Tuunime haagist või ehitame täitsa ise.

Eks kummipaadid ongi ohtlikud kui rehv katki läheb, lendab minema ja niidab pool iru vanadekodu maha koos teele jäävate lasteaedade ja kõige sinna kuuluvaga. Krt, selle asemel et arutada erinevate tehniliste lahenduste üle, käib mingi perekooli foorumisse kuuluv hüsteeriline oigamine.

[Pilt: tuk_tuk_1.jpg]

[Pilt: bike-trailer.jpg]

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Kindlasti on netist võimalik leida ka pilt, kus veel 20 muri katusel istuvad mingil rikšal.
 Tase, rsk.
Vasta

(02-08-2019, 17:12 PM)vant Kirjutas:  Kindlasti on netist võimalik leida ka pilt, kus veel 20 muri katusel istuvad mingil rikšal.
 Tase, rsk.

Kas nahavärv muudab ratta koormusi?
Tase, rsk.
Vasta

(02-08-2019, 17:12 PM)vant Kirjutas:  Kindlasti on netist võimalik leida ka pilt, kus veel 20 muri katusel istuvad mingil rikšal.
 Tase, rsk.

Saa üle juba oma google kompleksist. Kui midagi öelda ei ole, hoia oma näpud klaverist eemal.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Ei mul pole mingeid komplekse. Ei vahi ilma google´ta puu all ja ei mõtle, mis moodi vesi üles latva saab Smile
Vasta

(02-08-2019, 16:59 PM)motamees Kirjutas:  Asjaolu, et antud pilt on tehtud suletud alal, ei muuda ratta külgkoormusi kurvis olematuks. Sellepärast ka pildi panin.

Sa ju saad ise ka aru, et 27 kg kaaluv kaarik ja maksimaalselt 60 kg kaaluv kutsar (sest paksemad ei jookse võitu välja) hipodroomi siledal pinnal  ei võrdu auto paadihaagise 100+ kg ja paadi 200+ kg linnaliikluses.

Samas ma ei vaidle selle vastu, et on võimalik. On loomulikult võimalik. Ning hoolkal ja ettevaatlikul kasutamisel ilmselt ka ohutu. Aga kas me igava põhjamaana tahame eeldada, et meie kõrval kurvi võttev paadihaagis võib suvalisel hetkel meie küljeuksest sisse sõita, kuna selle ümberehitaja seadis prioriteediks võimalikult madala veeretakistuse?

Mina ei tahaks. Aga ma olengi väljasurevast tõust. Seega, palun mitte lasta end minu jutust väga häirida, eksole. Toungue
Vasta

(02-08-2019, 17:39 PM)motamees Kirjutas:  
(02-08-2019, 17:12 PM)vant Kirjutas:  Kindlasti on netist võimalik leida ka pilt, kus veel 20 muri katusel istuvad mingil rikšal.

Kas nahavärv muudab ratta koormusi?

Ei muuda. Küll muudab oluliselt ratta tugevusvaru jämedate mootorrattakodarate ja tugevamate laagrite kasutus. Rikšapildil on ju mootorrattarattad. Ning seal maal ei koti liiklusohutus küll kedagi. Laibad on normaalne nähe ja fekaal päev, kui otsa said.

Jalgrattapildist ei saa aga aru. Härrased, me arutleme jalgrattarataste kasutuse ohutuse (mitte võimaluse!) üle mitmesajakilose haagise all linnaliikluses sõiduauto järel. Kasuks ikka teemas püsida!
Vasta

(03-08-2019, 10:03 AM)v6sa Kirjutas:   kuna selle ümberehitaja seadis prioriteediks võimalikult madala veeretakistuse?

võimalikult väikse veeretakistuse saab ka kasutades varurattaid ehk kitsekeeli.võsalt just selleks otstarbeks komplekti ärisin ja just paadihaagisele kus massi eriti pole.kuna kitsekeeled muutsid haagise madalaks siis läksid varuratasteks.
Vasta

(03-08-2019, 10:05 AM)v6sa Kirjutas:  ...Härrased, me arutleme jalgrattarataste kasutuse ohutuse (mitte võimaluse!) üle mitmesajakilose haagise all linnaliikluses sõiduauto järel. Kasuks ikka teemas püsida!

Tasuks just.
Jutt algas kummipaati vedavast kärust. Kummipaate veetakse sageli auto katuselgi.
Aga olga siis...
Vasta

(29-07-2019, 22:04 PM)Etsike Kirjutas:  Nägin mina siis täna Tartu linnaliikluses sõiduauto järel paadihaagis. Oli ka kummipaat peal, tuled ja numbrimärk küljes. Ja kõige harilikumad 28" jalgratta rattad all. Numbrimärgi jätsin meelde ja vaatasin registrist järgi. Sellele numbrile vastab tõesti üks isevalmistatud haagis, rehvideks küll kirjas 185R15 74L.
...

Kui tegu polnud just PVC paadikesega, siis keskmist mõõtu kumipaat kaalub sadakond kilo. Paneme autole mõeldud haagise massi paarsada kilo juurde ja saame ikkagi oluliselt rohkem, kui jalgrattale peale julgeks laduda. Et selles mõttes oleme nagu teemas küll.

Samas oleks nüüd hea, kui algselt teema ratastele olmeasoleva haagise küsitavale ümberehitusele nihutanud Etsike täpsustaks, oli seal siis pisike leivapoe üheninimesepaat või korralik  viie inimese pontoonpaat? Eluskaalus peaks olema umbes kaheksakordne erinevus (50 vs 400 kg).
Vasta

Inimene kellel on pontoonpaat ei hakka ise paadikäru tegema. Ilmselgelt on paadikäru ja paat vastavad jalgrattaratastele, muidu poleks ta jõudnudki Etsikese silma alla.
Vasta

ähh, taavi pingutas natsa üle ja nüüd nagu narr tagasi ka tõmmata. Smile
no ja üleüldse, võib-olla need jalgrattarattad niiväga jalgrattaomad polnudki,
äkki pisikese paadi kõrval tundusid suurtena, aga tegelt olid veits tummisema tegumoega.

päriselus on nii, et kui käru tegija on lasknud passi autorattad panna, siis peened kodarad on nagunii kuliibinlus.
kuna aga edasi esikaanel pole koledast käruõnnetusest lugeda saand, siis võime ehk eeldada, et kuliibin oli piisavalt tasemel.
ülejäänud arutelu vähemalt tehnikafoorumis võiks käia ilma kaasfoorumlaste maa sisse tagumiseta. moodne sallimine jäägu
parem roosadele ja lilladele ja muud karva tegelastele.
Vasta

Äkki nüüd tõesti üritaks teemas püsida.
 Rikša pilte võib lõputult laduda nii tsikli, mopeedi kui mootorratta ratastega, samamoodi igasugu traavlivõistluste omi...
 Kindlasti leiab kusagilt pildi, kus keegi on vokirattad oma mingile sõiduvahendile alla kruttinud.
Seadus tehaksegi lähtuvalt sellest, et välistada üldse võimalus mingi omast arust inseneril oma põhikooli või pooleli jäänud kutseka haridusega tehtud käib- küll - tugevusarvutustega liiklusse tormata.
Ja õigesti tehakse, kui kas või siinset kohatist suhtumist vaadata.
Vasta

(03-08-2019, 11:13 AM)diesel Kirjutas:  ähh, taavi pingutas natsa üle ja nüüd nagu narr tagasi ka tõmmata. Smile

Ma ei leia, et ma üle pingutasin. Sest reaalelus, kui kellegi lollus mu peret ohustab, võin muutuda ka vägivaldseks. Sest ma ei talu mõtlematut lollust.

Kui keegi mulle numbrites ära tõestab, et tavaline jalgrattaratas talub mitmesajakilose autohaagise tekitatavaid külgjõudusid mitmekordse varuga, nagu seda teeb auto velg, tõstan kohe kübarat ja tänan end harimast. Aga mitte enne.

Kui isand Etsike aga tekitas siin asjatut segadust, rääkides jalgrattarattast, aga tegelikkuses oli haagisel all mootorratta velg (äkki isegi valukodaratega), siis on hoopis teine jutt. Sest tõesti, pooletonnise asja alla (ärgem unustagem dünaamilisi koormusi!) mõeldud jämedate kodarate ja suurema laagriga ratas võiks lahja pool tonni linnaliikluses ära kanda küll.
Vasta

(03-08-2019, 10:45 AM)motamees Kirjutas:  Inimene kellel on pontoonpaat ei hakka ise paadikäru tegema. Ilmselgelt on paadikäru ja paat vastavad jalgrattaratastele, muidu poleks ta jõudnudki Etsikese silma alla.
seesama pontoonpaat võib olla pisike ühe inimese paat millel lubatud vurr 2,5hp ja võib olla ka 4-5m pikk millell lubatud vurr taga 30+hp.3o hp vurr kaalub ise juba 80 kg+ paat 4o-60 kg.sellist massi auto taga velo plekist sõõrikutel vedada.....
Vasta

Ega sel vaidlusel pole mõtet nehh. 
Jalgratta rataste vastased oletavad suurt kummipaati ja vastavat käru. Teine osapool aga oletab laiatarbe aerudega kummipaati.
Kui passis kirjas, et peab olema autovelg, siis helistage ja asi tahe. Miks Etsike näitas üles kartlikkust ja ei helistanud? Ju siis polnud vastavat ohtu. Pärast netist uurides alles ajas vere keema. 

   

https://www.on24.ee/ilukaubad/matk-hobid...rbed/79956

Ma siiski söandasin panna mõne piltvihje ka, teema illustreerimiseks, kuigi see pole väga soositud.
Vasta

Treileri jaoks võtame 70x70 Al nelikandi. Kokku 20jm, kaal 30kg. Rattad, veopea, tuled, jms veel 30kg lisaks. Motamehe viidatud kummipaat, 15kg. No paneme veel mingit tilulilu otsa, kogumassiks 100kg max. Vastavad veljed, kodarad ja rehvid. Rattad kerge kalde alla. Siinkohal ma loodan, et kõik nõustuvad, linnas kannataks sellisega sõita ilma ühegi probleemita. 

Kui nüüd kiirteele suunduda ja kurve hakata raginaga võtma, sellisel juhul tuleks silla geomeetria automaatseks ehitada, mida järsemaks läheb kurv, seda rohkem kaldub ratas kurvile vastu. Silla süsteemi pärast läheks küll haagis raskemaks, kuid selle kompenseerib ratta automaatkaldumine. Ja ongi olemas, jalgratta ratastel paadihaagis massiga 100-200kg. Soovikorral saab ehitada ka ühe/kahe/kolmesillalist või piduritega haagist. Ma ei näe mitte ühtegi takistust miks selline süsteem ei toimiks.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

no selle kõige pisema aeruka pistab ka auto katusele või otsapidi pagassi.katuseraudade hind uutel vast200 ja pruugitult kõva pool maha,kas on mõtet haagisega sexida ja veel veloratastel?selle konkreetse paadi pumpab ka max 15 min täis.
Vasta

No vaevalt seda keegi ehitama hakkab, teema rohkem hüpoteetiline. Samas kui kummipaadile rattad alla panna, saaks ka kodust otse sõudes minna, hea turvaline mööda Järvevana teed mere poole aerutada. Poleks autotki vaja mille katusele seda toppida.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Kui jalgrattaratastel paatihaagist veel edasi arendada siis ju lausa ratastel paadid olemas.
Nimelt Progress((Прогресс).
Progressi glisseeriv kere on needitud duralumiiniumist. Paadi külgedele on võimalik kinnitada veorattad ning ninasse veoais pukseerimiseks lühikestele vahemaadele kiirusel kuni 40 km/h. Paadi tühimass – 223 kg

Samas kui eelnimetatud jalgrattaratastega haagise ja kummipaadi kombo nii kerge on nagu arvatud siis polegi ratastest lugu, kiirusel 90 km/h lendab korralikult kinnitatud paadiga ilusasti auto taga nagu õppepurilennuk ja rattad ei puutugi teepinda...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne