Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)

Kaaluda võiks ka varianti, kus x takistuse surve puhul (vedruga?) liigub võll/tigu/mootor tagasi vastu mingit lülitit, mis omakorda masina seiskab või korra reversi sisse lülitab. Ei peaks enam tugevamaks ehitama süsteemi ja kartma, et järgmine detail tänu sellele saba paneb.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

mingit suuremat tükki polnud ja murdus sealt kus punker lõpeb ja algab toru ja selle koha peal on tigu ka peenem.
Vasta

Lase uus tigu väljapoolt relakaga üle, et kinnivägistamise asemel tekiks lõikenurk. Tigu on tavaliselt painutatud ja olenevalt materjali paksusest võib seal muidu päris tugev vastuseis tekkida, kui mõni tükk juhuslikult end toru seina ja teo vahele kinni krutib. Enda masinal lahenes vägistamiseelne olukord sellise operatsiooni tagajärjel täielikult. Toruks sai ka nelikant valitud, nagu osadel tööstuslikel süsteemidel. Mootoriks oli tavaline soojuspumba ventika kollektormootor võimsusega 16W, läbi reduktori ja jaksas seda jama ringi ajada küll.
Vasta

sai siis kiiruga kantossi lapitud ja võlli otstesse lõikasin kahvli harud ja tekkinud tühimikku siis jupp ribaterast sisse ja siristasin traadiga kokku ja põleti kokku tagasi ja ralli jätkus ja tuba taas soe.ilmselt on siiski üksikud suuremad tükid sisse sattunud ja need selle sigaduse korraldasid.kolu on küll mitu cm teost jämedam,aga kasu miskit.kokku ladudes avastasin,et kolu sees on paakunud kõva tolmu saepuru kiht tubli mitu cm.kustutamisel vesi peale ja eks nii see tekib ja kiht niiske ja suht korralik takistus.
käisin treiali juures nõu küsimas ja soovitas 42crmo4 teras või s355j ,tugevaid sorte teisigi ilmselt ja maksavad vast ka roppu moodi.
uue teo teen siis tuleb laba servad teritada jah.
Vasta

Ahhoi katlakütjad 

Siin teema põletititest natuke laiem, seega uurin maad. Kas rebaki toodang pluss altpõlemiskatel võiks toimida? Hetkel plaan viadrus välja vahetada kuna on mõned miinused mõne aastaga minu jaoks tekkinud. Plaanin just altpõlemisega katelt. Võin ka välja tuua mis mulle ei sobi. Esiteks on katlaruumi vahet käimine hakanud siibrisse viskama. Õhtu jooksul 4 kuni 5 korda. Palju korraga puid alla panna pole mõtet kuna hetkel kui nad põlema korralikult lähevad, kütan ma ilma. Puhastamine ei ole ka kõige mugavam. Kõik need probleemid kaovad kui kasutada põletit ning graanul või hake kütteks, aga ma plaanin ikka haluga edasi jamada ning hea oleks kui saaks rebakitoodangut ka kütta kuna võsa kasvab hoolega ikka
Vasta

Pealtlaetav altpõlemisega katel tahab väga korralikku tõmmet ehk pikka korstent.
Süütamine on nagu on, pealt peab alla põhja õige koha peale tule üles saama, see pole kõige lihtsam tegevus.
Nii, et katel puid täis ja tuli otsa... nii üldjuhul ei saa.

Kui katel juba käib ja üks täis on ära põlenud, siis kuumale peale visata pole enam probleem.

Just see koht ongi see meelitus, kus rebakimaterjal mängu tuleb. 
Leiutamine käib, variante mitmeid.
Vasta

(16-10-2020, 10:05 AM)pkmp Kirjutas:  Pealtlaetav altpõlemisega katel tahab väga korralikku tõmmet ehk pikka korstent.
Süütamine on nagu on, pealt peab alla põhja õige koha peale tule üles saama, see pole kõige lihtsam tegevus.
Nii, et katel puid täis ja tuli otsa... nii üldjuhul ei saa.

Meie peres käis Molle pealtlaetavale katlale alt tuhaluugist sisse väike malmist kaus/pott koos tilga vana mootoriõli ja pooliku ajalehega. Sellisel moel katla (alt) käivitamine toimis iga ilmaga ja ühe tikuga, aastaid.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta

sai siis katlale väike tuuning tehtud,idee leidsin netis surfates ja teostuse tegin ise ja tulemus on hea.korstnasse läheb nüüd soojusvahetist max 120C ja keskmine 100-110,katlast endast väljub 100C kõrgem-mida veel tahta?pelletikatlast pelle väljub umbes sama külm suits.raamatupidamine ütles,et 2015 sai viadruss paigaldatud seega juba 6 aastat hakkega köetud,aeg lendab kiirelt.


Manustatud failid Pilt (pildid)
   
Vasta

(11-11-2020, 21:04 PM)muska71 Kirjutas:  sai siis katlale väike tuuning tehtud,idee leidsin netis surfates ja teostuse tegin ise ja tulemus on hea.korstnasse läheb nüüd soojusvahetist max 120C ja keskmine 100-110,katlast endast väljub 100C kõrgem-mida veel tahta?pelletikatlast pelle väljub umbes sama külm suits.raamatupidamine ütles,et 2015 sai viadruss paigaldatud seega juba 6 aastat hakkega köetud,aeg lendab kiirelt.
Kivikorstna tervisele pidada nii külm suits pahasti mõjuma, kondents tekib. Metallkorstna või metallvoodri puhul pole vist nii oluline.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(12-11-2020, 08:58 AM)Basilio Kirjutas:  
(11-11-2020, 21:04 PM)muska71 Kirjutas:  sai siis katlale väike tuuning tehtud,idee leidsin netis surfates ja teostuse tegin ise ja tulemus on hea.korstnasse läheb nüüd soojusvahetist max 120C ja keskmine 100-110,katlast endast väljub 100C kõrgem-mida veel tahta?pelletikatlast pelle väljub umbes sama külm suits.raamatupidamine ütles,et 2015 sai viadruss paigaldatud seega juba 6 aastat hakkega köetud,aeg lendab kiirelt.
Kivikorstna tervisele pidada nii külm suits pahasti mõjuma, kondents tekib. Metallkorstna või metallvoodri puhul pole vist nii oluline.

Ka metallkorsten kardab külma suitsu. Kui mulle kateld sisse pandi siis korsten sai tehtud 160mm raudtorust. Ümber läks 10cm paksune kivivill ja alumiinium kate. Tüübid seletasid, et kui jätta paljas toru siis 4-5 aastaga kukub pooleks. Nad ütlesid lausa mingi numbri millest allapoole pidavat torus tekkima reaktsioon ja hakkavad tekkima happelised ühendid. Korsten pidavat olema tuline siis kestab.

Aquila captas non muscas.
Vasta

mistahes korstnal peaks otsast välja tulevad gaasid olema üle saja kraadi.
alla selle hakkab vesi kondenseeruma.
Vasta

(12-11-2020, 13:41 PM)diesel Kirjutas:  mistahes korstnal peaks otsast välja tulevad gaasid olema üle saja kraadi.
alla selle hakkab vesi kondenseeruma.

Aga mis sellest? Kui pigi tekkimine pole probleem omaette. Enamus korstnatele on saada veekogumis anumat korstna põhja.
Vasta

kui korsten on kõva ja pigipõlengu üle elab, siis polegi midagi.
no kütet läeb palju ja tuba soojaks ei saa, aga ega see sega neid, kes kapaga korstnast vett välja võtavad.
Vasta

ütleb vanasõnagi, et koonerdamine pole kokkuhoid

Pähkliajude hirm
Vasta

sõbrad ärge värisege!tean mis on pigi,kuidas tekib ja kuidas ära hoida,olen isegi põletanud korduvalt....pliiti kütan hommikul ja pliit kütab korstna soojaks,katel kütte peale lõunat ja nädalavahetusel pliit enne söögid valmis ja korsten soojaks ja siis alles katel kütte.kalvis katelpliit kütab soemüüri +60C peale ja korsten kah mõnusalt soe.korstent puhastan 2x aastas ja kui vaja tihedamini ja pigi pole.hetkel on silikaadist pitsis katuseplekist hülss sees aastast 2007 ja kui seeläbi ussitab siis läheb happekindel rv lõõri ja täielikult korstna külma osa ulatuses,see juba ootab riiulis oma aega....ka bullerit köetakse kivikorstnasse esimene tõis luugid valla korsten soojaks ja siis juba ökotades ja pigi pole.
Vasta

(12-11-2020, 16:13 PM)diesel Kirjutas:  no kütet läeb palju ja tuba soojaks ei saa, aga ega see sega neid, kes kapaga korstnast vett välja võtavad.
kütet läheb palju kui sa sussutad!10 ruumi puid on võimalik sussutades nii kütta,et kõik pigi täis ja tuba külm...ja on ka nii väimalik kütta,et tuba soe ja pigi ei kusagil.ise talitan viimase järgi,katlas on HALL tuhk,ka soojusvahetis ja tuba on soe ja küttekulu minimaalne.halupuuga võid sama katelt sussutades kütta katla ja korstna pigist umbe....olen 2 viadrust pigist puhtaks põletanud,kummalgi juhul terve päev müramist...esimene oli moodulkorstnas ja seegi oli pigist umbes...teine oli kivikorsten ja ka see oli pigi täis.kütta tuleb osata....ja minu korstnas vett pole ega tule.
Vasta

(12-11-2020, 19:40 PM)muska71 Kirjutas:  ... teine oli kivikorsten ja ka see oli pigi täis.kütta tuleb osata.......
äkki õpetad kütma, mul majas 2 korstnat ja pigi pole, saunas aga pigi nii truubilõõris kui korstnas ja 2x aastas korstnat-ahju vaja pühkida, kahetollised  tahmanarmad ei lase enam tõmmet läbi ... Aga saunaahjud põlevad kiiresti läbi.
Vasta

(12-11-2020, 20:48 PM)honkomees Kirjutas:  
(12-11-2020, 19:40 PM)muska71 Kirjutas:  ... teine oli kivikorsten ja ka see oli pigi täis.kütta tuleb osata.......
äkki õpetad kütma, mul majas 2 korstnat ja pigi pole, saunas aga pigi nii truubilõõris kui korstnas ja 2x aastas korstnat-ahju vaja pühkida, kahetollised  tahmanarmad ei lase enam tõmmet läbi ... Aga saunaahjud põlevad kiiresti läbi.
saun pigitab siis midagi väga valesti ja kui narmad ripuvad siis on tõmme nõrk.nõrk tõmme tekitab narmad vahel isegi 2-3 nädalaga.kerise suitsutoru liiga sügaval korstnas pole?nõrka tõmmet põhjujstab ka lisaõhk mida kusagilt vahele veab.kerise lõõrid umbes pole tahmast?
Vasta

(12-11-2020, 13:41 PM)diesel Kirjutas:  mistahes korstnal peaks otsast välja tulevad gaasid olema üle saja kraadi.
alla selle hakkab vesi kondenseeruma.

Olen huvipärast mõõtnud oma pealesõjaaegsel pottahjul sleppe alguses olevalt luugilt kõige rohkem 52 kraadi, no ei saa sellisel ahjul kuidagi korstna otsa niipalju soojust et käed külmetama ei hakkaks. Kontrollitud. Pigi ka pole.
Vasta

(12-11-2020, 22:51 PM)Meelis2 Kirjutas:  Olen huvipärast mõõtnud oma pealesõjaaegsel pottahjul sleppe alguses olevalt luugilt kõige rohkem 52 kraadi, no ei saa sellisel ahjul kuidagi korstna otsa niipalju soojust et käed külmetama ei hakkaks. Kontrollitud. Pigi ka pole.
MILLAL seda mõõtsid?kui sul on pikalt kütmata ahi siis on see tulemus igati ok ja rohkemat ei tulegi esimese kütmisega,järgmiste kütmistega juba ahi eelnevalt soojenenud ja on ka väljuv suits kuumem ja saab normaalsed numbrid.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne