutvuste kaudu Saue kapitalremondist 2500rubla eest (üle 10x kuupalk tolajal) väike traktor. Seoses masinate mittelubamisega maaliti masin roheliseks. (heinamaal rohelist masinat raskem näha.
Masin tegi tööd väiketalus. (heinatööd 10ha, kündis 1ha köögiviljamaad ja tegi kõike milleks võiks traktorit kasutada) Masin seisis suvel väljas, talvel oli kuuuris.
Selle tulemusena hakkasid kõik tihendid läbi ajama ja "oli normaalne" et iga hommikul oli mõni lomp all. Seetõttu pidi ka iga kasutuse ajal kontrollima hüdro ja mootoriõli ning kütet. 
90ndatel kuivas väikepotimajandus kokku ja masinale jäi iga aastaga vähem tööd. Kuna masinal olid "hädad" siis soetati teine masin 2004a kõrvale ja see masin lükati kuurinurka seisma - ootama paremaid aegu.
Kuna masinal endal oli kellal 4000tt  ja väheke nostalgilist rumalat armastust tema vastu soojendas südant, sai 2009 või 2010a mootori vahetus ette võetud. Enamjaolt põhjuseks oli, et soovisin korraliku generaatorit (vanemal oli gene ventilaatori sees) ja vähe kulunud mootorit asemele panna.  Uus mootor oli iseenesest rüüstatud, gene starter, õlivann, rihmaratas plekid puudu (lõhutud), kuid sisu oli väga uuevääriline. (pakun et mootor ise on max paarsada tundi töötanud - tunnilugeja vahetatud) Varem vana mootoriga oli õlisurve 1 kandis, siis sellega on sooja mootoriga 4 kandis.


 


Mingil ajal sai ka masinale lisatud esiraskuste pruss raskustega (selleks oli vaja teha vaheplaat (juhtus käes olema odessa adra tald millest teha)
  pruss


Sama aegselt sai ka rattad üle käidud. Kõik rehvid mõrased - võtsin otsuse, et uusi pehmeid vaja. Sai soetatud ukraina dneproshina f268 rehvid taha. Omal ajal oli veel hind 2150eeki. (enne euro vahetust just) Nüüdseks on hind 260eurini tõusnud. (väike juurdekasv rehvi utiliseerimistasu ja hinnatõusu näol)
Seoses sellega, et vanad rehvid said eemaldatud jäid silma 32" veljed. No kapitalile vastavad olid need igati pidi läbikeevitatud. (uusi mõrasid ei tähendanud) Seega sai ostustatud ka uute velgede kasuks.
Esiratastega ei viitsinud isegi maadlema hakata. Kuna disain velgedel oli erinev (kujumuutus harkovi ja vladimiri tehase velgedel) siis sai mõlemad esirattad välja vahetatud voltayre 6.00x16 ja225 rehvide vastu. Tollal oli hind veel 1000krooni paar. Uued veljed sai soetatud börsi kaudu 400 krooni eest paar juurde
Velgede osas ongi natukene hapu, Olgugi, et tegu uutega, on kõik 4 velge õrnalt roosteste kohtadega. 
tagaratas

  esiratas


Aastatel 2000 kanti oli vaja üht puujuurikat välja sikutada aiast ja väheke julmemalt tõmmates tõmbas ühel aisal 10cm tüki küljest ära. 2a hiljem kuigi mädanes puujuur ise ära ja sai kirve abil ta välja tõstetud.
Suurte heinasaadudega oli ära lõhutud pika tõmmitsa keere ja hüdrosilinder vajas remonti.  Silindri võinuks ka remontida, kuid kuna kogu ajal kasutati vana õli (puhastmata) siis olid säär lja kolb läbikulunud - vaja uut.

Seoses lapitud aisaga sai välja vahetatud aisad ja pikk tõmmits ja silinder. Nüüdseks on ka aisade vahelised tõmmitsad ja klambrid vahetatud.


rippsüsteem
  


Niimoodi masin seisis kuni 2014a detsembrini. Aastas sai paar korda teda küll liigutatud (sõidetud 500m) et rehvid ära ei sureks, kuid tööd ei teinud temaga.
Tema kasutamine on paljudele ebameeldiv.  Käigukast loopis nii mõndagi käiku välja ka kõik oli õline. (puhaste riietega ära ligi mine)
 Enamikul töödel on tagumiku vahe mulda täis(iste on praktilislet rippsüsteemi peal ja kõik mis alt lendab jõuab ka üles. Teisalt puudus see pisike pedaalike "kellade" vahel  pidurivõllist eespool


Kuna olin just vladimiri tehase käigukasti remonti lõpetamas ja oli "veidi" vaba aega( vaikselt nokitsedes teeb seda kasti kuskil 50h jutti).  Ostustasin ka sellele masinale väikse kasti hoolduse teha.  Nüüdseks vist juba kahetsen, kuna varuosad suht nulli jõudnud. (Minu kapital tähendab enamjaolt kõikide hammakate, võllide, laagrite väljavahetust veneaegsete uute vastu.
Arvestama pidin plokkdifri paigaldusega ja vaatama järgi miks käigud sees ei püsi.

Lammutamisel sai selgeks miks ei tohi masinat väljas hoida.  Käigukastist vaatas mulle selline jõledus vastu. Käigukasti õli ei olnud keegi minuteada sellel masinal vahetanud peale kapitali.
Algselt sai suure külmaga alt punn lahti lastud ja välja valgus ollus, mille tihedus oli paksem, kui viletsamal aastal vanaema pasteet.  Kogu seda moosi oli kastis oma 2 ämbritäit.
Mina pesin masinat 3x enne remonte ja enne seda oli nõuka ajal teda kord aastas survega puhtaks pestud. Käigukasti poldid olid näpuga kinni keeratud, mistõttu kõiksugune vesi ka vahele pääses. Selle tegi loomulikult ka kergemaks see papptihend, mis ei suuda hingehaurugi kinni pidada ja aja jooksul ära sureb- õhemaks tõmbab.



Kuna seda kasti polnud keegi õlitanud siis loomulikult roostetavad/mädanevad erinevad mitteliikuvad detailid kinni.  Seda juhtus ka plaathammakatega peavõllil. Johhaidii saad kaks 10mm läbimõõduga kuuli hädaga lahti ei liigu võll ei paremale ega vasakule. - ennekuulmatu. Suure jõuga pressides koputades õlitades sai võlli ja hammakad tervelt kätte.
Peale võlli puhastamist vaatas mulle selline elukas vastu.
 
 


Kuna seda pastat vaja käastist välja saada ja pidurid töötasid istus kast paar päeva nokk püsti.


Käigukasti hammakad on samad mis vladimiri tehase traktoril üldjoontes. (vanatüübi kolmikhammaka plokk ja plokkdifri puudumine ei tohi segadusse ajada) Käigukasti korpus iseenesest on
kujult teistsugune vaid õli sissevalamis ava osas (asetseb käigukasti peal roolikarbi küljes) võrreldes 1974-1979a vladimiri masinaga.
Kahvlite süsteem jah on täielikult eriline ja kui kellegil mõni kahvel puru läheb, siis tuleb kuldmuna hakata munema. Pole neid kohanud müügis kuskil ise. Õnneks minul kahvlid on veel kasutatavad.
Huvitav oli aga reeversploki disain- Täpsemalt selle ehitus võrreldes uuemaga distants puks versus rõngas seib.  Revers plokk iseenesest oli kahe fiksaatorseibiga kinnitatud. Vladimiri tehasel on üks vaid. Lõtk reguleerseibide ja ploki vahel oli olematu , kuid selle eest oli eest tulev võlli hammakad nokakujuliseks kulutanud. Rääkimata, et laagrid suure lõtkuga ning käigukastist väljaulatuv sidurisse minev võll lõtkus nii 3-5mm kõikjale. ( ja sealne simmer oli muutnud veidi oma ümariku auku) Kuna vähesel määrar oli ploki hammasratta sees olevad pronkssõrmused kulunud läheb see reeversplokk väljavahetamisele.  See on ka üks põhjustest, miks käike kast välja loobib.



Korralikus töötavas käigukastis oli seega vaja otsida välja mistõttu viskas 3 käiku välja. Laiali võttes aga ei näinud ükski hammakas kulunud, sissesöönud välja. Seega reeversvõllilt viga ei näinud. Peavõllil oli aga silmaga peale vaadates viga näha. Kiirendus aegustus hammakas peetis - kiilukujuliseks kulunud. Selle põhjuseks on roolisamba küljes olev lülituskang. Nimelt sõidu pealt tõmmatakse kiirendus kahvel aeglustushammakalt -kiirendushammakale.

 Ühel hetkel juhuslikult tagumistest suurtest hammakatest kinni hoides tunnen lõtku telgsuunas. Terve plokk liigub hea 10mm paremale vasakule - laagrite pesad pekkis. Suurte plaathammakate sisemised küljed hea 5mm sisse kulutanud.
  differ





 käikude hammakad väljatooduna


Siis tuli küll selline tunne peale, et võttis ohkama.
Kuna masina tihendid nägid veel suht viisakad (paksust papist tehtud) ja nende läbilaske võime ei olnud kuidagi nii suur, et kõikjalt leemendaks õli siis kaesin ka siduri-fiksaatorkarbi vahelise võlli simmerid üle.  Need olid esmalt kulunud- arusaadav. Kuid miks kurat neid kõverdi sisse olid löödud (hea 4mm üks serv üleval)
simmer


Niisiis plaan lihtne. Esmalt paigaldada plokkdiffer. Selleks oli varem võetud üks vladimiri tehase traktor laiali Vaja jäheb hunnik jubinaid

 

[unimüts]

Kuna piltide maksimum 20 sai täis jätkan teise postitusega.

Olin harjunud igasuguste üllatustega. Kuid kõige naljakamad olid külgülekanded. Näide kuidas kapitali tehti. Kui peenkeere/jämekeere tikkpolti pole, siis paneme tavalise poldi asemele.
See, et mõni tikkpolt oli treiali tehtud ja maru pehme, see tüüpiline.


Samasugune jura vaatas mulle vastu käigukasti vasaku külje alumise kaane osas, kus pidanuks olema 4 tikkpolti oli aga 4 tavalist polti.

Lisaks tahtsin ka aisade tikkpolte välja vahetada aisade plaatide seest. Kui hüdropaak maas siis hea vanu tikke välja lüüa.
 Siis avastasin ka, et aisade plaatidele oli kapitalis puks sisse treitud.


Pean tunnistama, et väga bueno. Kuna siiani olen vähestel näinud, et see keskmine auk oleks tihe. Enamikul ta laperguseks kulunud ja oma 5mm lõtkuga.


Plokkdifri juurde tagasi minnes ongi kala. Doonorilt saadud plokkdiffer istus seal hea 5000tt sees. Hambad iseenesest ei näe hullud.



Võrdlus uue hammasvööga
hamm1
hamm2

hamm3

Mul hetkel olemas vaid üks hammasvöö +uhiuus plokkdifri komplekt. Samas hetkel olen kahe vahel, kas hakata seda hammasvööd üldse vahetama või mitte. Kui vahetama hakan, siis loomulikult soetan ka teise. Hamasvöö erinevus (neetide kohapealt) ei tohi lasta segada 59hambane hammasvöö on mõlemal kasutatav. Küsimus lihtsalt kuidas nende neetidega, mis hammasvööd kinni hoiavad käituda. Kunagi sai ühele plokkdifrile vanad needid tagasi sisse pandud (ühelt poolt pea maha käiatud ja siis hammasvöö uus ning kokku tagasi) sellisel juhul keevitasime lihtsalt julmalt ühelt poolt needile uue pea.

Samas murelapseks on ka plokkdifri teine pool:



Nimelt tundub nagu oleks keegi sees käinud ja dikserivaid plekke tagunud. Need igatahes nüüd augulised. (võimalik, et on tahetud ka polte pingutada. Seda aga laagrisukka mahavõtmata.
Nüüd peabki vaatama kust uusi fiksaatorplekke saada. Teisalt tuleb vist fiksaatofdiftid ka 180kraadi keerata, Enamikul juhtudel need otstest kulunud. Idee, et treida uus ei andnud mulle eelmine kord tulemust. Treitud uued diftid on küll mõõdus, kuid pehmed. Ja astmega karastatud diftide tegemine ajab eelarve lõhki.
Hetkel olen ka kahe vahel millist difri ploki sisu 4 hammakat võlli kasutada. Arvatavasti sealgi kulumisjälgi. Küsimus tekib seetõttu, et tagant vaadates vasaku poole pooltelje võll läheb ka vahetusse seoses plokkdifri ehituse muutusega ja erineva kulumisastmega juppide kasutamine on "õhukesel jääl kõndimine".

Vahetusse lähevad ka mõlemad plokkdifrit hoidvad laagrisukad.  Üks seetõttu, et plokkdifri ehituse tõttu vaja plokkdifri kahvlivõlli ka kaanega sukka, teine kahtluse tõttu, et laager oma pessa tihedalt jääks. (varasem pikilõtk) Õnneks sai jäetud eelmise masina lammutusest need jupid ootele.




Käigukasti kaas tahab ka nelja auku juurde saada seoses plokkdifri võlli ja pedaalikinnitusklambri paigaldusega
töötlemata kaas

  vladimiri tehase käigukasti kaas

Kuradi insenäärid on kaantele igasuguseid ebameeldivaid vidinaid ka peale paigaldanud, mistõttu peab veidi pead vaevama, kuidas seda auku täpselt sisse saaks . (üheltpoolt kahvlikõrgendused,  teiseltpoolt surve nupuke, mis jalus.) Arvatavasi tuleb lauapeale viia ja stangliga mõõtude järgi kast joonistada ning närima hakata. Hetkel pole ka ideed kuidas seda cm 40mm auku sisse teha.  Eks seda tuleb veel nuputada.

Hetkel maadlen ma ise loogikada. Kuradi hädasti vajaks harkovi tehase kataloogi. Oman küll mitmeid vladimiri tehase katalooge, kuid seal pole erinevusi nii täpselt kirjeldatud.



Elektri juurde minnes, siis see on eriti haige.
Käigukasti pealt leidsin ühe karbi  pidurivõlli tagant. Sealt käib nimelt selle masina kärutulede pistikule ja kahele poritiivale hargnemine. See karp loomulikult väikeste kruvidega kinni ja kõik alumiiniumist ja roostes.



Elektriskeem iseenesest ei erine paljus vladimiri tehase omast.
Kuna aga Mina ja elekter hoiame üksteisest eemale siis tuleb mõni elektrik leida, kes seda suppi lürpima hakkab.

elektriskeem


Kui tekib küsimus, milleks seda kõike. Siis pean tunnistama, et kõige selle aluseks oli suur suur probleem. Kõiksugu tööriided olid puhtad ja õlilõhna ka polnud küljes. Lohutuseks võinuks ju vana õliga kokku määrida, kuid sel juhul kuidas seda õli küünte alla saaks.  -- kokkuvõttes igav oli ja väheste remonditeemade olemasolu automoto foorumis tahtis parandamist.

Hetkeks raport lõppenud.

[Veiko Varik]

Väga asjalik.
Kumba sul vaja on kas juppide kataloogi või remondi manuali? Viimane on mul PDF-is olemas. Selle ma leitsin http://fermer.ru/ foorumist. Juppide kataloogi nägin ka seal.
Mille taho seal on?

Veiko

[unimüts]

Väga asjalik.
Kumba sul vaja on kas juppide kataloogi või remondi manuali? Viimane on mul PDF-is olemas. Selle ma leitsin http://fermer.ru/ foorumist. Juppide kataloogi nägin ka seal.
Mille taho seal on?

Veiko

Kataloog on ikka jupinumbritega. Detailid ja nende numbrid.  (seda mul vaja)  Probleem selles, et masinal on palju juppe erinevaid ja vaja oleks detailikoode võrrelda. Aru saada üldse, kas ühes või teises kohas on mingi detail olemas või mitte.
Remondi manual on kaks kätt. Ei ole vahet kas on t25 või t25a. Manualides enamjaolt kirjas vaid kui palju õli mingisse kohta lisada jne. - Vaevalt ta mahukate piltidega variant on.

Tahho? ei oska sulle öelda, mille oma see on. See pilt on laenatud hungari foorumist.  Kui omale tahad tahhot pelae panna kasuta originaal t30 juppe. Igas poes saadaval. Exporti minevatel masinatel on kõigil see tahhoga variant kusjuures.

[meli666]

Sai soetatud ukraina dneproshina f268 rehvid taha. Omal ajal oli veel hind 2150eeki. (enne euro vahetust just) Nüüdseks on hind 260eurini tõusnud. (väike juurdekasv rehvi utiliseerimistasu ja hinnatõusu näol)

On need Dneproshinad ka miskitmoodi paremad võrreldes Voltyrede jms.
Muidu näiteks praegu Gersamiast saab pea 100-. võrra odavamalt rehvi kätte.
http://www.soov.ee/valgamaa/Lai_valik_uu...m?ca=1&w=3
Müüdavate rehvide tootjat küll ei ole märgitud.

[unimüts]

Sai soetatud ukraina dneproshina f268 rehvid taha. Omal ajal oli veel hind 2150eeki. (enne euro vahetust just) Nüüdseks on hind 260eurini tõusnud. (väike juurdekasv rehvi utiliseerimistasu ja hinnatõusu näol)

On need Dneproshinad ka miskitmoodi paremad võrreldes Voltyrede jms.
Muidu näiteks praegu Gersamiast saab pea 100-. võrra odavamalt rehvi kätte.
http://www.soov.ee/valgamaa/Lai_valik_uu...m?ca=1&w=3
Müüdavate rehvide tootjat küll ei ole märgitud.

Aga ütle ise. Sul endal ka sama tootja ja sama mudeliga rehvid olemas.  Nende kiri lihtsalt nii haruldane, et tunnen nad kaugelt ära. Kaks soont jooksevad ülevalt alla.


Rain müüb gersamias minuteada india rehve 165euri tk. Kahtlen kas nendel seal piisavalt kautsuki on kummi valmistamiseks. Neil seal ju isegi s.kummi valmistamiseks ei jätku materjali - sigivad nagu jänesd ju.

Voltyre rehvid on head, kuid neil üks suur häda. Väljas seistes lähevad mõraseks paari aastaga. Pisikesed, peenikesed mõrad tulevad hulgim sisse. Sisetingimustes hoides seda muret ei ole.
Seetõttu olen ka ise voltayre rehve 6.00x16 ja 225 kirjaga võtnud ja 6,5x16 ja 275 kirjaga (kahesoonelised) kama toodangut Reaalselt aga mõlemad samas kohas toodetav kaup.

Üldiselt mul tagarehvidega teema, et üritan ühte mudelit hoida enda masinatel all. Kunagi sai üks masin nendega varustatud ja sealt tulenevalt olen ka teistele alla keeranud. f268 miinuseks on talvised mured. Nimelt rehv ise on maru pehme ka talvel. Mõrasid tekib isegi väljas seistes vähe sisse- praktiliselt ei tekigi. Probleem aga on siis kui lähed metsa või sõidad paksu lund pidi millel jääkoorik peal. Just teravad esemed lõikavad selle rehvi külgesid nagu ziletiga.
Kuna hetkel on mul neid f268 rehve 4 masina all siis ei tahaks teist tüüpi kirjaga rehve endale hankida. Venelane toodab ka V110 kirjaga rehve (originaal kiri t25l) kuid need on jällegi maru jäigad.
Seega iga rehvimudel omab omasid hädasid. Nende tundmaõppimine aga piisavalt koolitusraha. Seetõttu kellele ema, kellele tütar, kellele hoopis vanaema.

[unimüts]

Täna sai veidi veel lammutatud masinat.

Külgülekande mahavõtmisega oli selge, et lõppülekandest on korralikult õli sisse jooksnud Seda tõestas ka käise all olev räige õlilaik. Pidurisüsteem oli ratsitud jällegi treiali juppidega ja pidurilint kõverdi sees. (väljastpoolt vaadates oli kõik ok, lahtivõttes teiseltpoolt vaatasid kulunud needipead ja astmesse kulunud lint vastu. Pidurid iseenesest sellel masinal alati töötasid.

sukk



Peale selle, et enamik polte treiali toodang (tavakeermega mutrite jaoks tikkpoldid) oli ka huvitav kaeda kuidas sukk kinnitus käigukasti korpuse külge. Mina olen siiani näinud vaid plekkidega variante. Paljudel juhtudel kuigi plekid mitmekümne aasta jooksul läbimädanenud.

Järgmine üllatus oli see, et difri 214 laagrite vahel oli niipalju jääd olnud, et laagri välimine saale oli end ringi tõmmanud pesas ja sellega nii laagri pealt kui laagri toetuspinna sukal ära hööveldanud. Laagril silmnähtavad kulumisjäljed sees. Laager ise oli ilma lõtkuta imekombel.
differ
Venelase  geomeetria oli nii ämber, et kui tahtsin seda difrit välja võtta jäi miljon asja jalgu. Küll korpus küll parema poole pooltelg. Lõpuks sai difril mõlemad laagrid maha löödud siis meelitas kuidagi ta korpuse seest välja.


Kui külgülekande laiali lammutasin panin ka plokkdifri variandi ja tavalise varianti pooltelgedest kõrvuti. Pikk nuut silmaga eristatav.
pooltelg

Kuna piduritrummel iseenesest oli kulumata, kuid selleeest logises kiilude peal siis tuleb katsetada kas uute kiilude ja pooltelje võlli peal saab tihkem või tuleb ka trummel välja vahetada. Kapitalis on juba uued BTZ kirjadega trumlid küll pandud.

Sai mõlemad difrid laiali lammutatud ja oh imet. Mõlematel distants plekid läbikulutatud ja väikeste hammakate võllid sakki kulunud. Need tuleb uued panna.
Lisaks olid plokkdifri variandi kaaneplekid ära näritud ning poldid pigem lahtised. Diftid olid astmesse kulunud. Täna sai poodi moositud ja lubati 2 nädala jooksul tellida.
difri sisu


Kui nüüd võrdlema hakata vanat difrit siis no kõik disainelemendid olemas, et paigutada plokkdiffer ka sisse. See tõi minule vähemalt kinnitust, et mingitele masinatele on toodangu algusest peale paigaldatud plokkdiffer lisana sisse. Ehk teisisõnu eksportmasinatel oligi sees.

difri külg
differ pealt

[saarrand]

Kas tal see tagasild on vist üsna sarnane/sama T-40 omale? Mul ka selline töö T-40-le praegu käsil, kohe-kohe hakkan laiali võtma.

[unimüts]

Kas tal see tagasild on vist üsna sarnane/sama T-40 omale? Mul ka selline töö T-40-le praegu käsil, kohe-kohe hakkan laiali võtma.

t25, t25a, t16m t40 kõigil on suht sama põhimõte tagasillas, käigukastis.  Lihtsalt enne remonti tuleb mõelda: mis, mida, kuidas ja mis põhjusel asja parandada, tulevast jama ära hoida.
Soovitan need filmid  esmalt läbi kaeda
https://www.youtube.com/watch?v=WbyyUeKSl8E
https://www.youtube.com/watch?v=imghHZc-qi0

[unimüts]

Sai siin mitu päeva tihendeid toksitud. Kurjam on küll väike traktor, kuid selle eest on tihendeid juba üle 25 kogunenud. Kõik augud tahavad korraliku tihendit saada. hetkel on lõigatud umbes nii 1-2mm varuga väljapoole. Kui poltidega tihendi paika panen, siis lõikan kipsi-vaibanoaga üleliigse maha, nii et midagi ripnema ei jääks. Vihkan masinaid millel kõikjalt tihendid paistavad. Kohe näha, et masinat jobu remontinud ja näitab seda ka välja. Olen siiani kõikide masinatega omanud põhimõtet, et kui remontida, ehitada, siis ei tohi kuskilt välja paista, mida tehtud on.
tihendipakk

Lisaks sai laiali lammutatud ka vasakpoolne külgülekanne. Peapõhjus oli pooltelje võlli väljavahetamine ning simmeri vahetus. 

Selle asja juures näitaks ära ka kuidas kõige lihtsam on vahetada t25l pidurilinte. (lihtsamini saab ka, kuid tööaeg hiljem ületegemisel ei tasu end ära)

Esimese asjana kui simmer paigas tuleb paigaldada ka tikkpoldid tagasi. Need tuleb keerata nii sügavale kui võimalik. (juhul kui võimalik kasutada keskelt jämedamaid tikkpolte.
Kui hiljem käis küljes vaja neid tikke panna siis hakkavad nad lahti jooksma.
pooltelg

Peale käise eemaldamist vaatab pooltelg niimoodi vastu.  Põhi probleem pidurilintide vahetusel on, et lõppülekande juurest ei vahetata simmerit ära. see 65x45x10 simmer on selle 4 poldiga kaane all peidus. Et seda kätte saada tuleb piduritrumli kiilud välja võtta. Õnneks nende eemaldamiseks on keskele tehtud m8 keere.
Kiilu stopper splindid maha, kiilud, maha ja kaas maha. UUs simmer asemele, tihend vahele ja kokku tagasi.

Järgmisena pidurilindi paigaldus. Lauapeal annab terve süsteemi kokku panna. Maru mugav kõikjal on ruumi ja ei pea vanduma. Olen pannud ka stiilis, käis külgülekande küljes ja trummel paigas ja siis näppude vahel mängida. Kuid see  on porr kuubis - näpud on suured ja vanduda tuleb palju.
Viimane kord panin nii:
pidurilint käises
  trummel paigas
käis, pidurisüsteem ühendatud lõppülekandega

pealtvaade
 käis tikkude otsas

Enne kui mutreid peale keeran, tuli otsida paremas seisus vedruseibe. Nimelt töös olnud vedruseibid tikuvad ära surema ja nad ei täida enam enda tööpõhimõtet. Kui mutrid paigas siis tuleb arvestada, et viimane pingutamine jääb teha siis kui külgülekanne on juba käigukasti korpuse küljes.  Peenkeerme tõttu ei saa küll kasutada mitme meetrist jõuhooba, kuid piisab kui meesterahvas võtab silmusvõtme ja tõmbab täiejõuga kinni. Arvestama peab ka seda, et võimalusel kasutada keermeliimi. Selle puudumisel tuleb neid mutreid pingutada üle mingi paarikümne töötunni tagant uuesti.

Siinjuures saab ka niii, et see pealmine karp nelja poldiga  on ka käise küljes. Seekord lihtsalt läksin proovima ja poldid tulid lahti, mistõttu pidurivõli karpi pole küljes.
Kui keegi märkab siis sellel on ka pidurisüsteem veidi haigem kui vanemal mudelil. Nimelt selles käise peale käivas karbist jooksevad läbi 2 võlli +pidurivõll. Need kaks võlli on enne 1982aastat
lisaks ülevalt alla minevatele diftidele 3x30mm veel keskelt  poldiga kinni- hetkel näha ristpead vaid. Enamjaolt see süsteem tagas, et pidurilint püsis keskel. Kuid kuna see end ei õigustanud ja enamjaotl mädanes-roostetas ka kinni siis eemaldati see poldisüsteem sealt.

Samas võtsin ka ette, selle käigukasti kaane. Puudus sealt 4 auku 3xm8 ja üks ligi 40mm auk. Esmalt leidsin küll puurimiseks toosi üles, mis oli ka õiges mõõdus. Kuid eelmine kasutaja oli toosi puurimiskinnituse puruks murnud. Seega ei jäänudki muud üle, kui väiksemad augud sisse ja suurema jaoks sain 18mm augu sise. Ja ülejäänud tuli viilida.
Algselt arvasin, et kaanematerjal peaks olema tugev. Samas rooste oli seda juba korralikult hammustanud. Ligemal vaatluse, puurimisel, viilimisel võiks öelda, et tegemist tavalise lehtmetalli tugevuse plaadiga.  - seetõttu seal enamjaolt ükski keere ei püsigi ning kõiksugu kõrvad murduvad puru.

kaas enne
kaas pärast


Hetkel ongi olukord nii, et saab 2 nädalat vaikust. PÕhjus see, et jupid tellitakse kaugemalt sisse ja siis läheb difri paigalduseks ja käigukasti võllide paigaldamiseks.

[Tomasa]

Tere

Venekeelne Harkovi T-25 kataloog aastast 1972 on olemas Tartu Linnaraamatukogus. Seal raamatus on traktor pulkadeni lahti võetud ja igal jupil number küljes. Olen raamatut seal lugenud. Kui on huvi ja asud Tartust kaugel võin raamatu laenutada ja mõne vajaliku lehe pdf-is saata. Kogu raamatut on ilmselt palju skännida.

Mul omal ka sarnane traktor, isegi nõukaaegsed dokumendid selle kohta olemas. Traktor on enam-vähem töökorras ja meie käes u 30 aastat.

Toomas 

[unimüts]

Tere

Venekeelne Harkovi T-25 kataloog aastast 1972 on olemas Tartu Linnaraamatukogus. Seal raamatus on traktor pulkadeni lahti võetud ja igal jupil number küljes. Olen raamatut seal lugenud. Kui on huvi ja asud Tartust kaugel võin raamatu laenutada ja mõne vajaliku lehe pdf-is saata. Kogu raamatut on ilmselt palju skännida.

Mul omal ka sarnane traktor, isegi nõukaaegsed dokumendid selle kohta olemas. Traktor on enam-vähem töökorras ja meie käes u 30 aastat.

Toomas 

Anna link. Nimega "kataloog" , t25, t25 kataloog, traktor t25  ei tulnud õiget vastet.

Kui kellegil on vihje, kust võiks saada, siis palun andke ka link. Vihje ei anna 99% tulemust. Vaja konkreetset asja mitte lootusi.

[muska71]

Tere
 Kogu raamatut on ilmselt palju skännida.

Milleks skännida?Mina pildistan diksiga raamatu üles ja korras oluliselt kiirem ja mugavam

[Tomasa]

Minu link ongi see, et Tartu raamatukogus on kataloog olemas. Kui huvitab siis astu sealt läbi ja vaata üle. Kui ei huvita siis otsi edasi.

Toomas

[Veiko Varik]

Ma pakun välja, et see raamat on see millest räägitakse http://www.ester.ee/record=b4266381*est See küll asub EMÜ raamatukogus.

Veiko

[Aspelund]

See on osade nomeklatuur (loetelu), mitte varuosade kataloog...

Veebis on sellised raamatud olemas:

1972


1971


A.

[unimüts]

Jep need õiged kataloogid juba. Olen isegi netis kaanepilte kohanud, sisseskännitud, fotografeerituna ei ole kohanud. Kuid see selleks.

Hetkel vist vaadatakse poodides mind kui napakat. Küsib igasuguseid mittevajalike detaile - mis ei kulu ega idane. Vaatab hetkel on mind kostitatud teadmistega vanade traktoristide poolt, et millele pean tähelepanu pöörama remontides. Hetkel käibki igasugune eeltöö  masina juppide komplekteerimise, sorteerimise ja puhastamise vallas. Paljud detailid on kapitalis käepäraste vahenditega remonditud/taastatud/uuendatud. Need vead üritan ise likvideerida võimalusel. (a'la fiksaatorkarp vahetada, kuna üks kõrv puruks. käigukasti läbiv sidurivõll korrastada ja paigaldada aisaplaadile üks puuduolev polt tagasi/juurde. - Loodan siiani vaid, et nad ei murdnud seda m12 polt sinna sisse, sest aisadeplaati küll ei tahaks lahti lasta. Kui juba need lahti hakkavad käima, siis murrab kiirelt poldid puruks.)

Kuna siin mitu päeva on seganud remonti metsatööd koduaias. Siis pole saanud masina juurde hiilida.

Plokkdifril sai siin hambad ülemõõdetud ja kuluvus oli nii minimaalne, et pole mõtet hammasvöösid vahetama hakata. Õnneks on terve hambumine ühtlaselt kulunud. Arvatavasti oli doonormasinal keegi selle jupi ikkagi väljavahetanud kunagi.
Hetkese seisuga endal lähevad kastis vahetusse:
Reeversplokk, reeversist etteminev võll, JVV esimene lühike võll, JVV pikk võll, 1/3, 2/4 ja 5/6 hammakas reevers võllilt ja peavõllilt kolm hammakat +kiirendus aegustus hammakad.
Hammakate kohapealt võib tulla muutusi, sest pole kõiki varusid veel tuppa lauapeale vedanud, kus komplekteerima hakkan. Tahan esmalt saada poest uusi hammakaid veel kätte.

Lisaks vahetan ka kõik laagrid välja. Laagrite kohapealt ei ütleks midagi halba. Masinal kuigi 4000tt oli kellal, kuid oletan, et kapitalis vahetati kõik laagrid välja. Võiks öelda, et laagrite olukord oli sama (lõtkude suhtes), kui 2500tt tehase masinal. Lõtk nii 2x suurem kui c3 lõtkuga laagritel originaalis (nii 0,5mm külgsuunas)  Õnneks väiksemaid laagreid liigub veel massides veneaegseid uusi. 
Suuremad peavõlli, reevesvõlli ja difri omad tuleb veel poest  võtta. (siinjuures kui kellegil on uusi veneaegseid üle võib märku anda. Otsin 214*2tk, 1209, 102506,
308*2tk, 50308, 406 ja 407 -- Tellisin küll uued ära, kuid cccr laagrid sobiksid sellele masinale paremini) 

Heas korras tundusid esmapilgul alumine T-käbivõll ja jvv hammakad ja ülevalt reeversvõll. Ülejäänudel oli esmapilgul puudujääke.



Stiilinäide, kuidas teha  kapremonti.  Omanik on pühendunud masinale. Remonti teostatav ruum on puhas (kasutatud isegi papp põrandali). Kuskilt kõrvalt riiulist ei kuku midagi kraevahele kitsikuse tõttu. Kena vaadata sellist pühendumust. Sellise remondi läbitegemisel võib vabalt 2000tt veel kellale juurde saada. Vaadates juppide hunnikut mida välja vahetati pakuks 500euri juppidele+tööraha. Väheke nutune oli vaadata kuigi India+hiina juppide kasutamist. Kuid arvatavasti polnud muud võtta. Eestiski juppidega suht kaldu Poola poole.
https://www.youtube.com/watch?v=r-h_TxXRQX4

[unimüts]

Kas Keegi oskab öelda, kuidas lisada õlipumba ajamisse õli.  Õuna raamat vihjab, et õli vaja 0,3l

Õli sissevalamis koht on õlipumba ajami peal. Sisurikoja all on väljalaske ava. Kas küljepealne all servas on õli taseme kontrollava??

[koosamafia]

Täpselt nii nagu kirjeldasid.


Tegelikult pidasingi silmas ajami korpuse küljel olevat korki.
http://www.autosoft.ru/online/acat/?idgr...=3#p896895

[unimüts]

Täpselt nii nagu kirjeldasid.

kahjuks ei ole nii nagu kirjeldasin.

Õli väljalaske avad on nii sidurikoja all kui küljepealne ava. Kui küljepealne avast õli väljalased jääb sisse ca 100ml õli. Selle kogusega võib talvel laager kuivale jääda.
Üliharva pidi olema ka kontrollpunn hüdropumba ajami küljes (pidi asetsema starteripoolses küljes) Kahjuks aga kaotati ehituse käigus see punn ära.

Reaalsuses jääbki nüüd niii, et peab tapipritsiga välja arvutama mitu lööki õli sisse suruda ja siis on ok. Igal juhul võis kogus 0,3-0,4l vahele jääma. Üle selle pidi simmereid suruma hakkama.
Alla selle aga laager kuivale jääma.