Tuunime haagist või ehitame täitsa ise.

(03-08-2019, 14:00 PM)viplala Kirjutas:  Treileri jaoks võtame 70x70 Al nelikandi. Kokku 20jm, kaal 30kg. Rattad, veopea, tuled, jms veel 30kg lisaks. Motamehe viidatud kummipaat, 15kg. No paneme veel mingit tilulilu otsa, kogumassiks 100kg max. Vastavad veljed, kodarad ja rehvid. Rattad kerge kalde alla. Siinkohal ma loodan, et kõik nõustuvad, linnas kannataks sellisega sõita ilma ühegi probleemita. 

Kui nüüd kiirteele suunduda ja kurve hakata raginaga võtma, sellisel juhul tuleks silla geomeetria automaatseks ehitada, mida järsemaks läheb kurv, seda rohkem kaldub ratas kurvile vastu. Silla süsteemi pärast läheks küll haagis raskemaks, kuid selle kompenseerib ratta automaatkaldumine. Ja ongi olemas, jalgratta ratastel paadihaagis massiga 100-200kg. Soovikorral saab ehitada ka ühe/kahe/kolmesillalist või piduritega haagist. Ma ei näe mitte ühtegi takistust miks selline süsteem ei toimiks.

Mina näen olulise takistusena selle eksperimentaalse konstruktsiooni hinda. Ning mille kuradi pärast siis lasta säärane asi registreerida ratastele 185/65R14?

Mitut sellist kerget ja aktiivse kaldekompensatsiooniga haagist võiks meil olla?  Ning palju tuleks sellise hinnaks?

Kerge aluprofiili kasutamise eeldamine on väga julge. Pigem on see haagis ehitatud ümber mingist subrikulise sugulasest ja need kaaluvad ilma kastita julgelt 200 kg. Juba sillatala ratastega annab tõsta.

Samas võimatu säärase asja ehitamine muidugi ei ole - saadeti ju inimenegi tulekera otsas kuule ja toodi elusalt tagasi.
Vasta

(03-08-2019, 18:38 PM)Meelis2 Kirjutas:  ...
Samas kui eelnimetatud jalgrattaratastega haagise ja kummipaadi kombo nii kerge on nagu arvatud siis polegi ratastest lugu, kiirusel 90 km/h lendab korralikult kinnitatud paadiga ilusasti auto taga nagu õppepurilennuk ja rattad ei puutugi teepinda...

Ning saame suurepärase õppevahendi inertsi toimimise näitlikkustamiseks Big Grin

Huvitav, kas kummipaadi pontoonide piklik kuju oleks piisav, et tagada kurvides autole järgnemine või tahaks õhus lendlev haagis siiski jätkata liikumist senises sihis...
Vasta

Kui nii meeletu vajadus on nende kodaratega rataste järele siis võiks ju võtta selle mõne auto alt. Inglismaal on suviti küll näha väikseid ühe-kahekohalisi kommejante millel kodaratega rattad all. Seal on juba ära lahendatud kõik siin eelpool ülesloetud probleemid. Iseasi palju selline ratas maksab.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(04-08-2019, 09:11 AM)Daff Kirjutas:  ...
Iseasi palju selline ratas maksab.

Austin Seveni näitel tundub, et alates sajast naelast:
https://www.carandclassic.co.uk/car/C939899

Pluss rehv.

Kas korralikud tsiklirattad umbes samas hinnas pole? Ehk umbes kaks korda kallim, kui käru originaalratta letihind poes.
Vasta

Kui kõlbavad ja huvi on , siis selline paar saadaval.

[Pilt: 0112164285d8077.jpg]
Täna Kukerveres ,Kui soov on ,siis homme pealinna kandis.
Vasta

Kaanega respo, kaane kinnitus vinkel käru küljes kahe m10 poldiga, kärul läbisõitu vägapalju kogunenud pole, kuid tema kahjuks räägib see, et ta peab liiklema kruusateel.
Eile sai kaan maha võetud suuremate asjade veoks, ning avastatud et vinklid maru vildakad ning üks polt peaaegu plekist läbi.
   
Sai plekk sirgu löödud ning tehtud väliskülge tugevdused kättesaadavast materjalist, mis kinnituvad läbi külje 5 m10 poldiga, ning ülevalt alla serva sees lisaks kolm m6 polti. Rooste vastu sai pandud kaks kihti happekrunti, ning paar kihti inox 200 roostevabale materjalile mõeldud värvi.( Sai pandud mööblipoldid, et enamvähem kultuurne välimus jääks)
   
   
   
   
Samuti orginaalis kaan kinnitub eestpoolt kahe plekk kõrvaga ning tagapool kaks 6mm splinti, see lahendus sai kohe ringi tehtud, kuna kruusateel juba uuena oli tunne et kaan lendab minema, kuna hakkas meeletult külgedele võdisema eestpoolt. Nendele lisaks on pandud poldid, mis hoiavad kaant paigal, kannatab 5 lisaminutit et trell tuua ja poldid lahti lasta, kui vaja kaan maha tõsta Smile
   
Probleemiks jääb endiselt maanttee kiirusel kaane võdisemine, kuna vedruhinged annavad liikuda, ise olen pikemal otsal pannud väikse koormarihma üle kaane esimese serva.

Teiseks uuenduseks on kruusateel mugavamaks liikumiseks 185/65 r14 rehvid volkari velgedel (orginaal 13 tolli ratastega põrkas tunduvalt rohkem aukudel), kuna haagise sillal on poltidega eemaldatavad rummud, sai sinna vahele tehtud 11mm plaadid( seda materjali leidus, oleks piisand vähemast), muidu suurema koormaga hakkasid antud rehvid kurvides seestpoolt vastu käru raami käima, kui rohkem kaalu seljas.
Lisaks neid 14 tolli rehve koos velgedega leidub hulgim varudes  Big Grin
Vasta

Kui kellegi on kiiresti vaja tulesid, kus juhtmetega mässamist on vähem, siis saab ka juhtmevabalt:
https://www.xn--triistamarket-imba.ee/et...kompl-12v7
Vasta

(03-04-2020, 18:48 PM)m14m5 Kirjutas:  Kaanega respo, kaane kinnitus vinkel käru küljes kahe m10 poldiga, kärul läbisõitu vägapalju kogunenud pole, kuid tema kahjuks räägib see, et ta peab liiklema kruusateel.
Eile sai kaan maha võetud suuremate asjade veoks, ning avastatud et vinklid maru vildakad ning üks polt peaaegu plekist läbi.

Äkki on kaas paigaldatud natuke liiga kõrgele eest otsast? Et ei toetu korralikult porte vastu.
Vasta

Kuidas ma oma haagist tuunisin, pajatasin pisut teises teemas.

Tsitaat "Haagise valik" teemast:

Ikkagit tundsin puudust esiratta hoidjast. Üks tsiklitest on alati esirattaga vasta esiluuki. Rohkem mind häiris aga hoopis see, et rehvi muster jäi ääre taha alati kinni, kui välja tahtsin tsiklit vötta.
Otsustasin probleemi lahendada, tegin vineerist sisu sisse ning selle külge sain kinnitada ratta suunajad:

   

   

   

   

   

   

   

   

   

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Haagiste teema on minu jaoks suht võõras hetkel aga, toome näite et mul on kodus Zubrjonok. Kui raami ja asju hakata pikemaks veidi keevitama, siis maanteeameti silmis läheks see isetehtud käru alla ja maanteeamet ise otsustab kas ehitus vastab nõuetele/saab arvele? Sama asi ka välisilme muutmisega, kui asendada kandilised tagaservad näiteks kastimosse tagumiste nurkadega, et seda peaks ka kuidagi vormistama? Või on põhiline et numbrid klapiks ja mõõdud oleks õiged?
Vasta

Mina tegin zubriku veotiisli 60cm pikemaks - näitasin mnt teeninduses ette ning passivahetus uute mõõtudeg ning asi ants. Kui korralikult tehtud ning kerenumbrid on, siis ei tohiks probleemi olla.

Ats
Vasta

see käib täiesti kohaliku arki suva järgi- kui nad arvavad et on ümberehitus, registreerivad ümberehituse 25 EUR eest ja saad uute mõõtudega passi, kui arvavad et liiga palju on ümber ehitatud ja isetehtud, teevad pildid ja saadavad tehnoosakonda. Kui sealt tuleb otsus et on isetehtud, maksab tüübikinnitus ja registreerimine 300 EUR+ 100 metroserdis kaalumine. ümberehituse kasuks räägib ilmselt originaal c-profiilist raami mingil määral säilimine ja tiisli nurgas oleva raaminumbri säilimine. Mul jäid ainult rummud originaalid ja läks ise ehitatu alla Big Grin
Vasta

(30-04-2020, 07:38 AM)Mart Laanelepp Kirjutas:  ... Kui sealt tuleb otsus et on isetehtud, maksab tüübikinnitus ja registreerimine 300 EUR+ 100 metroserdis kaalumine. ...
= 1/2 uue tehasekäru hinnast kui leppida odavama otsa käruga.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Seda küll aga kui tahta pirukamosse kastiga käru siis seda poest ei saa  Rolleyes Tehnikahobi ongi kallis. Sellise lihtsa ümberehituse et subriku raam pikemaks ja kast vahetada mosse kasti vastu saab ilmselt ümberehitusena arvle. Kindlam enne ehitama hakkamist maanteeameti poole pöörduda.
Vasta

Võimalik et tuleb teha kahes kolmes etapis. 
Esimesena pikendada tiisel ja teha ümber ehitus vormistamine. 
Ja hiljem nt. Kasti vahetus. 

Korraga võib olla liiga palju.
Vasta

Haagis

Palju mul haagis km-treid järel veetud on ei teagit, kuid löpuks originaalis allolnud ühe jooksu rehve sain kulumismärgini otsa, hakkasid juba äärest pragusid näitama, haagis ise aastast 2014.
Kevadel rattaid vahetades aga panin tähele, et parempoolen rattalaager teeb häält, örnalt ka vasakpoolne.
2 kuud hiljem kumas juba salongi sisse, aeg vahetada, kuid miks nii kiiresti laagrid läbi ???

Leian, et Respo on "tuuletunneli" testi ikkagit tegemata jätnud haagistel, tundub olema projekteerimise inseneri viga...

   

   

   

   

   

   


Rummus on kaherealine kuul-laager (ühine välisvöru), mölemal rattal välimine laager kena, kuid sisemine tuksis. Aga mitte niisama, on läinud sodi täis väliskeskkonnast, sest rummu sisemine simmer täiesti kulunud ja pindki roostes juba:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Miks siis nii juhtunud ... oot, ennem kui rummu ära vötsin, pidin töesti pesema seda rummutagust sillaosa päris korralikult, kuna see paksult kuivand soppa ja sodi täis oli. Ja sild ise nelikant kenasti tsingitud kuid ümar edasikeevitus juba kergelt roostetab.
Vasakust pardast tegin ennem pildid, kui pesema hakkasin:

   

   

   

   

   


Tundub, et söites lendab sodi miskipärast just sinna kohta ja pressib simmerile peale kuniks see enam ei tihenda, siis sealt edasi juba laagri tolmukate ja ongit köik. Kas sodi tuleb keeristest vöi auto ratta alt ... kus see tuuletunnel nüüd oligit.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Egas midagit, rumm puhtaks ja ahju, 180 C 30 min.

   

   


Seniks kuni metall ahjus soojenes, tegin simmeri pinna uuesti puhtaks völlil:

   


30 min hiljem vöis laagri rummu sisse lasta: video

Kuniks rumm jahtus, eemaldasin haagisel ühe poldi, mis ostupäevast saati mind häiris. Lehtvedrude tsentreerimispolt ulatub nii välja, et läbilöögi puks käib selle vastu. Olgugi, et olen haagisele kord 1T kaupa peale pannud, ei ole vedrud pöhja löönud, kuid eemaldasin poldi ikkagit:

   

   

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Testiks panin paremale uue simmeri nagu ta oli, vasemale aga teistpidi (vedru osa määret täis),



   


Ja nüüd teema pealkirjale vastav Tuunimise osa:
... kuid mölemale poole aga ehitasin alumiiniumist kaitsepleki ette, et sodi enam sinna rummu simmeri peale ei lendaks. Käisin päris kaua mööda majapidamist ringi ja otsisin miskit plastikust sellise kujuga sinna ette, no mitte ei leia, kus need vanad "Mehukatti" pudelid nüüd on ... seetöttu Al plekist (plaadist) tegin.


Eks ma eeldan seda köike seni, praktika näitab, kas asi öigustab end.

Esimene plekk sai nati liiga paksust alumiiniumist:

   

   

   

   

   

   


Parempoolse tegin hoopis peenemast, painuta vöi käevahel

   

   


Peaks GoPro sinna köhualla filmima panema, siis saaks ehk asjast märjal teel ülevaate.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta

Simmereid paigaldatakse tihtipeale nii et ilusam pool väljas oleks ilma mõtlemata kuhupoole tihend töötama peaks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne