[v6sa]

...
Aga avajuurne taim on ikkagi suurem ja elujõulisem ning oma metsa ma kindlasti paneksin ennem avajuurseid kui potitaimi. 

Ole hea ja viita mõnele uuringule, kus sedapidi väidetakse.

[AnatoliJermakov]

...
Aga avajuurne taim on ikkagi suurem ja elujõulisem ning oma metsa ma kindlasti paneksin ennem avajuurseid kui potitaimi. 

Ole hea ja viita mõnele uuringule, kus sedapidi väidetakse.

Viide on Maaülikooli metsakasvatusteaduskond. Seal on selgeks tehtud, et avajuurse taime ellujäämisprotsent on suurem kui potitaimel. Võid uurida prof. Jääratsi käest seda. Eks siin on mitmeid nüansse ja mõningaid ka loetlen. Üheks on see, et potitaime vanus on 2 aastat ja avajuursel 3-4 ning nende kõrgus metsa istutamisel on potitaimel sinna 20 cm kanti ja avajuursel 40 cm kanti. 

Mõlemal on omad plussid. Potitaim on lihtne mehhaniseerida kasvatusel, tal on mullapall kaasas, hakkab koheselt kasvama, ei vaja juurte arenemist kasvufaasi äkiliseks kasvuks. Toitaineid selles pallis piisavalt ja juured saavad kohe toitaineid omistada. Sellise taime hind on avajuursest ka odavam. Potitaime miinuseks olen näinud seda, et turbases või muidu toitainevaeses keskkonnas kasvades on tal vähe motti kasvada oma potist välja. Potis on ju kõik vitamiin olemas ja ega ennem ta sealt välja arenema ei hakka, kui vajalik pole. Avajuurne peab koheselt juurestikku arendama hakkama, muidu ellu ei jää. 

Avajuurse taime puhul võib rääkida eelistest selles, et taim on palju suurem, kõrgem ja jääb rohu konkurentsis paremini ellu. Just rohttaimestik tapab metsalankidel esimese paari aastaga taimi palju. Avajuurse puhul on vaja ära märkida see, et tema esialgne kasv peale istutamist ei ole koheselt nii äkiline, kuna tal on vaja peenjuurestik välja arendada uuesti, mis suudaks toitaineid ümbritsevast mullast omastada. Aga kui see hetk on käes, siis kasvab mühinal. Avajuurse miinus on ka see, et taim on suur, raske, kohmakas ja istutamine võtab palju rohkem aega ja vaeva, kui potitaime puhul. Ka on avajuurse taime istutamine suurem kunst ning iga istutaja hästi sellist taime ei istuta. 

[v6sa]

...
Ka on avajuurse taime istutamine suurem kunst ning iga istutaja hästi sellist taime ei istuta. 

Hea ülevaade ja mõistlikud põhjendused. Avajuurde puhul tuleb tõsiselt võtta istutusvalmis taimede katmist ja niisutamist. Mullapalliga on ka see natuke lihtsam.

Siiski on avajuurse taime istutamine sedapalju tülikam ja algajal ebaõnnestumise protsent sedapalju suur, et teoreetilisest eelisest ei pruugi palju realiseeruda

Rääkimata sellest, et mulle lihtsalt meeldib potitoruga klõpsida, selmet labidapilu kõrval kükkida ja taimejuuri sättida.

[motamees]

Siiski on avajuurse taime istutamine sedapalju tülikam ja algajal ebaõnnestumise protsent sedapalju suur, et teoreetilisest eelisest ei pruugi palju realiseeruda

Olen algaja.
Istutasin 6 mullapalliga kuuske metsast ümber. Läksid kenasti kasvama. Tööd aga oli päeva jagu.
Teise aasta tõmbasin metsast "avajuurseid" taimi 70 tükki. Panin need poole päevaga ka maha. Umbes 20% läks välja. Ülejäänud kasvavad. Ikkagi olen kõvasti võidus. Istutan ka edaspidi avajuurseid, kuigi olen algaja.

[AnatoliJermakov]

Eks oma tarbeks istutamisel on hoopis teised kriteeriumid ja nõudmised, kui tööstuslikul istutamisel. Oma tarbeks on täiesti ok metsast taimi koos palliga välja kaevata, kuskilt elektriliini alt jne. Siis on tegelikult tal mullapall juba kaasas ja tegemist põhimõtteliselt potitaimega. See hakkab hästi kasvama. Negatiivseks pooleks on ainult ajakulu, muus osas on see väga hea variant. Tasub ka neid taimi siis vastavalt kasvukohale valida. Kuusel on kahte tüüpi okkaid - kui ta kasvab varjus ja kui ta kasvab valguses. Ehk kui tiheda metsa alt võtta kuusk ja istutada nüüd lõõskava päikese all, siis ta vindub seal ca. 4 aastat kuni ta oma varjuokkad valgusokaste vastu tasapisi välja vahetab. Eks neid saab ka käega proovida - varjuokkad on pehmed ja ei torgi väga palju, valgusokkad on väga jäigad ja torkivad. Erinevus on ka värvuses sellistel taimedel. Kui nt. elektriliini alt kaevata, kus on palju päikesevalgust, siis selline taim on juba kohastunud lagedal alal kasvama. 

Tööstuslikult on toruga lihtne ja kiire jah. Labidamehi, kes osavalt ja hästi istutaks ning samas tuleks ka produktsiooni, on raskem leida. Ega sealgi muud kunsti palju pole, et taim peab jääma püstisesse asendisse, KÕIK juured peavad saama mulla alla (just siin algajad palju viilivad ja kohati isegi mitte omast lohakusest. See ongi raske, kui vaja palju puid maha panna ja sinu palk sellest sõltub, siis ikka juhtub) ning taim peab olema korralikult kinni vajutatud. See viimane osis on tähtis ka potitaime puhul, kus kiputakse varbaga potile veidi mulda peale vajutama aga tegelikkuses on vaja korralikult kannaga kinni lüüa. Aitab üks kõva mats taime lähedale nii, et surve läheks taimejuurte poole. Kui istutusauku jääb õhku või sinna hiljem voolab vesi, siis taim võib ümber kukkuda ja töö nahkas. Taim peab alguses, kui tal pole juured veel välja arenenud mullas, jääma püstisesse asendisse kindlalt seisma. Niiet vajutage oma taimede ümbrus korralikult kinni ja siis on hea. 

Asi tegelt suht lihtne ja samas annab alguses veidi mööda panna kah. Ma olen eluaeg potti kah labidaga pannud, toru võtan nüüd siin veel sel kevadel korra päevaks-paariks kätte, et aru saada palju sellega panna saab. Esimese hooga tundub, et saab päris kiiresti. Labidaga on tehnika välja arendatud, olen korduvalt 3000 avajuurset kuuske päevas maha pannud. Olen näinud ka, kuidas pannakse 4000 taime päevas maha nii, tegemist oli naisterahvaga. Aga avajuurse puhul on tõesti vaja juuri niisutada kogu aeg. Mul just see käsil - taimed tuuakse taimlast kõik ühekorraga ja mul nüüd kümneid tuhandeid vaja kuidagi niiskena hoida ja ruttu mulda lükata. 

Jõudu kõigile istutajatele!

[Janka]

Vinged numbrid labidaga istutamise juures.
Ma ei saa torugagi selliseid tulemusi kätte, olgugi, et vahel ideaalne liivapinnas superhästi ette töödeldud.
Kolmekesi teeme ja püüame stabiilselt hoida 7500 taime tempot per'päev selle kamba peale. Hommikul seitsmest-poole kaheksast läheb tööks, lõunapausi peame ka. Õhtul neljast saab kodu poole tagasi liikuma hakata.
Täna näiteks saime kiiremini tehtud, kell 15:00 oli äkšion läbi. Oleks võinud tegelikult 8000 kaasa võtta, a noh, läits kuis läits... Päev palav kah juba, varjus kisub pealelõunase tipu +30*C kanti.
Hea pinnase ja pika vaoga lükin hetkel maksimaalselt üheksa kasti tunnis, rohkem pole saanud. Kastis on 50 taime.

A räägime kasutada olevast tehnikast ka äkki natuke?

Kui siin frangiriigis istutamisega alustasin, siis firma, kellele tegime, nõudis kohe pikemate mokkadega toru kasutamist. Andis algul omad rendile ja meie uued originaalid saatis ümbertegemisele. Saime nädala pärast kätte.
Siis paari kuu möödudes vahetasin töökohta ja neli kuud tegin originaaliga. Tuim ja nüri tundus kohe esimesest päevast alates. Tappis kätt ikka koledal kombel, kui mättasem maa juhtus.
Nüüd, oma firmaga teist hooaega tegutsedes istutamegi ainult pikendatud toruga. Mokad on nooljamad, toru ei pea peksma maasse, vaid kukub ise parajasse sügavusse. Mass suurenes tibake, aga seevastu töö lausa lendab ja käsivars-ranne-küünarnukk on parema tervise juures .

[Meistrimees]

Asi tegelt suht lihtne ja samas annab alguses veidi mööda panna kah. Ma olen eluaeg potti kah labidaga pannud, toru võtan nüüd siin veel sel kevadel korra päevaks-paariks kätte, et aru saada palju sellega panna saab. Esimese hooga tundub, et saab päris kiiresti. Labidaga on tehnika välja arendatud, olen korduvalt 3000 avajuurset kuuske päevas maha pannud. Olen näinud ka, kuidas pannakse 4000 taime päevas maha nii, tegemist oli naisterahvaga. Aga avajuurse puhul on tõesti vaja juuri niisutada kogu aeg. Mul just see käsil - taimed tuuakse taimlast kõik ühekorraga ja mul nüüd kümneid tuhandeid vaja kuidagi niiskena hoida ja ruttu mulda lükata. 

Jõudu kõigile istutajatele!

3000 taime istutamine tähendab kiiruseks 7 taime minutis 8 tunni jooksul ilma ühegi pausita. 

[AnatoliJermakov]

Mina olen istutanud põhiliselt Inglismaa+Šotimaa. Seal on selline hea niiske kliima, kogu aeg sajab vihma, temperatuur on suts üle nulli ja maa on savilöga. Just see savi on see nuhtlus, labidas savine, juured kleepuvad labida külge ja kiiresti on kohati raske panna. Aga seal valmistatakse maapind niimoodi ette, et ekskavaator käib ala üle ja kaevab oma lintide vahele kraavi, mulla paneb pätsidena maha, kuhu istutad. 2700 taime hektarile nii. Aga mõtlema ei pea, kus on mätas, seal peab olema taim. Neil mätastel lastakse veidi vajuda vähemalt poole aasta jooksul ja siis hakkad istutama. 

Eks see labidaga istutamine tapab samuti keha kõvasti. Mina istutasin põhiliselt koos Kanadalastega, nende maal on see tohutu tööstus. Võimalik on teenida 4000-8000 dollarit kuus. Nad istutavad oma 4-5 kuud ära ja ülejäänud aasta lasevad liugu ning tõmbavad eemale. Aga neil, keda mina teadsin, oli enamikel liigesehaigused, pekkis selg jne. Nad võtavad seda liiga tõsiselt, mina suutsin oma 2500-3000 taimega päevas pigem sinna konservatiivsema poole peale jääda. Aga head istutajat iseloomustab pigem see, et iga päev suudad enamvähema sama numbri maha panna, olenemata pinnasest, ilmast jms. 
Aga Kanadalaste puhul on küll nii, et kui liivane pind tuli, siis kõik tormasid ja istutasid. Neil on seal mingid võistlused kah, et kes kui palju istutab ja tavaliselt viimane päev hooajast teevad 24h vahetuse. Ehk siis maraton - paned palju paned. Selle ajaga on võimalik panna 8000 umbes, rohkem keha lihtsalt ei talu seda koormust. Mõned hullud ületavad 10 000 piiri kah. 

Tehnikat ma iseloomustada sõnades hästi ei oska. See istutamise enda protsess peab võtma aega murdosasekundites. Enamik aega läheb järgmise koha juurde jõudmises ja taime kotis leidmises ning kõik need laadimised ja käimised. Istutad labidaga nii, et samal ajal, kui auku väänad ühe sujuva liigutusega, liigub ka taim koos sõrmedega labida selja peale ja kui keerad labidat veidi enda poole, siis sups sisse. Nimetissõrme ja fakikaga on võimalik taime juured lupsti sisse lükata. Ja samal ajal kui labida sujuvalt välja tõmbad jalg juba paneb paugu ja oledki teel järgmise mätta poole. 
Seda peaks näitama kunagi päriselt, muidu aru ei saa. Aga mis kõige kõvemini annab produktsioonile juurde päevas, on mitte istutamise tehnika vaid taimekandmise viis. Kõige paremad minu meelest on Kanada istutuskotid. Mul on õlarihmad ära võetud ja vaid kolm külgkotti on puusadel, käed vabad ja muudkui laksi. Ma istutan veel mõlema käega sama kiiresti, seega saan kätt vahetada ja ei pea taimi tõstma ühest kotist teise. 

https://www.youtube.com/watch?v=Ss8XT6rn3mA
Huvi korral võib seda videot vaadata. 2 aastat tagasi tehtud ja seal näha ka Kanada prantslannat, kes selle 4000 ühel päeval maha küttis. Langid on Inglismaal suured ja mitu nädalat võid kümnekesi ühte istutada. Suurim, mida istutanud olen, on 50 hektarit, kuhu mahtus ca 150 000 taime. 

[v6sa]

Videost on kenasti näha, et ei ole ühti sups ja valmis.  

Mitte iga labidavajutus ei passi, mitte igale taimele ei lööda kannaga pähe. Asjal on omad nipid

Ei midgai ülejõukäivat, kuid õigete võtete omandamine võtab aega. Minu ostutuskogemus on väike, mõned kümned tuhanded, pott ja avajuurne pooleks. Ning avajuursega toimetamist ma selgeks ei saanudki. Kasvama on need läinud, aga aega läks kaua...

Mina suutsin pika päevaga panna maha napi tuhande avajuurse ja sarnasele pinnale üle kahe korra enam potitaimi.

[Janka]

Jah, siin lesides ja ekraanilt seda labidaga istutamist vaadates on hea tunne, et ise nii tegema ei pea
Muidugi, kõigega harjub. Lihtsalt läheb aega, kuniks keha kohandub ja vastavad lihased välja arenevad. Mäletan hästi, kui saamatu ja raske tunne alguses oli, kuidas jalad konarlikul maal ringi tallamisest tulitasid ja öösiti käe valu üles äratas. Aga nüüd ronin koos pambusega, toru, rakmete ja taimekastiga kõikjal justkui seda koormat polekski olemas. Keda pekine ülekaal häirib, siis soovitan soojalt! Esimese kuuga on miinus viis-seitse kilo garanteeritud . Kui kevad ja esimesed kuumad saabuvad, läheb mass veelgi rohkem alla ja seda väledamaks ise muutud. Vee tarbimise rekord on mul kaheksa liitrit päevas .

Tänud videolingi eest!
Siiani olin netist leidnud ainult pilte, kui tundsin huvi, et kuidas seal Briti saarel see värk käib ja need hunnikud arusaamatuks osutusid.
Eks sai ju isegi aasta eest otsitud teisi kohti vahelduseks siinsetele Akvitaania männivagudele, aga nüüd enam ei taha. Siin on lihtsam, mis siis, et teenistus väiksem.
Tundub, et ühe hooaja peale eelseisvat suvepuhkust rühkan veel, siis tuleb kuskil mujal midagi muud välja mõelda. 
2016. juunis saab seitse aastat Akvitaania metsatööde kogemust täis, peaks piisama.

_____________________________________
***Mõned pildid ka. Muidu vahi-loe siin ainult must-valget lugu. Igav ju. Ja lugeja ei saa aru, et mis sunnib inimesi sellistesse kohtadesse tööle-elama...

                 
               
         

[JaakH]

Kuss  kuss! Hoog maha  Ma kui staazikas metsaistutaja juba 20 kevadet on seda tööd tehtud. Ütleme vahet pole kas potitaim või paljas juurne. Esimene aasta nagunii kiratsevad. Kui on ikka õige istutaja ja korralikult taime maha paneb on sügisel tulemus näha. Kas on ära kuivanud või mitte. Minu istutusviisiks on nn T lõhe ja ma olen sellega ca 40ha riigimetsa maha istutanud.

[diesel]

veelkord tänud jankale.
sain eila oma vajaliku hekipraavitamise koguse kätte.
nädalivahetuse teeme ära ajal panen maha.
ilusti põlvili maas ja ilmselt aiakühvliga.
suvel vaja mõned korrad ka noored taimed lahti niita.
see käib ka peoga kiskudes kui rohi enne nii suureks lasta, et enam taimede asukohti ei tuvasta.

[motamees]

Mina õppisin siit teemast, et pean järgmine kord taimi elektriliini alt kiskuma ja vihmase ilmaga. Mul läksid varjutaimed (metsa alt võetud) avamaale. Väljamineku protsenti võis see suurendada. Mõned taimed nagu kuivasid ära ja siis hakkasid uuesti rohetama. 
Kas männitaimega võib samamoodi toimetada? Mõtlen välja kitkumist ja lihtsalt labidaprakku pistmist. Mis on männi ja kuuse vahed/eelised avamaale tuule varjuks istutamisel?

[diesel]

mänd virutab väga mehiselt kõrgusesse, kui neid tiheli kokku istutada.
normaalse tiheduse puhul kipub kuuse kasv kiirem olema.
varjavad mõlemad, kuni pole hakanud alt laasuma.
et asi tihe püsiks, tuleks harvalt istutada.
pikas perspektiivis püsib kuusk alt tihedam.

[JaakH]

Mina õppisin siit teemast, et pean järgmine kord taimi elektriliini alt kiskuma ja vihmase ilmaga. Mul läksid varjutaimed (metsa alt võetud) avamaale. Väljamineku protsenti võis see suurendada. Mõned taimed nagu kuivasid ära ja siis hakkasid uuesti rohetama. 
Kas männitaimega võib samamoodi toimetada? Mõtlen välja kitkumist ja lihtsalt labidaprakku pistmist. Mis on männi ja kuuse vahed/eelised avamaale tuule varjuks istutamisel?

parim ilm taimedega tegelemiseks on pilves jahe ilm! No siis jääb veidi hooletuseks ka aega   See et metsa alt võetud taimed, langevad välja on loomulik. (Elementaarne-Watson) Valgustingimused ja kasvukoht ning tahes tahtmata vigastad juuri, kõik see loeb. Mändi ma tuule varjuks ei soovita panna, võra on hõre. küll aga nt paneks kaugemale üksik puudeks. Ma omale rajasin kuuseheki ca 50m. lasen vabalt kasvada ja näen nüüd et sai tihedalt istutatud! mul poole meetrise vahega oleks meeter pidanud olema. Ja just tuule ja tuisutõkkeks. Hekk on juba 7a kasvanud ehk see aasta talv juba saab oma kätetöö vilju tunda!
Männist veel... kas mändi istutad ühe või mitmerealiselt? Kui mitme realiselt siis hoiab tuul päris edukalt, kuigi on ju põtrade oht ka. Need raiped söövad männi ära  . Kuuske metskits natuke näsib aga pole hullu.

[motamees]

Mändi pole istutanud, ainult kuuske.
Kuuseheki taimed istutasin kolme meetrise vahega. 1,5 meetrit oksa kasvatada on kuusel lihtne. 
Kunagi istutasin hekitaimed meetriste vahedega. Nüüd hiljem võtsin üle ühe vahelt ära. Kasvavad liiga sihvakad ja nõrgad. Esimene puu ei pea tormidele vastu, pidin koormarihmaga toestama.
Kas kuusel peaks latva kärpima, et alt tihedam tuleks?

[Janka]

Põhilised kuusehekiga kaasnevad hooldustööd:

• Okste piiramine – oksi tuleb piirata igal aastal. Piiramiseks parim aeg on augusti lõpp või septembri algus. Pügada tuleb eriti neid kohti, kus on rohkem tühimike, sest iga lõigatud oksa juurest hakkavad hargnema uued oksad.
  
  
• rohimine – kuused peavad valgust saama. Rohimisest pääsemiseks võib kasutada umbrohutõrjet, mida tuleb kasutada üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma.
  
  
• kastmine – vahetult peale istutamist vajab kuusk igapäevast kastmist, vähemalt 3 nädalat.
  
  jne, jne..
  
  Infot netis üpris palju, kui kuuseheki istutamist guugeldada:
  http://www.haljastus.org/mida-peaks-arve...tutamisel/
  http://www.aiandus.ee/vaata.php?id=3223
  

[Janka]

Kas kuusel peaks latva kärpima, et alt tihedam tuleks?

Ma varemalt valmistasin jõulukuuske selliselt ette, et lõin väljavalitul käsisae seljaga ladva maha ja jätsin koha meelde.
Järgmiseks jõuluks oli puu kenasti tihedust juurde võtnud. Mulle meeldib tihe jõulukuusk

[Ishijupp]

Just out of interest- kui palju istutamise eest makstakse (senti taime kohta) , kui pinnase ettevalmistus ja taimede kvaliteet võimaldavad istutada päevas 2-4000 taime? 

[Janka]

Veissbuuki ilmus äsja metsameeste grupi lehele pakkumine.
Sisu järgmine: "M[color=#141823][font=helvetica, arial, 'lucida grande', sans-serif]üüa 500 männi istikut ja 500 kuuske. Mõlemad aastased taimed. Asuvad võrumaal info postkasti."

Tõin välja selleks, et grupp on suletud ja mitte kõigile nähtav.
Kontaktisik, kelle kaudu infot saab: https://www.facebook.com/kadri.nool

Kel fb-s kontot pole, siis...  Nojahh, ei saa otse kontakteeruda, aga vbl. mõnel heal tuttaval on .

Torutaimed ehk siis mullapalliga. Saab ka labidaga istutada, aga sel juhul aeganõudvam.
Pilt postitusest:
   

Lisan juurde, et oma poolprofi pilguga vaadates ei tundu neil taimekestel seal kilekotis just meelepärane olemine olevat. Kindlasti enne ostmist oleks nende tervis vaja kriitilise pilguga üle vaadata!
Ma ei soosi sellist hoiustamise viisi üldsegi mitte.