Elu maal

Tavaline diiselmootor saab ka töötada puugaasil. Asi näeb sedasi välja,et pannakse siis diiselmootor tööle vaevalt tühikäigul tiksudes...... ja kõik ülejäänud tuleb gaasigeneraatorist. Vaja on siis ikkagi mingit kogus diiselkütet. Vanasti kasutati puugaasi ka diiseltraktoritel. Kui jõudu väheks jäi,anti ka diiselt juurde puugaasile...... Ma ei mäleta kahjuks palju olid suhted diiselkütuse ja gaasi kasutamisel. Selge on see,et igal mootoril oma kogus.....
Kahtlejatele võin väita kindlalt ( olen kursis),et oleme ja elame maal ja jutt käib ka maaelust... Big Grin
Vasta

Võtaks selle kütuseteema vahepeal kokku. Juba tekivad tõmblejad, kes arvavad, et iga arutelu puhul saab selle teemast kohe teha järeldused osalejate tõekspidamiste ja töövälise aja sisustamise kohta...
Kui võrrelda bensiini ja diislit, siis on diisli eelisteks parem säilitamine, laiem kasutusvaldkond, väiksem tuleohtlikkus, kasutusvaldkondadest(kõik sõjaväed ja igasugune transport) tulenevalt parem saadavus. Bensiini eeliseks on teatud valdkondades kasutatavus (saed, generaatorid, muruniidukid, päramootorid, motorollerid, lihtsalt väikesed nö toorikmootorid). Reaalselt maapiirkonnas on naabri käest lihtsam laenata küll paraku kanister bensiini kui diislit Smile
Puugaasi plussiks on sõltumatus välistest tarnijatest ja kütuse olemasolu meie kliimavöötmes. Miinuseid on kõvasti, aga seda plussi ei ole võimalik ümber lükata. Biodiisli tootmine on küll võimalik, aga kui sul on võimalik külvata hektareid rapsi, seda pritsida ja see koristada ning õliks pressida, siis ilmselt saab ka diislit hankida.
Bioetanooli tootmine on küllaltki energiamahukas, selleks on vaja tegeleda toorme hankimisega ning kui lõpp-produkt on käes, siis ilmselt on paaki valamise asemel mõistlikum sellest toota hundijalavett või vahetada piiritus mingi muu kütuse vastu. Toormena ilmselgelt suhkrut või vilja või kartuleid ei kasuta. Suhkruroog ja mais meil normaalselt ei kasva. Igasugune kasvatamine tähendab külvamist ja koristamist ning vähemalt hooajast viidet vajaduse tekkimise ja lahenduse leidmise vahel.
Igasugustest biogaasidest ma ei tea suurt midagi, aga ma kujutan ette, et nende kasutamiseks tuleb need kompressori abil kõigepealt vastavasse paaki piisavalt suure rõhu alla lüüa, et piisavat kütusevaru kaasas kanda. Samuti ei õnnestu ilmselt ühe majapidamise jäätmetest arvestatavas koguses biogaasi tekitada, kui just suuremaid pudulojuseid ei pea.
Vasta

Ma mõtlen seda, et kui gaasi katlaga jukerdatud sai, siis see puude tegemine sinna juurde oli paras nuhtlus. Kuurist toodud küttepuud sai klotsideks saetud ja mõneksjaks ahjuotsa kuivama pandud, et vähe paremini vunki välja annaks. Seega ilmselt on puuriidad esimesed asjad mis puugaasi ajastul minema tassitakse õuepealt. Edasi vast palkmajad. Toores võsa sisaldab 50%vett ja selle aurutamine vaja niipalju energiat, et ei sobi sõitmiseks.

"Aurukatlaga" oli aga sedasi.(olen seda vist juba kusagil kirjutanud)
Sattusime sõbraga hoogi ja sai heal õuna aastal tehtud üks korralik veini kogus. Kui arvestada seda, et vein andis välja sõitvat toodet kusagil 1,5l - 2l kümne liitiri veini kohta, siis oli meil järelikult ümmarguselt umbes 100l piirituse varu olemas ja selle "aurukatla" ümber tantsimine oli palju lõbusam(ei, ei olnud seal hirmus jooma möll, sest muidu kraami kvaliteet langes ja asjal ei olnud mõtet) kui puid klotsideks saagida. Missest, et puid küsis ka pliit millepeal katel kõhises.
Mingi emotsionaalne väärtus peab ka asjal olema. Ikkagi kriisi aeg ja moraal madal.
Pealegi ei vajanud auto mingeid ümberehitusi ja sõitis 5l sajale sellega.
Kui nii kriitiline aeg mööda sai, et kõik paaki läks, siis sai tehtud sedasi, et esimene osa läks autole, teine läks äiale, kolmas läks omale, ja neljas jälle autole. Toimis laitmatult. Harjumatu oli auto heitgaaside täiesti lõhnatu aur.

Toormest on muide eestis täiesti kasvav asi suhkrupeet. Omale manustamiseks jääb nats veider maitse juurde.
Aga kui on aetud viljast, siis see vanakooli viljaaida lõhn ja mekk mis metsakohinal juures on, on ikke hea küll.
Õunast ja meest on ka hea ajada.
Tänapäeva suhkrust tuleb selline sodi nagu on Viru Valge Ja kui keegi peaks ütlema, et see on parim kraam, siis ma ei vaidle, aga olen üsna veendunud, et väitega välja tulnu, ei ole kvaliteetset metsakohinat proovinud. Lõpuks on asi vaid maitsjas.
Kartulist ei ole proovinud ajada ja ei ole ka tarbinud kartulist aetut.

Tänase seisuga on masina jahutusvaat läbi roostetanud ja keedunõu vajab vahetamist. filtrid kadunud ja ega sedagi ei mäleta vist, kus jahutustoru on.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Rääkides õlipõletajatest, ei saa mainimata jätta, et seniks, kui meie maapind kannab Edik Esimese nimelist pühameest, pole  tarvis peljata, et kellegi tuba jääb külmaks või vanakooli masuudipress kõngeb janusse. LiPo-s on pakkuda toiduõli nimetaha peituvat kütteõli/suvist mootorikütust hinnaga 83 juudisenti liiter. Ja leedukate Mahhima pakub sarnlevat produkti kampaaniakäigus suisa 79 juudikopikat lirtsust. Kiirustage seltsimehed unetud!

PS. Mõtlesin isegi homme minna paskerakonna promoüritusele  huiburgi ja küsida ühe aluse soodsat mootorikütust Smile
Mägramaja peaks sellega vurama suiselaal pannkoogiaurude pilves muretult.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

ee
ääää
ehk oleks viimase posti tegemata jätnud?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(22-01-2015, 03:57 AM)Marko Kirjutas:  ee
ääää
ehk oleks viimase posti tegemata jätnud?

Vabandatagu nüüd minu äärmiselt lolli ja kohatut küsimust, aga kas selle murekirja taustalt võib tuvastada murelikku Edinaja Rossija kohaliku rakukese poolehoidjat?

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

oo ei 
ammugi mitte
aga see peaks ilma lisasegiuseta ka selge olema Big Grin

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(22-01-2015, 02:21 AM)karvik Kirjutas:  Kartulist ei ole proovinud ajada ja ei ole ka tarbinud kartulist aetut.
Vanakooli meeste sõnul ei pidanud selle va vanakurja ajamiseks olema paremat tooret kui külma saanud ja mädanema läinud kartul. Andmed sõbralt, kelle vana-vanaisa või kesse tal oligi, olnud mõisa viinaköögis meister.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(22-01-2015, 03:57 AM)Marko Kirjutas:  ee
ääää
ehk oleks viimase posti tegemata jätnud?

Mis sellel postitusel siis viga on?

Väga soodne kütusepakkumine ju. Kusjuures seda toiduõli võib veel solkida millega iganes (kui keskkonnapeded ei näe). Ässad on kuuldavasti kasutatud mootoriõli, kasutatud hüdroõli ja üldse igasuguseid õlilisi tooteid pressi alt läbi lasknud (muidugi segatuna kütusega).
Vasta

Puust ja punaseks http://www.hot.ee/olaaf1/mater/puskar/puskar.htm

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(22-01-2015, 14:13 PM)viplala Kirjutas:  Puust ja punaseks http://www.hot.ee/olaaf1/mater/puskar/puskar.htm

See artikkel on vist samavana kui internet Big Grin

Kunagi ammu, kui omale 56k modemi sain, oli võimalus vähe rohkem netis kolada kui aeglasemaga, siis leidsin ka selle.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Tundub et teema on õigel ajal hoogu võtnud! Viimane aeg punkreid tagaaeda istutama hakata- mine tea äkki käibki litakas ära! Big Grin https://www.youtube.com/watch?v=5o-GpUWGeDE
Vasta

(22-01-2015, 03:42 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Rääkides õlipõletajatest, ei saa mainimata jätta, et seniks, kui meie maapind kannab Edik Esimese nimelist pühameest, pole  tarvis peljata, et kellegi tuba jääb külmaks või vanakooli masuudipress kõngeb janusse. LiPo-s on pakkuda toiduõli nimetaha peituvat kütteõli/suvist mootorikütust hinnaga 83 juudisenti liiter. Ja leedukate Mahhima pakub sarnlevat produkti kampaaniakäigus suisa 79 juudikopikat lirtsust. Kiirustage seltsimehed unetud!

PS. Mõtlesin isegi homme minna paskerakonna promoüritusele  huiburgi ja küsida ühe aluse soodsat mootorikütust Smile
Mägramaja peaks sellega vurama suiselaal pannkoogiaurude pilves muretult.

Kunagi aastat 3-4 tagasi kui sõitsin diisel golfiga, sai ennast tihti kohaliku saastamarketi ette pargitud. Seejärel sealt kärutäis liitrised õlisid toodud ja seal samas poe ees paaki kallatud. Rahvas vaatas vähe imelikult, keegi miskit öelda/küsida ka ei julgenud Big Grin

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta

Äkki ongi tegemist ajastu ja tõekspidamiste muutusega. Äkki ma olen millestki valesti aru saanud oma elu jooksul. Äkki ma olengi elule jalgu jäänud koos kõigi nende uute asjadega. Äkki siiski elu arengul ongi oma evolutsioon mida me tänasest seisukohast ei näe. Äkki me nutame taga seda mida me tahame näha ja samas ka seda mida me ei saa eales enam tagasi. Äkki me ei tea lihtsalt tulevikku... Äkki siis tulevik peabki olema selline, segane vms, ilma juurteta, ilma millegi tähtsata, kusagil lõputute võõraste naabrina, ilma tegeliku kohata, ilma tegeliku koduta... 


Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Aga elu ongi viimase viieteist-kahekümne aastaga tohutult muutunud. Samas, protsessi sees olles pane seda nagu suurt tähelegi, võtad kui tavalist elu. Ükspäev sai ka mõtteid liigutatud antud teemal ja üks järeldus, mis enda jaoks selgeks sai, on elu kolimine virtuaalsesse reaalsusse. Vähe ringi liikudes ju näed, mis rahvas teeb ja kus asub oma mõtetega. Kõik krabavad oma nutikaid telefone või tahveleid. Isegi reguleerimata ülekäigust üle jalutades, isegi ei vaadata enam kuhugi poole, lihtsalt minnakse. Autojuhid samamoodi, jälgratturid, bussijuhid, reisijad. Mis rongi kabiinis veel toimuda võib, ei taha mõeldagi. Kodus, tööl ja puhkehetkel. Hirmus asi, aga järgmised põlvkonnad on juba täiesti sõltuvuses, selle asemel, et päris elu elada. Hullemaks läheb arvatavasti.
Oleks siis, et asi toimub ainult meil, kui nutikeskkonna eesliinil, nagu ise armastame uskuda. Isegi neegripoisu, kes on mingi lobudikuga mitu päeva näljasena merel loksunud, shansud fihvti-fihfti, teeb maale pääsenuna esimese asjana selfi, pildistab uppunud lapsi ja saadab buntu-buntu maale omas keeles rõõmusõnumeid tõotatud maale jõudmise kohta. Palmi all võetakse see inf samamoodi läbi helenduva ekraani vastu ja tänutäheks ohverdatakse oma puuslikule kõik pudulojused. Kuhu edasi? Varsti on arvatavasti ka koduloomadele ekraan pähe kinnitatud, et mustik, nüüd lüpsile ja ohakate asemel näidatakse ädalat. Mukile tehakse diivanilt tõusmata selgeks, et vaja lambad teise aia nurka ajada. Lammastele käib 24/7 ajupesu, mida nende seljas kasvavast karvastikust osavate hiina näppude vahel teha saab või antakse järjekordne teadaanne leivanormi kahekordistamiset, kuigi tegelikult võeti pool maha. Tulevik on kummaline. Tegu on ilmselt suuremahuliste inimkatsetustega, eesmärk üsna kahtlane. Seejuures hävineb ka maaelu suuresti, sest kõik tahavad suurde linna ja neid krdi ekraane omada. Ikka kallimaid. Huvitav ongi ju see,et võid osta mingi 49 või 1049-se. Igale ühele midagi.
Vasta

Progress on toimunud. Muud ei miskit.
Kui varemalt olid infoallikaks ajalehed-ajakirjad, siis nüüd internet. Lihtne ja loogiline.
     
Suuremate linnade pildis oli täiesti tavaline nähtus. Lisaks veel nii mehitatud kui automaatsed müügiputkad.
   
Ma ei leia tänases elektroonilises meedias mitte miskit veidrat.

Kui kolmkümmend ja varem aastat tagasi ilmusid manitsused, et käigu pealt pole ohutu ajalehte lugeda (mäletate neid pilte?), siis täna käib see jutt edasi, lihtsalt info allikad on elektrooniliseks muutunud ja mahuvad vabalt taskusse.
Vasta

(10-10-2016, 07:47 AM)alfredo Kirjutas:  Kõik krabavad oma nutikaid telefone või tahveleid. Isegi reguleerimata ülekäigust  üle jalutades, isegi ei vaadata enam kuhugi poole, lihtsalt minnakse.
Oli juba ammu selle kohta hoiatus! Terve film. Suriku seikluste kangelane.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Elu maal - uuriks teiste kogemusi selles osas. Smile Nimelt teemal, "korraldatud prügivedu". Mu talu asub 400m kaugusel "suurest" teest. Taluni viib kõva ja korralik pinnasetee. Talu juures suur ja kõva pinnaseplats ümberpööramiseks olemas. Aga jäätmevedaja keeldub konteinerit tühjendama tulema (olgugi et lepingut sõlmides sai nii kokku lepitud). Ajakulu ja kõik muidugi arusaadav, aga maapiirkonnas teenust pakkudes peaks ometi olema sellega ju arvestatud? Või ongi nii, et kes vähegi suurest teest eemal, veavad ise oma konteinerit? Või matavad lihtsalt prügi maha? Ma kardan, et võibolla ühe korra vean selle konteineri ise ära, aga teisel korral juba pudenevad rattad küljest.
Vasta

(31-05-2017, 11:45 AM)olli Kirjutas:  Elu maal - uuriks teiste kogemusi selles osas. Smile Nimelt teemal, "korraldatud prügivedu". Mu talu asub 400m kaugusel "suurest" teest. Taluni viib kõva ja korralik pinnasetee. Talu juures suur ja kõva pinnaseplats ümberpööramiseks olemas. Aga jäätmevedaja keeldub konteinerit tühjendama tulema (olgugi et lepingut sõlmides sai nii kokku lepitud). Ajakulu ja kõik muidugi arusaadav, aga maapiirkonnas teenust pakkudes peaks ometi olema sellega ju arvestatud? Või ongi nii, et kes vähegi suurest teest eemal, veavad ise oma konteinerit? Või matavad lihtsalt prügi maha? Ma kardan, et võibolla ühe korra vean selle konteineri ise ära, aga teisel korral juba pudenevad rattad küljest.

Linnas on selline asi nii reguleeritud et veidigi pikema konteineriveo eest kasseeritakse lisatasu ja hoidku jumal kui sul veel mingi värav on seejuures vaja avada - kuskilt ajakirjandusest käis läbi et värava avamise eest kasseeris mingi prahifirma ekstra 7 euri.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Käsivedu on hinnakirjas täitsa olemas jah, kuni 50 meetrit maksab 11 eurot Big Grin
Samas ma ei eeldagi, et prügivedaja käsitsi 400m kauguselt seda konteinerit tooma peaks. Võiks ikka autoga kohale sõita ju?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne