Pööninguleid
#1

Pööninguleid, isegi originaal vesipildid suht hästi säilinud. Sõbrapoiss pumpas kummid täis ja tegi tiiru, õhku peavad ja ratas pidavat olema kerge minekuga. 
Miinustest, tagatuli paistab mitteoriginaal ja eest on märk kadunud.
Tahab müüki panna, kas keegi paari hädise pildijärgi oskab ligilähedast suurusjärku öelda.

[Pilt: L1200547.JPG]

[Pilt: L1200548.JPG]

[Pilt: L1200549.JPG]

[Pilt: L1200550.JPG]

[Pilt: L1200551.JPG]
Vasta
#2

Olen ka mõnda ratast näinud, aga see võtab küll kokutama! Uskumatult hästi säilinud, uskumatult hästi. Ja ega meeste Etekaid ka näinud polegi... Mul häkkas halb.... ja sellist raha ka ei ole! (no on ka, aga kooner, nagu ma olen).
Vasta
#3

Sellise asja õige koht oleks tegelikult veidi puhastatuna muuseumis.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

(12-03-2015, 12:56 PM)kass Kirjutas:  
(12-03-2015, 12:30 PM)valdo Kirjutas:  Sellise asja õige koht oleks tegelikult veidi puhastatuna muuseumis.

Kas selles muuseumis, millest eile TV3 Seitsmestes uudistes rääkis?  Wink

Või lp. Kassi eramuuseumi Türi filiaalis... Big Grin
Vasta
#5

 Kas sel rattal lugu ka on?
Vasta
#6

Praeguseljuhul lugu veel ei tea.
Sõber sai päranduseks maja, kus elas tema vanatädi, keda ta ei tundnud, samas mingiaeg oli seal elanud ka tema vanaisa, uurin homme, ehk siiski midagi selgub, lugu oleks tore teada küll.
Vasta
#7

Jaa, iga päev sellist vigurit ei näe. (S.t kokutavat kassi, ma pean silmas.)
Vürtsi lisavad ka nägusad Põhjala rehvid, kui kellelgi veel mingil põhjusel märkamata jäid. 
Pakiraam ei tulnud ETK ratastega komplektis ning siin tundub, et on lisatud mõni varasemalt kasutatud pakiraam, sest pakiraami värvikihist on märksa vähem alles.
Ja selle viguri õige asukoht on mõistagi muuseumis, kuid kelle muuseumis?
Vasta
#8

Ja-jah. Aga nagu kuulda on olnud, siis omanik hindas jalgratast ikka hulga kallimaks, kui kassi kokutamist (seda siis eurodes, muidugi).
Ning see kokutamine, see on mul lihtsalt selline kõnedefekt ehk häire, närvidest.
Vasta
#9

(03-04-2015, 09:54 AM)indrek Kirjutas:  Ja selle viguri õige asukoht on mõistagi muuseumis, kuid kelle muuseumis?

Eks vanade hästisäilinud asjade õige ja mõistlik koht ole ikka muuseumis - täpsemini temaatilises muuseumis. Et nad tulevastele põlvedele säiliksid, teaduslikeks ja kodu-uurimuslikeks töödeks saadaval oleksid ning kõikidele huvilistele vaadatavaks jääksid.

Ehk siis vanad muusikariistad võiksid koonduda Pillimuuseumisse, vanad põllutööriistad Põllumajandusmuuseumisse, talusisustuse esemed Vabaõhumuuseumisse, vanad postmargid ja -ümbrikud Postimuuseumisse,  vanad relvad jms Sõjamuuseumisse, vanad raadiod-televiisorid Ringhäälingumuusumisse, vanad mootorrattad Mootorrattamuuseumisse jne. Eks on isegi aastakümnete jooksul palju esemeid nii mitmessegi  nendesse muuseumitesse kas kingitud või mõistliku hinna eest loovutatud. Või siis pikaks ajaks deponeeritud.

Vanad Eesti ajalooga seotud jalgrattad võiksid aga koguneda Jalgrattamuuseumisse.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#10

Kuhu küll vanakoolimehi koondatakse?

Aga ratas on sellises seisukorras, et alles nüüd olen end vastamiseks piisavalt kogunud. Eteka, mis oleks nagu eile poest toodud... tahaks endalegi selllist ajamasinat, millega neid asju hangitakse! Muidugi avaldan ka lootust, et see ratast vähemalt mõneks ajaks avalikult vaatamiseks välja pannakse, et saaks teha pilte ja märkmeid ja niisama ila niristada.

Diagnoos: ahvivaimustus. Sümptomid: põhjendamatu optimism.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne