laagrite numbri teisendus mõõtudesse
#1

Ei taha rumalana näha, kuid vajan abi teadmistes.

Kuidas teisendatakse laagri numbreid laagri mõõtudesse (mm)

Näiteks
207--35x72x17mm
209 -- 45x85x19mm
305 -  25x62x17mm

Sisemine läbimõõt, välimine läbimõõt ja paksus.


Tean et siseläbimõõtu teisandatakse viimase numbri korrutamisel viiega. ehk 305 puhul 5x5=25 ja 209 puhul 5x9=45mm
Kuid kuidas läbimõõt paika pannakse? Ja paksus?


Miks ma seda küsin on seetõttu, et alatihti on keegi geenius asja lahti harutanud ja laagri minema visanud. Nüüd oleks küll mõõta võlli läbimõõt ja korpuse laagripesa läbimõõt, kuid see hunnik tööd otsida vastava numbriga laager nende kaudu välja netist.

Ehk keegi aitaks veidi harimisega Smile

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#2

Mehhaaniku käsiraamat aastast 82

Bensiinis peitub kiirendus - diislis vingu hais.
Vasta
#3

Neti otsing annab kiiremini vastuse kätte kui ise arvutama hakata.
Vasta
#4

mehed mehed mehed

Saage aru, pole vaja mingeid raamatuid. Ega S.xe.i kaemisest ei saa veel teada naise kokkamis oskustest.  Vaja ikka juhendit, mida annab välja trükkida ja seinale riputada garaazi. 

Internet on tore asi, kuid tänapäeval käib tellimised ikka telefoni kaudu. Annad numbri, tuuakse laager. Igasuguse nutitelefonid on küll toredad internetis käimiseks, kuid mehaanik suudaks selle suure displeyga asjanduse kiirelt ära lõhkuda poltide ja haamrite vahel.

Seega ikka asjaliku juhendit vaja mitte tühja loba.   Küsimus tegelt lihtne. Kas keegi oskab teha selgeks kuidas see teisendus käib? Või on siin vaid pühapäeva targutajad koos?

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#5

Oh meheksed, kus te tunni ajal olite(või tõesti pole kasutajanimi Teil ilmaasjata?. Laagreid toodetakse tuhandeid erisuguseid ja nende kataloog on päris tõsine raamat. Vast laagritootja (näit. Koyo, SKF) kodulehelt leiad  kergemini, tabelist vajatava. Eripäraline on veel vene laagrite tähistamine- seega on olemas lääne-vene vastavustabelid. Kui suurt mehaanikuraamatut kardad, leia antikvariaadist "masinaelemendid" seeriast väiksemaformaadiline Maido Ajaotsa & Lembit Järvpõllu "Laagrid". Oma jaoks võib tõenäoliselt elus vajalike kohta eraldi väljatrüki teha. Pole ju mõtet igakord milligrammiste kasettmaki & paaritonniste hüdroelektrijaamas kasutatavate vahelt omale vajaliku laagri mõõte otsida.
Vasta
#6

Mul on hetkel külapeale välja laenutatud veneaegne tark raamat kus siis sees terve teadus,puha laagritest,mõõtudest jne. Kahjuks lähipäevil kätte ei saa ja vahemaad kauged... edaspidi võin asja uurida. Igatahes raamatut sirvides jäi küll esmamulje,et see on mõeldud laagritehase insenerile...mitte meiesuguste jaoks... Big Grin
Vasta
#7

Mind huvitavad just tavalised kuullaagrid.




jah

Ma tean ka, et vene laagritel ja "lääne" laagritel on erinev tähistus st näiteks 6305lääne=305 vene, laagri lõtku tähendavad C (number)tähised ja RS(number) ja 6000seeria märgid näitavad mitu katet on kinnistel laagritel. 
Üldiselt baseeruvad ikka lääne numbrid stadarditel ja täpsustavad numbrid ees on tühise tähtusega suures pildis.
rulllaagrid, nõellaagrid või küljega kuullaagrid mind hetkel ei huvita.
Arvatavasti tõesti oleks kergem nii 400 erineva põhi kasutuses oleva laagri mõõdud välja kirjutada, kuid tahtmine oleks teada saada kuidas mõõtudest laagrinumbri saab ikka Smile


Ja minust.
Minu kasutajanimi tuleneb sellest, et ma ei alustanud tööd nädalavahetustel enne kl 10 hommikul ja lõpetan tavaliselt kl 21-22 ajal. Kuna mul on paar sõpra, kes varaärkajad (loe kl 5 ja 6 juures ja alustavad tööd kl 7-8) siis nemad panidki minule selle hüüdnime. 
Minule teadaolevalt ei ole üheski koolitunnis ma laagrite juttu kuulnud. (põhikoolis tööõpetuse tunnis rauatöö osas äkki mainiti, kuid kindlasti mitte teisendusi) Gümn. ei räägitud ja ülikoolis sai hoopis IT'd õpitud. Mehaanika valdkond on hoopis hobi. Seega sorry ma ei ole õppinud tarkadelt onudelt õllepudeli ääres kuidas laagreid teisendada.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#8

(08-02-2015, 13:46 PM)unimüts Kirjutas:  mehed mehed mehed

Saage aru, pole vaja mingeid raamatuid. Ega S.xe.i kaemisest ei saa veel teada naise kokkamis oskustest.  Vaja ikka juhendit, mida annab välja trükkida ja seinale riputada garaazi. 

Internet on tore asi, kuid tänapäeval käib tellimised ikka telefoni kaudu. Annad numbri, tuuakse laager. Igasuguse nutitelefonid on küll toredad internetis käimiseks, kuid mehaanik suudaks selle suure displeyga asjanduse kiirelt ära lõhkuda poltide ja haamrite vahel.

Seega ikka asjaliku juhendit vaja mitte tühja loba.   Küsimus tegelt lihtne. Kas keegi oskab teha selgeks kuidas see teisendus käib? Või on siin vaid pühapäeva targutajad koos?
Otsi ise mitte ära istu pöidlad perses ja looda, et teised sinu eest seda teevad.
toksi otsingussse "ball bearing numbering system" ja vastuseid tuleb lademetes, terve pühapäeva õhtu on sisustatud.
Ja pole vaja rumalaid küsimusi esitada.
Vasta
#9

Esiteks saan aru siin eelnevalt õhku visatud irooniast ksf Unimüts vastu, on ju teine mindki maatasa teinud ja oma halba tuju siin välja elamas käinud aga siiski... tegelikult pole kahju mul sellest tunnist mis ma hetkel raamatu otsimise ja selle sisse scännimise peale raiskasin, iga kasulik postitus teeb tuju heaks ning veel parem kui inimestel sellest ka mingit reaalset kasu tekib.  
Keegi asjalik admin kustutab nüüd eestpoolt muu saasta ära ja edaspidi räägime siin Ainult laagritest!

Mehaaniku käsitraamatus polnud minumeelest suurt miskit tarka kirjas, masinaehitaja käsiraamatustes aga on juba teemat põhjalikult lahatud. Alguses mõtlesin ise peast kirjutada laagritest ja nende mõõtudest kuid kuna tegelikult on see nii laialivalguv teema siis otsisin siiski targa raamatu üles ja scännisin mõned lehed sisse.   
Siin on siis album, saab suurendada jne... 
 (  https://plus.google.com/photos/111569549...2880978353  )

Vene värgiga on siis lihtne, lääne laagrite mõõtude kohta saab vabalt ka netist infot. Otsingusse "bearing size, calculator vms ... "
Üldiselt tänapäeval poes müüdavatest "vene" laagritest käiksin ise suure kaarega mööda, lääne valik on jäle suur tegelikult ja kui sinna veel määre ka ise sisse panna siis kestavad ikka jube hästi võrreldes nö vene värgiga.  Selle soolo jumzi tagasilda kokku lapates ei läinud ühtegi vene laagrit näiteks kasutusse, metsakale kunagi mõned panin ja sellega astusin nii ämbrisse kui veel vähegi astuda sai... aga ämber pidi eestlase lemmik jalanõu olema... Wink

Tegeikult mul on eri tabelid vene masinatel kasutatavate laagrite kohta, ehk viskan need ka millalgi siia üles.

Mõne brauseriga saab neid suurendada, mõnega mitte. Aga eelpool olevast albumi lingist vaadates saab päris korralikult suurendada ning kvaliteet jääb norm. 
[Pilt: scan0001.jpg]

[Pilt: scan0002.jpg]

[Pilt: scan0003.jpg]

[Pilt: scan0004.jpg]

[Pilt: scan0005.jpg]

[Pilt: scan0006.jpg]

[Pilt: scan0008.jpg]

[Pilt: scan0009.jpg]

[Pilt: scan0010.jpg]

[Pilt: scan0011.jpg]

[Pilt: scan0012.jpg]

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#10

Head lugemist!
Vasta
#11

(08-02-2015, 13:46 PM)unimüts Kirjutas:  Saage aru, pole vaja mingeid raamatuid.

Tsitaat:Raamatuid on ikka vaja, ega pea ei ole prügikast. Mõõte mida teadsin paar aastat tagasi peast pean nüüd juba raamatust vaatama sest kõikide masinatega igapäevaselt ju ei tegele. 


Ega S.xe.i kaemisest ei saa veel teada naise kokkamis oskustest.  Vaja ikka juhendit, mida annab välja trükkida ja seinale riputada garaazi. 


Tsitaat:Aga palun...


[Pilt: orig_24656973_XXGK.jpg]


Internet on tore asi, kuid tänapäeval käib tellimised ikka telefoni kaudu. Annad numbri, tuuakse laager. Igasuguse nutitelefonid on küll toredad internetis käimiseks, kuid mehaanik suudaks selle suure displeyga asjanduse kiirelt ära lõhkuda poltide ja haamrite vahel.


Tsitaat:Keskmisest rohkem tegelen tehikaga ning nutitelefon on koguaeg taskus ning masinates on tavaliselt tahvelarvuti klaasi küljes, kui midagi vaja tellida või järele kontrollida siis see võimalus kohe olemas ilma masina juurest lahkumata.  Suht head ümbrised on tänapäeva telefonidel ning kestavad üllatavalt hästi, ütleks et vanu telliskivisid läks rohkem mul katki... 


Seega ikka asjaliku juhendit vaja mitte tühja loba.   Küsimus tegelt lihtne. Kas keegi oskab teha selgeks kuidas see teisendus käib? Või on siin vaid pühapäeva targutajad koos?

Ei ei, ikka tilganäppijad.. Wink

Aga muidu peaks eelnevatest linkidest mingi selguse saama küll aga raamatud on ikka asendamatud, ise sain palju head kirjandust tartu antikvariaatidest kunagi. 

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#12

(08-02-2015, 18:28 PM)mlsluik Kirjutas:  Aga muidu peaks eelnevatest linkidest mingi selguse saama küll aga raamatud on ikka asendamatud, ise sain palju head kirjandust tartu antikvariaatidest kunagi. 


Sain ka pihta kuidas arvutada laagri numbrist tema mõõt. Vastupidi veel üritan...

See raamatute teema oli seetõttu, et neid on liiga palju. Ma ei ole kohanud inimest kes töökojas neid hoiaks. Valesid raamatuid ja palju omada jällegi mõtetu.
Teisalt tihedamini vajaminevaid andmeid oleks vaja ilma otsimata üles leida kergemini. Seetõttu olengi "tapeti seina pannud" Soovitati ka siin esmalt valet raamatut.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#13

Eks tuleb ka aeg ajalt laagritega kokku puutuda ja kogu töö stiilis mõõdud (kui vana laager puudub või on loetamatu), skf online kataloog ja sealt sobiv laager. Enda elu tuleb ise lihtsaks teha. Kui skf-l pole, siis timkenil ehk ikka on. Kui pole, siis tasub ehk uuesti üle mõõta Big Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne