Tuunime haagist või ehitame täitsa ise.

(18-02-2022, 14:21 PM)Walter Kirjutas:  Kirjeldaks probleemi. Nimelt istub kerghaagis Tiki auto taga liiga viltu e. tagumine ots on liiga madalal. Koormaga asi veel hullem. Kuidas haagist trimmida? Esimene idee oleks vahetada välja veopea käru tiisli küljes. Kas kellelgi on silma jäänud nn. jõnksuga veopea (või selle pikendus) mis tiisli auto veokonksu suhtes allapoole laseks ning sellega käru tagaotsa ülespoole tõstaks? Omavalmistatud sellised asjad ilmselt TÜV meestele ei meeldi, seega eelistaks tööstuslikult valmistatud lahendust. Käru vedrude kallale esialgu minna ei tahaks.
Veel ideid?
No näete ise,et see buldooser on probleemiks mitte ainult mul vaid ka teistel...tikidel see eriti suur,respol väiksem.Lihtsam eemaldatavaks teha pole?
Vasta

teed tiisli ja veopea vahele vahetüki ja kogu muusika tüv ei kobise poole sõnaga
vahetad rattad suurema vastu ja seni kuni koormus kiirus indeksid sobivad ja koopasse ära mahuvad siis tüv ei kobise
hirmul on suured silmad aga tegelikult on palju rohkem lubatud asja teha kui arvatakse ja linnalegendides räägitakse
Vasta

(18-02-2022, 16:49 PM)MeelisV Kirjutas:  teed tiisli ja veopea vahele vahetüki ja kogu muusika tüv ei kobise poole sõnaga
vahetad rattad suurema vastu ja seni kuni koormus kiirus indeksid sobivad ja koopasse ära mahuvad siis tüv ei kobise
hirmul on suured silmad aga tegelikult on palju rohkem lubatud asja teha kui arvatakse ja linnalegendides räägitakse
Kuidas auto kõrgusega on? kui auto konks tavalisest kõrgemal, siis pigem haaget ei näpiks, pärast teiste autode taga p---e püsti ja vaja teist rattapaari vms. mul polditav LC konks pea 20cm alla toodud.

ot kah.
Talumees üritas hobusel pead maha nüsida, naabrimees kiibitseb, et mis lollust teed? Näed uks madal, iga kord kui talli ajan, lööb pea ära. Naabrimees küsib irooniaga, et miks siis peast maha võtad, lõika jalad lühemaks!? Ega ta jalgu ära ei löö, ikka pea...


Vasta

Sain oma veteran Respole uue põhja. 15mm paks niiskus-veekindel? vineer. Nüüd tekkis paar küsimust.

Esimene. Tehasest oli pandud põhi kinni kunagi kumerate peadega poltidega. Need turritasid natuke kõrgemale kui põranda tasapind oli. Muidugi lai pea hoidis kenasti kinni kogu konstruktsiooni.
Nüüd on plaanis panna koonuspea poltidega. Kukalt võttis aga kratsima pilt mis avanes. Osa raami on keevitatud aga vahetalad ja porte alumised servad on poltkinnitusega ja põhjavineer annab lõpliku jäikuse ja seob selle sümbioosi ühtseks tervikuks.
Kas koonuspea polt suudab jääda selles olukorras sama tugevaks kui originaalid.

Ja teine küsimus. Mõtlesin nurkadesse teha kinnitusaasad mis on uputatud põhja sisse. Nurkadesse oleks puurinud toosipuuriga umbas 60-70 mm avad ja alla samast vineerist neljakandiline plaat mille küljes on kinnitusaas. Nüüd jääks põrand siledaks. Midagi välja ei turrita.
Kuidas see vineer seal käituda võib. Puuritud ava siseservad pole kaitstud vaiguga ning kuidas sellele kohale mõjub niiskus või lausa vesi?
Või saab koduste vahenitega seda vineeri muuta sama veekindlaks kui ta tehase vaiguga on tehtud?

Aquila captas non muscas.
Vasta

Pane siis jämedamad poldid, on koonuspeal rohkem kandepinda. Augud tuleb muidugi üle puurida. Peade jaoks töötled avad versengi puuriga ja mäkerdad enne poltide panekut millegagi üle, mõne värviga näiteks. Mina oleks natuke toekama vineeri ka pannud. Kinnitusaasasid peaks süvistatud varianti olema ju saada https://www.tiki.ee/pood/lisavarustus-ja...se-pohjal/
Vasta

Ma muidugi ei tea, mida nende koorma kinnitamise aasadega peale hakatakse ehk siis kui suurt tõmmet nad on sinna mõeldud taluma, aga koormaauto juhina peaks Daff ise ka teadma, millised jõud seal töötavad ja mõjuvad.
Tõstetöödel olen arvestanud alati ja igas asendis ankru, ankurdamise punkti, troppide ja tali vastupidavuseks tonnaaži, mis võrdub vähemalt kahekordse tõstetava eseme massiga.
Vasta

(02-04-2022, 08:57 AM)vant Kirjutas:  Mina oleks natuke toekama vineeri ka pannud

Toekama, kui 15mm? Kas ksf vant on haagisel vineeri vahetanud? Mis paksust kasutas, kas ja kuidas luugihingi kõrgemale tõi ning kuidas luukide kõrgused lõpuks küljeportede suhtes jäid?
Mida täpselt tuuning andis ning kas oli ka vaeva väärt?

Tikil on nt vineerid 9mm ja 12mm. Ma jätsin nt 12->15mm upgrade tegemata, kuna see ähvardas vineerivahetuse muuta juba "käru tuunimiseks". Mida nt ma ei vajanud - vaja oli lihtsalt käru korda teha.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(02-04-2022, 10:05 AM)Janka Kirjutas:  Ma muidugi ei tea, mida nende koorma kinnitamise aasadega peale hakatakse ehk siis kui suurt tõmmet nad on sinna mõeldud taluma, aga koormaauto juhina peaks Daff ise ka teadma, millised jõud seal töötavad ja mõjuvad.
Tõstetöödel olen arvestanud alati ja igas asendis ankru, ankurdamise punkti, troppide ja tali vastupidavuseks tonnaaži, mis võrdub vähemalt kahekordse tõstetava eseme massiga.

Arvestades respotikide kandevõimet mis algab 1000kg-st, siis sisemised konksud sobivad hästi kergete -mahuliste koormate kinnitamiseks. (var.2 kasutada väikeseid 100-200kg tõmbele mõeldud koormarihmasid). Veoka 5tn rihmad eraldavad vineeri kinnitatud aasad kas koos kastipõhjaga või ilma, varem või hiljem, sõltuvalt pingutaja sisetundetusest ja põhja olukorrast. Raskemad asjad lähevad võimalusel kinni ikka üle porte küljepostide otstesse, või otsaportede alt raami.


Vasta

Toekanat vineeri tõesti ei kannata panna kuna siis läheb ümberehituseks juna.

Aasades pole küsimus. Küsimus on vineeri sisse puuritud avades.

Kas niizkus ei hakka sealt vineeri lõhkuma?
Pääseb ju vesi müüd kenasti immutamata osale juurde.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(02-04-2022, 10:55 AM)Daff Kirjutas:  Toekanat vineeri tõesti ei kannata panna kuna siis läheb ümberehituseks juna.

Aasades pole küsimus. Küsimus on vineeri sisse puuritud avades.

Kas niizkus ei hakka sealt vineeri lõhkuma?
Pääseb ju vesi müüd kenasti immutamata osale juurde.
paar postitust varem soovitasin katusemastiksit. Külmalt ei jõua pritsist välja suruda, mõned minutid kuumas vees ja läheb igasse prakku. 7,..x2,5m kasti põhi 30mm (kasutatud) vineerist kestab aastast 2016 märkusteta


Vasta

(02-04-2022, 10:51 AM)hulgus Kirjutas:  Arvestades respotikide kandevõimet mis algab 1000kg-st, ...

Siinlohal on paslik küsida, mistõugu haagisest me ikkagi räägime. Kerghaagisel, mille eluskaal tohib olla kuni 750 (825) kg on iga kilo arvelSmile Seega juba algse 12mm vineeri asendamine 15 kaotab mõniteist kilo, veel paksem hammustab veel rohkem. Oluline, kui sattuda kaalule täislastis.

Kerghaagise puhul ma väga ei muretseks: koonuspeale piisav süvend ette, süvendi põhja enne polti määret või värvi (kumba võtta on) ja korralikult kokku. Peaks kestma päris kenasti. "Veekindla vineeri" veekindluse annab niikuinii pigem liimaine, kui spooni kattev värv.

Koormaasade puhul loeb rohkem see, KUHU kinnitus ulatub. Pelga põhjavineeri küljes palju ei hoia (mõnesaja kilo jagu). M6 polt kipub 500 kandis järele andma, lõikele töötamisel varemgi. Seega isegi otse raamitalast läbikeeratud polt ei suuda üksinda kogu käru raskust kanda. Ning nagu ülalpool õigesti märgiti: Kõwast köitmiseks need eriti usaldusväärsed ei ole. Ikka posti või raamitala taha haagitud konks annab meelerahu.

Suure O2 haagise korral jutt natuke muutubWink
Vasta

(03-04-2022, 14:26 PM)v6sa Kirjutas:  
(02-04-2022, 10:51 AM)hulgus Kirjutas:  Arvestades respotikide kandevõimet mis algab 1000kg-st, ...

Siinlohal on paslik küsida, mistõugu haagisest me ikkagi räägime. Kerghaagisel, mille eluskaal tohib olla kuni 750 (825) kg on iga kilo arvelSmile Seega juba algse 12mm vineeri asendamine 15 kaotab mõniteist kilo, veel paksem hammustab veel rohkem. Oluline, kui sattuda kaalule täislastis.

Kerghaagise puhul ma väga ei muretseks: koonuspeale piisav süvend ette, süvendi põhja enne polti määret või värvi (kumba võtta on) ja korralikult kokku. Peaks kestma päris kenasti. "Veekindla vineeri" veekindluse annab niikuinii pigem liimaine, kui spooni kattev värv.

Koormaasade puhul loeb rohkem see, KUHU kinnitus ulatub. Pelga põhjavineeri küljes palju ei hoia (mõnesaja kilo jagu). M6 polt kipub 500 kandis järele andma, lõikele töötamisel varemgi. Seega isegi otse raamitalast läbikeeratud polt ei suuda üksinda kogu käru raskust kanda. Ning nagu ülalpool õigesti märgiti: Kõwast köitmiseks need eriti usaldusväärsed ei ole. Ikka posti või raamitala taha haagitud konks annab meelerahu.

Suure O2 haagise korral jutt natuke muutubWink


Tegu siis 95a Respoga. Ja mitte tehases kokku pandud aga selle kuulsa garaaži seeria versiooniga.
124,5 x 210 on põhja mõõdud.
750kg täismass. Torsioon vedruga.
Põhi oli algusest 15mm vineer. 12mm jäävad luugid õhku.
Kuna ma ei vea midagi ilma kinnitamata siis vineeri sisse tahtsin teha konkse, et väikseid ja madalaid asju kinni tõmmata.
Muidu vea neid rihmu luugi vahelt, et näiteks põka esiratast põhja külge liikumatuks sundida.

Suuremad asjad lähevad nagu nii üle ääre raami külge kinni.
Kinnitused tuleks nurkadesse nii, et plaat oleks kahest küljest kinni raami küljes. 
"Põksi" ratta jaoks oleks seal tugevust maa ja ilm.
Ei meeldi mulle see võrk peal kui asi võrgu all ikkagi  oma elu elab. Kuigi J. O. K. K.
Põhimure oligi selles, et mida arvab sellest august vineer. Kas punnitama ei hakka.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Allpoolne lahendus kinnitusaasadele ei sobiks? Tiki umbes samast ajast, poldid lähevad läbi püstpostide.

   
Vasta

(04-04-2022, 12:27 PM)Daff Kirjutas:  Tegu siis 95a Respoga. ...
124,5 x 210 on põhja mõõdud.
750kg täismass. Torsioon vedruga.
Põhi oli algusest 15mm vineer. 12mm jäävad luugid õhku.
...
Põhimure oligi selles, et mida arvab sellest august vineer. Kas punnitama ei hakka.

Kae, milliseid asju veel liigubSmile Ilmselgelt ebakvaliteetne toode Cool

Kui alusplaat järgi ei anna, siis ei punnita 30 mm vineer enam kuhugi kerghaagisele kohase rihmatõmbe peale. "viietonnise" rihmaga tõmbad muidugi puruks...

Portel olevad aasade poldid töötavad osaliselt lõikele. Millest kerghaagisel ei tohiks M6 poltide korral suurt häda olla. Teine mure on õhukese asja kinnitamisega - aasast madalamaga pead trikitama. Aga läbi posti pandud korralik keevisaas on kõva tükk.

Kui punnitamise all mõeldi vineeri niiskusega mängimisest auku mitteäramahtuvast koormaaasast tingitud materjali kummitõusmist, siis selle vastu aitab millimeetri võrra avaram süvend.
Vasta

Nonnniii, vineerisaaga võib lugeda lõppenuks. Põhi all ja kinni kruvitud.

Kui keegi kunagi plaanib veel panna vineeri kusagile kinni koonuspea poltidega siis pole vaja pead vaevata poldipeale süvendi ettetegamisega. 8mm poldi pea  tõmbab  kenasti vineeri sisse. Kui pea on vineeriga tasa siis on tunda, et ega rohkem enam eriti ei kannata pingutada. Kohe annab keere  järgi.
Peaks olema piisav.

Ja tooside tegemisega kinnitusaasade jaoks ei viitsinud ka jännata. Panin aasad posti kohalt läbi seina nagu Margus oma pildil näitas. Minu Respol on postid ainult kasti nurkades sellepärast läksid aasad ka praktiliselt vastu taga- ja esiportet.  Sisemine mõõt küll kannatab selle all aga nagunii on kasti põhi väga huvitava mõõduga (124,5) nii, et väga paljusid "standartmõõdus" asju tuleb vedada pool serviti. Näiteks OSB. 

Südamerahustuseks panin poldiaugud täis katuse mastiksit millega sai kunagi tõrvapappi liimitud. Kas tast abi on ei tea aga vähemalt hea väita, et olen teinud kõik endast oleneva.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Kuidas reguleerida O2 haagise pidurid? Mul on sellise sikutamise kogemust vähe ja piduri rakendumise kogemust veel vähem. Ilma lõtkudeta reguleering hakkab ilmselt liigset aktiivsust üles näitama ning sõitu segama? Või mitte?
Konkreetne isend on 2t täismassiga. 2 piduritega Knotti silda, Knott KF20Z veopea. Reguleerimine (sh klotsi kaugus trumlist) paistab olevat puhtalt trosside pingsusega.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Ise teinud ei ole kuid targutada mulle meeldib.
Keera trossist mõlema ratta pidurid peale ja mõned tiirud tagasi.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

Segamise ulatus sõltub koorma paigutusest ja veduki üleolekust. Võrdsete vastaste korral on hea, kui haagis hakkab kohe pidurdama, aga see kulutab pidureid hästi. Piisavalt palju raskema veduki korral võib jätta haagisepiduritele vähem. Lõtku normaalse pidurisüsteemi korral ei tunne: veopea hakkab tagasi libisemisel järjest enam piduritele toetuma ja seda pole rooli taga tunda. "Loks" tekib siis, kui pidurid võtavad kaugelt ja mitte eriti hästi - siis jookseb pea tugeval pidurdusel lõpuni ja tekib löök.

Ohutum on, kui haagisepidurid lukku minna ei suudaks.

Oled kindel, et Sinu haagise trumlitel ei ole klotsitugi muudetava pikkusega:


Vanematel ei ole, uuematel on. Kui on tagurdamiseks automaatvabastusega pidurid, siis kindlasti on.

Trossid peavad muidugi ka olema piisavalt pingul. Ülalmainitud "kinni ja paar pööret lahti tagasi" on alguseks hea ja pärast sätid tahtmise korral võrdseks täpsemalt.
Vasta

Respol (ei tea kelle sildadega) on rummu siseküljel 17mm polt kust saab klotse lähemale keerata. Ka ilma ratast alt võtmata.
Vasta

Aitäh - klotsitoed on tõesti reguleeritavad. Minu viga.
"Keera trossist peale ja paar tiiru tagasi" juhisega ma praktikas aga midagi peale ei mõistnud hakata - jalgrattapiduril töötab kindlasti, kahe jaguriga nelja trummelpiduri koost töötab aga mu loogikas veidi teisiti - on neli kuigipalju püksikummina töötavat ja teineteisele mõjuvaid jõude kompenseerivat trossi.
Kruvisin klotsid ligi ja pingutasin trossid lõtkuvabaks. Siis katse-eksitusega ca kahe käe sõrmede jagu "pidur kangist peale + vabaks" tsükleid, igal tsüklil iga ratta kontroll nii pidur peal kui vabastatuna koos trossi-korrektsiooniga. Rattad olid muidugi kõik maast üleval.
Ei olnud töömahult just efektiivne, aga paremat lähenemist välja ei mõelnud.
Tulem oli masina sabas tühja haagisega (veidi alla 500kg) kuni 80kmh pidurdusi tehes päris hea - ei tundnud, et auto pidurid rohkem tööd tegema peaksid või et kusagile kisuks.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne