Teemaks tulekul?
#21

Võtke rahulikumalt, ei ole see seltskond veel kabinettigi kokku saanud - luisajoobarile näidati koht kätte http://epl.delfi.ee/news/lp/esmaspaeval-...d=71117029
Vasta
#22

Kuniks teadjad ärkavad, kolm mõtet.

1. Kütuseaktsiis on see "sein", millest parajasti lubaduste täitmiseks vajaminev raha rebitakse. Teehoiuks reaalselt minev raha väheneb iga aastaga.

2. Ilmselt jõuavad peatselt kõik selleni, et oleks aeg mingil kujul automaksu koguma hakata. Reaalselt liikuvatele autodele kehtiv teemaks oleks minusugusele seisvate liikurite omanikule paslikum, kui regnumbripõhine aastamaks.

3. Praegu pole mingit kindlat plaani veel olemas. Kardetavasti ei piirdu asi tasuliste teedega, vaid "teemaksu" hakatakse koguma siiski igalt liikujalt.
Vasta
#23

Maksudega on üldse naljakad lood.
 Sotsmaks jaguneb k...di paljudeks osadeks. Üks osa on haigekassale. Viimati nägin perearsti umbes 10 aastat tagasi - maksan aga kogu aeg. Pensioniks pean ise ette korjama jne. Parem andke see raha rahvale ja kui on näiteks haige, siis maksab ilma haigekassa vahelesekkumiseta (loe: haigekassa bossidele palka maksmata) otse arstile.  Samas kui hambaga on probleem siis haigekassa paneb silmad kinni. (Tulumaksu tagastusega võiks ka iseenda tervena hoidmine saada premeeritud). Pensionäridega tekib probleem, kes maksab ja kust tuleb raha.
 Teemaksuga on natuke raskem, aga IT- ajastul saaks ka kogu raha suunata tee valdajale mitte riigikassasse. Tuleb lihtsalt maakonna piirile panna tõkkepuu ja maakonna teevaldaja saabki teede remondiks vahendeid. Tuleks luua süsteem nagu poes - tarbid siis maksad, mitte vastupidi - esmalt maksa ja siis tarbi. Äkki ma ei tarbigi, ja kui tarbin, siis kindlasti mitte kogu raha ei lähe Tallinn-Tartu mnt ehituseks.
Usun, et siis ei ole ka erakondade rahastamisega probleeme- tarbija maksab. Big Grin 
 Eesti Energia on ka hea näide - maksud on suuremad kui elektri omahind. Ja siis on puhaskasum hirmsuur millest enamus läheb riigile - jälle varjatud maks.
 Pangandus - jälle igasugused intressid ja protsendid - ja kõige hullem, et riik ei saa s...agi, sest naaberriigi pank ju. Ise oma panka ei suuda keegi teha, jääks vähemalt kasum riigile. 
 Saaks kuidagi suunata firmade kasumi (millega firma ise ei oska midagi peale hakata vaid kingib riigile esimesel nõudmisel) suunata rahva elutegevuse parandamiseks  (kasvõi teenuse hinda vähendades) oleksimegi viie rikkama seas.
Saan aru, et selline mõtlemine, kaotab ka sellise mõiste nagu RIIK selle praeguses tähenduses, aga samamoodi edasi minnes kaotab RIIK oma rahva, kes riiki suudaks riiki üleval pidada. Rahvaarv väheneb pidevalt, rahvas vananeb, tööjõud väheneb - maksudeks kuluv raha aga jääb samaks, kui isegi ei suurene. Väiksem rahvaarv peab lõpuks maksma rohkem makse et sama summa kokku saada.
 Minu poolt kirjutatu sobib pere üleval pidamiseks mitte riigi. 
OK - läks pikaks ja  segaseks, aga mõtle kuidas tahad, makse tuleb juurde riigi poolt, iga mees peab ise vaatama kuidas hakkama saab, sest sedasama teeb ka riik. Sad
Vasta
#24

utoopias organiseerub ühiskond ise nõnnamoodu, et keik ühised vajadused saavad kenasti kaetud.
seukest asja maailmas aga põle. riik on ennekõike ikka repressiivorgan ja rahvast on riigile vaja ainult selleks, et selle massi käest papp kätte saada. kui massile oleks vaja vahel miskit tagasi anda, siis kipub sisteemis tõrge tulema.
riiki muidugi vaja on, sest ühiskond ühiseid asju muudmoodi aetud ei saa.
eks ikke suur või väga suur osa kokku kogutud maksudest läeb enam-vähem õige asja ajamiseks.
tuska teeb, kui miskit ilmselgelt valesti raisatakse.
võim arvab, et on kõige targem ja oskab ümber jagamisega kõigi järge parandada. praktikas paraneb küll põhiliselt ümberjagajate endi põli. mass olgu rahul kui väga palju s.temaks ei läe.
mida punasem võim, seda rohkem nad ümber jagada tahavad.
aga vahet pole, ega meie käest keegi ei küsi. lihtsam on vait olla ja katsuda maksta, mis nõutakse.
ega tegelikult pole oluline, mis nimega raha küsimist kutsutakse. võite olla kindlad, et kui ümberjagajaile tundub, et keegi on omale liiga palju rasva kogunud, siis see rasv ka tükkis nahaga seljast kooritakse.
Vasta
#25

(28-03-2015, 18:50 PM)diesel Kirjutas:  utoopias organiseerub ühiskond ise nõnnamoodu, et keik ühised vajadused saavad kenasti kaetud.
seukest asja maailmas aga põle. riik on ennekõike ikka repressiivorgan ja rahvast on riigile vaja ainult selleks, et selle massi käest papp kätte saada. kui massile oleks vaja vahel miskit tagasi anda, siis kipub sisteemis tõrge tulema.
riiki muidugi vaja on, sest ühiskond ühiseid asju muudmoodi aetud ei saa.
eks ikke suur või väga suur osa kokku kogutud maksudest läeb enam-vähem õige asja ajamiseks.
tuska teeb, kui miskit ilmselgelt valesti raisatakse.
võim arvab, et on kõige targem ja oskab ümber jagamisega kõigi järge parandada. praktikas paraneb küll põhiliselt ümberjagajate endi põli. mass olgu rahul kui väga palju s.temaks ei läe.
mida punasem võim, seda rohkem nad ümber jagada tahavad.
aga vahet pole, ega meie käest keegi ei küsi. lihtsam on vait olla ja katsuda maksta, mis nõutakse.
ega tegelikult pole oluline, mis nimega raha küsimist kutsutakse. võite olla kindlad, et kui ümberjagajaile tundub, et keegi on omale liiga palju rasva kogunud, siis see rasv ka tükkis nahaga seljast kooritakse.

Lambamentaliteet! Mida rohkem väljapressijale järgi anda seda ülbemaks ta läheb.
Vasta
#26

  Need maksuteemad olid juba enne valimisi olemas , teemaks , mootorsõidukimaks pluss veel muud maksud , no pakendiaktsiis kui näidet vaja , neist lihtsalt ei räägitud enne valimisi , sest siis oleks võinud valimistulemus hoopis erinev praegusest olla .
Vasta
#27

(28-03-2015, 19:03 PM)Elektrimeez Kirjutas:  Lambamentaliteet! Mida rohkem väljapressijale järgi anda seda ülbemaks ta läheb.

mina pole nii öelnud. seega paluks mitte selliseid fraase minu tsitaadi sisse toppida.
nii, aga mudu ei saa ma mõmmigi aru. kas lugupeetud elektrimeez osutus valituks või on muidu pumba juures ja halvustab nüüd halli massi?
või pole lugupeetav lihtsalt viitsinud mu posti lugeda.

a tegelt vahet pole.
Vasta
#28

Ärge tülitsege!
Maksud peavad olema. Maksude korralik laekumine on toimiva riigi tunnus. Ja raha peab emiteerija kätte vahepeal tagasi jõudma, muidu tuleb juurde trükkida või laenata. Mis sellest saab teavad vast kõik. 
Hoopis teine teema on see, milleks kulutatakse. Ja proportsioonid.
Kunagi huvipärast arvutasin minu auto naelakahju versus makstud kütuseaktsiis, vahe tuli vist mitmesajakordne...
Lisame siia juurde hiigelsuured ja raskestimõistetavad ristmikud.
Suurema pildi juurde käivad ametiautod, mis maksavad pool või terve maja ja ostmist põhjendatakse madalate kuludega Big Grin
Kui see nii oleks, siis sõidaksid kõik poemüüjad uute seitsmesajastega või S.mersudega...
Ja veel suuremasse pilti käib parteide rahastamine, ametnikearmee, superministeeriumimaja jne.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#29

Minu pärast võib see teemaks tulla või mitte, nagu nii plaanid on eestist väljapoole suunatud. Viimased valimised näitasid,kuidas rahvas ikkagi tõsiselt kannatab Stockholmi sündroomi all ja ainus mis muutuda saab on see,et midagi ei muutugi. 


Vasta
#30

Eile sõitis minust jälle mööda "maanteede järelevalve" auto - see oli maastur.
Mulle tundub see kummaline. Sellise masinaga võiks karjamaade järelevalvet teha.
Vasta
#31

AMF riigikokku!
Vasta
#32

(28-03-2015, 20:32 PM)Raivo Kirjutas:  Eile sõitis minust jälle mööda "maanteede järelevalve" auto - see oli maastur.
Mulle tundub see kummaline. Sellise masinaga võiks karjamaade järelevalvet teha.

Mis siin imestada, teed on nii sitad, et sõiduautoga ei kannata liigelda.
Vasta
#33

Kui palutaks hetkel hääletada tee/liiklemise maksu poolt, siis hääletaks kindlasti selle poolt. Tingimusel, et see läheb otse teede ehituseks, korrashoiuks, nii nagu see toimib enamuses maailmas. Erafirma ehitab teed, kogub selle kasutamise eest tasu ja kõik rahul.Toimub see maksukogumine, siis maksuputkas, kleebiseid müües, bokse rentides või muul arusaadaval moel.
Aga kui peaks hääletama auto omamise maksu poolt (nagu siiani raskeveoki maks) mida riigil hea lihtne koguda ja millega tõsiselt nööritakse VAID kohalikke auto(veoki) omanikke, siis...!@£$"#¤%!

Meenutaks siis, et Eesti, Soome ja(osaliselt GB) on siiani ainsamad EU riigid, kus teedel LIIKUVAID veokeid ei maksustata. Ja nii ongi, et kogu Eestit läbiv transiitliiklus, sh Soome vahet voorivad PL (ja oh krt mis  karvajalad veel) ja Muugale käivad RUS tähiseid kandvad veokad ei jäta siia sentigi teede kasutamise eest. Heal juhul 0,20€ kuskil tualeti kasutamise eest.
Jah isegi tankimas käia pole siin rentaabel, Vene kütuse hinda teavad kõik ja PL maksusüsteemi iseärasuste tõttu tangivad panid vaid poolas, 1000l paagitäiega käib sealt rahulikult Soome ja tagasi.
Aga Eesti vedajad maksavad rõõmsalt raskeveokimaksu ja alates Läti piirist kohalikke teemakse, oli vist riigiti suurusjärkudes 0,05-0,20€/km. (asjatundjamad võiks täpsustada). Lisaks veel kalõmm erinevatele transpordipolitseidele, kus min. panused algavad 200,-.
Meie riigiametid laiutavad käsi: pole raha, pole vahendeid, keeruline jne jne. Ja ei tulegi sellise suhtumise juures, sest ARK baaside najalt maksu koguda ju lihtsam, kui Ikla piiris käsi pikal seista.


Vasta
#34

Huvitav kas selle kütuseaktsiisi 75% -i sisse mille eest teid peaks korras hoitama, käib ka talvine lumelükkamine, teede liivatamine jne? Viimased kaks talve pole nagu lund õieti olnudki, aga see vähene aeg, kui lund on olnud.... - ma ei mäleta et nii kehvasid teeolusid oleks kunagi ennem korralike talvedega olndki. Pean silmas just riigiteid, mis adfaldi pealt ära keeravad. Tundub, et talvisele lumekoristusele on täiesti käega löödud, aga mis summad sealt viimase kahe aastaga säästeti- see number on ikka ulmesuur ...- ja milleks seda resurssi siis kastutatakse?
Vasta
#35

Lume olemise/mitteolemise risk veeretatakse vist erafirmade kaela, st saadav summa ei sõltu sellest kas meeter lund nädalas või pool meetrit talve jooksul. Keegi targem täpsustab, siin käib teehooldajaid ka lugemas ja kirjutamas.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#36

Eestis on niigi "madalaimad" maksud Euroopas, eriti kaudsed. Aktsiisid, dokumendid, ARK, raskeveokimaks, toiduainete käibemaks (Soomes 14 %, Rootsis 12 % ja Norras 15 % (muud kaubad 24-25 %)) jne.

http://www.pwc.com/it/en/publications/as...-taxes.pdf

Teemaks lähiriikides: Läti 11 €, Leedu 10,72€, Rootsis 8 €, Soomes 0. Eestis on raskeveokimaks tavaline 2 silda veduk ja 3 silda poolhaagis 515,2 € aastas.

Ja nüüd selle valguses rääkida aktsiisitõusust, teemaksust ja automaksust? Meie tavalise netopalga juures? Olen nõus maksutõusuga, kui ka sotsiaalsed tagatised on ligilähedased Soomega, Rootsiga ja Norraga.
Vasta
#37

Jah, tõesti, millegi pärast on just meie, eesti seadusloojad, valitsusaparaadi juhid ja ametnikud kõige rumalamad, ahnemad ja üldse pahelised ja halvad inimesed. Või siis vähemalt nende koostegevusel tekib selline halb, raha neelav ja raiskav sünergia. Ja siis nad veel ajavad mingit jama, et oma riik ongi kallis pidada, et tööealine elanikkond on väike ja väheneb pidevalt, et tööviljakus ja effektiivsus on väike, SKP jms takkapihta.
Aga ometi inimesed ju teavad, kuidas on mujal, kuidas peab ja mida tuleb teha. Kahjuks aga sellised targad, südametunnistusega ja aatelised inimesed, kes tegelikult peaksid seadusi looma, kinnitama ja riiki juhtima, piirduvad ainult sisukate aruteludega A-M foorumis, selle asemel, et ohjad enda kätte haarata ja teha nii, et meil oleks jaanipäevaks nii, nagu Soomes, Norras, Rootsis, Monacos ja Liechtensteini Vürstiriigis...
Vasta
#38

(29-03-2015, 11:45 AM)kass Kirjutas:  Jah, tõesti, millegi pärast on just meie, eesti seadusloojad, valitsusaparaadi juhid ja ametnikud kõige rumalamad, ahnemad ja üldse pahelised ja halvad inimesed. Või siis vähemalt nende koostegevusel tekib selline halb, raha neelav ja raiskav sünergia. Ja siis nad veel ajavad mingit jama, et oma riik ongi kallis pidada, et tööealine elanikkond on väike ja väheneb pidevalt, et tööviljakus ja effektiivsus on väike, SKP jms takkapihta.
Aga ometi inimesed ju teavad, kuidas on mujal, kuidas peab ja mida tuleb teha. Kahjuks aga sellised targad, südametunnistusega ja aatelised inimesed, kes tegelikult peaksid seadusi looma, kinnitama ja riiki juhtima, piirduvad ainult sisukate aruteludega A-M foorumis, selle asemel, et ohjad enda kätte haarata ja teha nii, et meil oleks jaanipäevaks nii, nagu Soomes, Norras, Rootsis, Monacos ja Liechtensteini Vürstiriigis...

Selge,tundub,et jagad asja. Ettepanek siis kassile ohjadest kinni võtta. Natuke raske on hobuse seljas istuda ja hobune vaevalt huvitatud on... Big Grin  Jama on ju selles,et kui kassil hirm on kõrgelt kukkuda,lööb küüned teravamalt suksule selga ja teadagi mis siis juhtub... Hoidke alt!
Vasta
#39

Toetame sm. Kassi kandidatuuri presidendi valimistel!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#40

 Üldiselt seondub mulle teedemaks siiski  kiirteedega. Kui hiljuti sai veel Varssavist Berliini  sõita tasuta, siis nüüd on valmis uhke kiirtee ,schlagbaumid  ees ja raha kulub 40 zlotti. Samas on muidugi variant kasutada ka kõrval teid , sõites kaunite külade ja õunapuu aedade  vahel ning  raha kokku hoida . Sarnane süsteem toimib ka Itaalias ja  Prantsusmaal. Saksamaa laseb seni veel lahedalt tasuta oma kiirteedel  kihutada  Tsehhi ,Austria ,Slovakkia müüvad kalli raha eest vinjette kiirteeded kasutamiseks  .  Teedemaksust meil võiks rääkida ikkagi siis, kui meil oleks Tallinn Narva, Tallinn Luhamaa, Tallinn Ikla kiirteed . Kas need kiirteed ka ennast meie liiklussageduse juures ära  tasuvad on juba keerulisem küsimus.  Jutt käis  sõiduautodest ,kahjuks veoautode maksuteemat euroopas täpsemalt ei valda . 
 Eesti teedehooldusest veel ka nii palju ,et hetkel toimib nii riiklik kui ettevõtlusel põhinev hooldus. Erafirmadel on tavaliselt  5-7 aastased lepingud. Lepingud sõlmitakse riigihangete alusel .  Riigifirma hallata on umbes pool riiklikust teedevõrgust ja majandamine on eelarveline.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne