Töökoja valgustus
#41

(18-01-2015, 19:18 PM)Ivar Kalev Kirjutas:  On üle uued:

LUMINOFOORTORU POLYLUX 58 W COOL WHITE
Sokkel G13, pikkus 150 cm, värv 840 (külm valge), läbimõõt 26 mm. Soovi korral käibemaksuga (lisandub). Kogus 10 tk, müük kõik korraga. Hind kokku 9 €.
[Pilt: 9cc204da89fc1cf0cacc0c91a213900a.jpg]




LUMINOFOORTORU LUXRAM TRI-PHOSPHOR 38 W
Sokkel G13, pikkus 120 cm, 3100 Lm, 4000K, läbimõõt 26 mm. Soovi korral käibemaksuga (lisandub). Kogus 10 tk, müük kõik korraga. Hind kokku 9 €.

150 cm müüdud

www.kingibaar.ee | firmatekstiil ning äri- ja reklaamkingitused aastast 1994 üle EESTI!

Vasta
#42

400 on suhtkoht miinimum, pigem normaalne üldvalgus. Normaalne valgustugevus töökohal oleneb üldvalgusest, töökohast, töö tegijast ja tehtavast tööst. Mina arvestaks 7-800 ja üles luksi, kui päris puude lõhkumisega tegemist pole. Ja oluline on selle juures ka ühtlane valgus. Näiteks prosed liiga lähedalt hakkavad peegeldama ja teevad teistpidi halvaks selle asja.
Vasta
#43

(19-01-2015, 01:11 AM)Flammable Kirjutas:  400 on suhtkoht miinimum, pigem normaalne üldvalgus. Normaalne valgustugevus töökohal oleneb üldvalgusest, töökohast, töö tegijast ja tehtavast tööst. Mina arvestaks 7-800 ja üles luksi, kui päris puude lõhkumisega tegemist pole. Ja oluline on selle juures ka ühtlane valgus. Näiteks prosed liiga lähedalt hakkavad peegeldama ja teevad teistpidi halvaks selle asja.

800 üldvalgustuseks hakkab natuke silmade peale. Eriti ainult ülalt langeva valguse puhul - nagu silmad korraks tõstad, oled alla vaadates mõnda aega pime. Aga eks see on natuke individuaalne kaWink

Märkisid õigesti, et sõltub tööst. Mulle jäi mulje, et teema räägib üldotstarbelise töökoja üldvalgustusest. Seega võime vist välistada juveliiritööd ja trükiettevalmistuse. Vist ka kanepikasvatuse (kuigi selles viimases ei saa vist kunagi kindel olla). Rahast räägiti ka - et valgustamine päris vaeseks ei teeks.

Seega räägime üldvalgusest. 800 luksi eeldab päris muljetavaldavat valgustiparki lakke. See on tehtav, kuid mitte odavalt. Räägid ju isegi prožektoritest laes, mida ei tohi liiga ligistikku panna... Säärastel eredatel kodupäikestel on aga kalduvus üsna suure söömaga olla.

Kuigi üldjoontes olen nõus: täpseks tööks on vaja oluliselt enam, kui üldvalgustuse 400.
Vasta
#44

Leidsin sellise äpi
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.notquitethem.android.luxmeter&hl=en 
 ja nüüd läheb suuremaks mõõtmiseks.
Vasta
#45

(19-01-2015, 10:36 AM)Meistrimees Kirjutas:  Leidsin sellise äpi
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.notquitethem.android.luxmeter&hl=en 
 ja nüüd läheb suuremaks mõõtmiseks.

Täpsuse huvides tasuks kusagil luksmeetriga kohtuda ja parandustegur õigeks keerata. Aga jämedalt võiks kehtida ka vaikeseadistusegaWink
Vasta
#46

LED-de ja üldse valgustuse puhul peab vaatama seda, et kui suure pinna pealt see valgus tuleb. Toa saab valgeks niimoodi, et panna üks cm2 suurune üliere täpp lakke, mille poole silmi tõsta on lausa valus. Saab aga ka niimoodi, et valgusallikad on ühtlasemalt ja suurema pinna peale jaotatud. Ja mida vähem on valgusallikaid, seda rohkem esineb varjusid.
Vasta
#47

Valgustuse projekteerijad arvestavad oma projektides küll valgusti kõrgust, valgusti poolt antavat valgusvoogu ja valguse nurka, ruumi lagede ja seinte värvi ja veel mitmeid asju, muuhulgas ka seda kui ühtlane valgus valgustatavatele pindadele langeb. Cool
Vasta
#48

(26-02-2017, 12:56 PM)veix__ Kirjutas:  Toa saab valgeks niimoodi, et panna üks cm2 suurune üliere täpp lakke, mille poole silmi tõsta on lausa valus. ... Ja mida vähem on valgusallikaid, seda rohkem esineb varjusid.

Issand Jumal seda ei teadnud ja riputas meile taeva vaid ühe üliereda täpi, mille poole silmi on tõsta väega valus ... ja ometi on päikesevalgus kui loomulik valgus suurema osa päevast praktiliselt varjudeta  Big Grin
Vasta
#49

(27-02-2017, 21:40 PM)honkomees Kirjutas:  
(26-02-2017, 12:56 PM)veix__ Kirjutas:  Toa saab valgeks niimoodi, et panna üks cm2 suurune üliere täpp lakke, mille poole silmi tõsta on lausa valus. ... Ja mida vähem on valgusallikaid, seda rohkem esineb varjusid.

Issand Jumal seda ei teadnud ja riputas meile taeva vaid ühe üliereda täpi, mille poole silmi on tõsta väega valus ... ja ometi on päikesevalgus kui loomulik valgus suurema osa päevast praktiliselt varjudeta  Big Grin
Lõunaosariikide värk, päike paistab seniidis ja lausa suurema osa päevast.  Toungue 
Vanajumal pani oma lambile ikka hajuti ka, atmosfäär nimeks. Vaakumis lõpeb päikesepaistetus varju piiril nagu noaga lõigatult.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne