[alfredo]

   
Teooria ülikuivast hakkest ei vasta kahjuks tõele, tootja lubab kuni 35% niiskust. Seda kuivaks nimetada oleks vist patt.

[muska71]

Teooria ülikuivast hakkest ei vasta kahjuks tõele, tootja lubab kuni 35% niiskust. Seda kuivaks nimetada oleks vist patt.

Ega jah kes suudab selle hakkemassi nii kuivaks ajada.Mul kottides kuivab toas enne katlasse minekut mingi nädal poolteist ja oletan,et niiskus kuskil 5-6%.

[amatöör1]

Natuke antud katla suhtes pessimist. Väike kõhklus närib, et sellise niiskuse juures toimub selline ilus põlemine kui video peal näha. Aga eks juhtub ikka nii, et praktikas pole asi teps mitte nii ilus, natuke kuivem hake ja põlemisfront rohkem kõikuv ning toimibki põlemine. Kui need Atmos puugaasikad tulid oli sama ilus videos seda põlemist vaadata. Praktikas tahavad siiski veidi hellemat kohtlemist kütuse näol ja töötavad piisavalt hästi.
Palun veidi abi. Oskte juhatada kust hankida metalltoru läbimõõduga ca 140 mm pikkust nii 600mm ja kannataks pidevalt 900 - 1200 c. Säilitades oma kuju. Eelpõleti leegitoru nöögib pidevalt ajusi, viimane katsetus keraamiline korstnatoru aga seegi ei talu eriti sellist olukorda.

[Basilio]

Ega jah kes suudab selle hakkemassi nii kuivaks ajada.Mul kottides kuivab toas enne katlasse minekut mingi nädal poolteist ja oletan,et niiskus kuskil 5-6%.

Milliseid kotte kasutad? Kas ventikaga õhku ka liigutad või seisavad niisama toanurgas?

[muska71]

Natuke antud katla suhtes pessimist. Väike kõhklus närib, et sellise niiskuse juures toimub selline ilus põlemine kui video peal näha. Aga eks juhtub ikka nii, et praktikas pole asi teps mitte nii ilus, natuke kuivem hake ja põlemisfront rohkem kõikuv ning toimibki põlemine. Kui need Atmos puugaasikad tulid oli sama ilus videos seda põlemist vaadata. Praktikas tahavad siiski veidi hellemat kohtlemist kütuse näol ja töötavad piisavalt hästi.
Palun veidi abi. Oskte juhatada kust hankida metalltoru läbimõõduga ca 140 mm  pikkust nii 600mm ja kannataks pidevalt 900 - 1200 c. Säilitades oma kuju. Eelpõleti leegitoru nöögib pidevalt ajusi, viimane katsetus keraamiline korstnatoru aga seegi ei talu eriti sellist olukorda.

Korstnatorud keraamilised elavad ilmselt mõned korstnapõlengud üle kuid katlas põleti peal leeki tahapoole suunata siis max paar kuud ja puru,testitud.
kotid nood valged milledes briketti ,suhkurt müüakse,seisavad nö kolakambris ja vastu soojamüüri ja paar tk mahub ka vahel kui viitsimist on katla peale.

[pkmp]

Natuke antud katla suhtes pessimist. Väike kõhklus närib, et sellise niiskuse juures toimub selline ilus põlemine kui video peal näha. Aga eks juhtub ikka nii, et praktikas pole asi teps mitte nii ilus, natuke kuivem hake ja põlemisfront rohkem kõikuv ning toimibki põlemine. Kui need Atmos puugaasikad tulid oli sama ilus videos seda põlemist vaadata. Praktikas tahavad siiski veidi hellemat kohtlemist kütuse näol ja töötavad piisavalt hästi.
Palun veidi abi. Oskte juhatada kust hankida metalltoru läbimõõduga ca 140 mm pikkust nii 600mm ja kannataks pidevalt 900 - 1200 c. Säilitades oma kuju. Eelpõleti leegitoru nöögib pidevalt ajusi, viimane katsetus keraamiline korstnatoru aga seegi ei talu eriti sellist olukorda.

Arvata paksu seinaga toru vaja, jupp hydrosilindrist ? kas jämedam toru kestaks ümber ja vahele õhku puhuda ei saa ?

[amatöör1]

Vabandust unustasin lisada, et mida õhema seinaga seda parem. Nimelt peab see kiiresti kuumaks minema, siis algab alles puugaasi põlemine. Mida kuumem toru seda parem põlemine. Isoleerisin sellepärast ka keraamilise toru eraldi veel selle valge kuumuskinda villaga ära. Kahjuks ei kesta selle kuumuse juures ei plekk ei keraamika kuigi kaua.

[muska71]

proovi saksa samotti,kaminakoda müüb.

[Basilio]

Nonii, käisin pühapäeval maal, tegin purustajaga kuivast oksahunnikust haket ja õhtul kodus läks katsetamiseks. Selgituseks ütlen kohe ära, et hakkepuiduga kütmisega puutusin kokku esimest korda. Saepuru olen ikka vahel ämbriga katlasse visanud. 
Kuna ei viitsinud kühvliga tervet õhtut katla kõrval veeta, siis kütsin selle üles ja lajatasin poolest saadik haket täis. Targemad ilmselt juba irvitavad, aga mina ei arvanud sellest miskit kurja sündivat. No esimene matakas suitsu ja sädemepilve saatel ei olnud midagi erilist, vahel ennegi juhtunud, et peale visates tuli korraks kinni maetud ja gaas plahvatab. Seekord läks katel päris kurjaks. Hakkas aga takka üles raiuma, mauhh-mauhh-mauhhh! Nii mitu minutit. Kahju et ei näinud, mis väljas korstna kohal toimus. Küllap see nägi välja nagu sõidaks iidne auruvedur. Kui sain asja lõpuks kontrolli alla, siis oli tuleleek nii pikk, et ulatus korstnasse. OK, õhtu lõpuks sain selgeks, kuidas ja kui palju korraga peale visata ning kui palju põlemisõhku peale anda. Sellest hoolimata on üllatav, kui erinevalt puit kui küttematerjal käituda võib. Halupuud, puitbrikett ja hake on kolm väga erinevat asja.
Halupuudel on kaks põlemisetappi. Esimeses põleb puugaas, pikalt ja rahulikult ning kui tõmme paras, siis mitte liiga pika leegiga. Teises faasis hõõguvad söestunud halud pikalt ning annavad tugevasti soojakiirgust. Hakkel on esimene faas väga kiire ja intensiivne ning teine paistab peaaegu puuduvat. Seega sobib hake eeskätt puugaasikatlasse. Kivisöekatlasse on see üsna sobimatu. Kütta saab, kui palju ja tasuta käes ning ei pea paljuks õhtute kaupa kühvliga vahekorras olla. 

[muska71]

Tuleb põletit ehitama hakata.
Mul vana põletiga algul süütasin tenniga ja alul tossas mehiselt,toss aga puugaas ja kui ükskord see leegi üles võttis siis käis korra selline purakas,et sõna otseses mõttes viskas põleti katlast mis mingi 50 kg katlast ca 20 cm eemale. Mullu kevade kui veel vana põleti toimis ja suur hakkur peebestas siis tuli jämedamad tükid välja sortida.Need tükid läksid kõik kühvliga pliidi alla.Puudega teed tule üles ja kui söed all siis kühvlitäis korraga koldesse ja tuli valusam kui halgudega,mitu kuud sai ka aoga pliiti köetud,ka see vihasem kui halupuu.
Hakkega saab kütta igasuguse katlaga,kuikatlast ikka läheb 300 ja rohkem kuumust välja siis lihtsalt tehakse soojusvaheti katlale taha ja saab kenasti temperatuuri normi mis korstnasse paras lasta.Minu 50 cm pikk soojusvaheti maksumus materjalina tuli mingi 40 ruublit,pole ju palju?Äsja puhastatud katlast läheb 120-130 soojusvahetist välja,kui juba puhastamist vajab siis 150 ja tiba peale.

[Basilio]

Põleti ehitamise mõte oli mul juba aastakest viisteist tagasi. Sai tookord isegi tigu ja reduktoriga mootor muretsetud, mis siiani alles.
Soojusvaheti mul suitsulõõri ümber mingisugune on. Tavaliselt jääb selle kesta temperatuur enne korstent samuti alla kahesaja, mingi 130-170 vahele. Selle järgi ma vaatan, kui palju õhku peale anda. Saaks ka seda automatiseerida, aga pole aega.
Hakkega oli suitsutemp üle kolmesaja ja katla oma kippus kusiseks jääma, üle 70 ei tahtnud minna. Ilmselge, et soojendasin vareste lennuruumi. Panin siis põlemisõhu koomale, vaatasin telepurgist Ahela-Jaani(James Bond) filmi ja käisin iga reklaamipausi ajal peale viskamas. No siis oli enamvähem, aga mitte see mis oleks pidanud olema. Liiga vähe põlemisõhku viib katla võimsuse alla, liiga palju veab puugaasi saba korstnasse. Peab "afterburnerit" täiendama. Plaanis oli sinna niikuinii vasktorust veesärk sisse teha, aga seisab ka see projekt aja ning raha taga. Pealegi ei ole ma veel välja mõelnud, kuidas seda värki normaalselt puhastada. Ei taha ju endale mingit egiptuse nuhtlust kaela ehitada.
Hakke kulu oli korralik, maal tehtud 250L haket läks nagu mutiauku ja tuli natuke puudugi. No eks mul mahupaak on 1,5m3 ja radikad võtsid ka tasapisi sooja vahelt. Masendav. Natuke lohutan ennast sellega, et need oksad oleksid niisama lõkkeroaks läinud, nüüd sai vähemalt ühe päeva jagu talvepuid kokku hoitud. Ning okstest maal puudus ei ole ja niipea ei tule ka. Võsa kasvab aga peale pidevalt. Kaugelt ainult vedada - 50km. Seega ekstra hakke järele sõita ei tasu. Muude ürituste kõrvalsaadusena aga käib kah.
Üks tähelepanek veel - hommikul oli jube palju tuhka välja võtta. Halgudest tuleb 1/3 võrra vähem ja briketist ei jää peaaegu midagi järele. Ainult puukoorega küttes tuleb sama palju ja samasugust - valget. Halgude tuhk on hall ja briketi oma tume.

[amatöör1]

Niisama kühvliga haket katlasse ajada eriti ei tasu, nii ebaühtlane põlemine ning vähemalt pool sooja lahkub kas liig kiire põlemise või siis lihtsalt tossuga minema. See 250 l on minul kuskil poolteist eelpõleti kolu täit ja sellise kogusega saan hetkel nii 8 - 12 tundi hoida 50 ruuduse klaaskasvuhoone sooja (tomatitaimed ja muu pudinad seal sees), maja esimese korruse radikad nii 50 - 60 c peal ja sooja vee, loomulikult see siis kui pidev tuli all. Näiteks tänane päev: Hommikul kella 7 ajal oli eelpõletis parajad tukid sees, läks üks tavaline aiakäru täis hakitud kuuseoksi peale ( need olid talvel õunapuude ümber) siis umbes puukorvitäis vanu lauajuppe ca 50 cm pikad (vahetan kilehoone äärelauad ära, seega suht kuiv ja mäda kaup) ja peale kolm 20 cm läbimõõduga ja ca 50 cm pikkust hallilepa pakku, talvel metsast toodud ja nö. küttepuude ülejääk (kõverad ja seest mädad). Nüüd õhtul kuskil kaheksa paiku läks lisaks veel umbes samas mõõdus lepa, kase ja saare jupid kuskil 10 tk osa peenemad, peaks hommiku seitsmeni sooja andma: Kasvuhoone, maja esimene korrus ca 70 ruutu ja soe vesi. Kütus siiski enamjaolt ikkagi selline toores, kuiva ei saa kasutada, leegitoru ei kannata seda vidi välja ja siis kõik keeb kah. Eelpõleti saigi sellise eesmärgiga ehitatud, et saaks sellist värki põletada mida eriti ahju ja pliita alla ei aja. Puhast haket ei saa põletada, lihtsalt vajub kinni, alati viskan hakke vahele mõne jämedama rondi mis ühtlustab tuld.

[Basilio]

Niisama kühvliga haket katlasse ajada eriti ei tasu, nii ebaühtlane põlemine ning vähemalt pool sooja lahkub kas liig kiire põlemise või siis lihtsalt tossuga minema. 

Just. See ongi automaatse etteande põhiülesanne, hoida põlemisrežiim paras, mitte ainult kasutusmugavuse tekitamine nagu ma varem arvasin. Toore-pooltoore hakkega ajab peale viskamise järel tükk aega tossu ja katla temperatuur langeb. Kui siis kärinal põlema lööb, annab sooja küll, aga lühikest aega ja sealjuures jookseb hulga sooja minema. Siis viskad jälle hunniku peale ja kõik algab otsast. Suht vähetasuv üritus ja palju jooksmist, aga vähemalt saab niikuinii raisku minevad oksad ohutult ära põletatud.
Nädalavahetusel plaanis jälle maale minna ja üks päev puid, teine aga haket teha. Siis proovin halgudega segamini kütta ja muid variante. Üks plaan on esimeseks katlatäieks kuiva haket laeni täis lüüa ja otsast süüdata. Siis ei tohiks sellist puugaasi plahvatuste seeriat toimuda nagu kuuma koldesse liiga palju peale visates. Kinni matmist ma väga ei karda, sest hake on üsna jäme. Mingi soovitus oli ka hakkehunnikusse püstine papptoru lisada ja hunnik seestpoolt süüdata. Eks peab proovima neid asju.

[muska71]

Niisama kühvliga haket katlasse ajada eriti ei tasu, nii ebaühtlane põlemine ning vähemalt pool sooja lahkub kas liig kiire põlemise või siis lihtsalt tossuga minema. See 250 l on minul kuskil poolteist eelpõleti kolu täit ja sellise kogusega saan hetkel nii  8 - 12 tundi hoida 50 ruuduse klaaskasvuhoone sooja (tomatitaimed ja muu pudinad seal sees), maja esimese korruse radikad nii  50 - 60 c peal ja sooja vee, loomulikult see siis kui pidev tuli all. Näiteks tänane päev: Hommikul  kella 7 ajal oli eelpõletis parajad tukid sees, läks üks tavaline aiakäru täis hakitud kuuseoksi peale ( need olid talvel õunapuude ümber) siis umbes puukorvitäis vanu lauajuppe ca 50 cm pikad (vahetan kilehoone äärelauad ära, seega suht kuiv ja mäda kaup) ja peale kolm 20 cm läbimõõduga ja ca 50 cm pikkust hallilepa pakku, talvel metsast toodud ja nö. küttepuude ülejääk (kõverad ja seest mädad). Nüüd õhtul kuskil kaheksa paiku läks lisaks veel umbes samas mõõdus lepa, kase ja saare jupid kuskil 10 tk osa peenemad, peaks hommiku seitsmeni sooja andma: Kasvuhoone, maja esimene korrus ca 70 ruutu ja soe vesi. Kütus siiski enamjaolt ikkagi selline toores, kuiva ei saa kasutada, leegitoru ei kannata seda vidi välja ja siis kõik keeb kah. Eelpõleti saigi sellise eesmärgiga ehitatud, et saaks sellist värki põletada mida eriti ahju ja pliita alla ei aja. Puhast haket ei saa põletada, lihtsalt vajub kinni, alati viskan hakke vahele mõne jämedama rondi mis ühtlustab tuld.

Huvitav mis katel ja põleti sul on?Kodukootui või tehasetoodang?Huvitav oleks pilte näha.

[amatöör1]

Eelpöleti täielik omakootu ja väga robustne, häbi pilte teha. Katel ise mingi vedelkütte oma, ei tea marki. algselt käis antud katlas tuli keskelt taha siis servadest tagasi ja siis veelkord taha ja edasi korstnasse. Minul määras korstna pikkus katla käigud ära ja seega lihtsalt keskelt üles, ja siis servasi pidi alla ning korstnasse. Orginaalis oli katel horisontaalis, minule sobis paigaldada vertikaalis.

[amatöör1]

Paar pilti

Esimene pilt kus leek läheb eelpõletist katlasse väga kehva aga liig ligidalt ei julgenud pilti teha kuumutab telefoni üle. See leek siis minimaaalse kütte puhul. Teine siis eelpõleti ise. Loomulikult selline käkerdis ei kannata mingit kriitikat aga lähtusin põhimõttest kas matta antud projekti alla kohe mingi 800 euri või lahendada antud teema vanaraua baasil. Ma polnud üldse kindel, et süsteem tööle hakkab ja talle püstitatud ülesanded täidab: Peab põletama ilma tossuta läbi alates autokummidest, hakkest, vettinud kändudest ja kõigist muust mis on põlev. kuna selline ulme soov siis loomulikult ei raatsinud taolise asja alla raha matta ja saigi selline lpp lipi peal asi valmis käkerdatud. Endale üllatuseks eelpõleti toimib kõigi eelloetud soovide kohaselt, nüüd lasen tal töötada nii min kui max võimsusel ja igasugusel põleval materjalil kuni talveni, lammutan laiali vaatan kus mida ära põlenud, mida paremini saaks teha ja siis võib alles sellise normaalse põleti uuesti valmis ehitada, nagu öeldud kuskil normaalne vidina materjalid ca 800 euri: kuumuskindel kivi, ahjuvõlvi segu, plekk, kuumuskindel vill, mingi erimaterjal veel leegitoruks. kõik ei tule kohe hoobilt meelde. Esimesel pildil näha see punane on ahjuvõlvi segu, hele on leek. selle tule väljumise augu läbimõõt kuskil 120 mm, sinna suundub ka lisaõhk, mida heledam seda parem põlemine. Praegu on see ahjuvõlvi segu seal 2 kuud vastu pidanud, tegelikult oleks vaja sinna hoopis õhukeseseinaline metalltoru kuumeneb kiireti üles ja tekitab täieliku põlemise. Praegu pean kaks tundi sussitama siis saab alles õige kuumuse ja vidi kätte. See ainus miinus hetkel, et ei ole nö, perioodiliselt köetav teema, parem 24 tundi vaikne tuli all ja kütuse kulu sama kui teda korraks käivitada. Katseks sai üks 15 tolline autorehv pooleks lõigatud, panin pool sellest siis sinna märja rontide vahele ja ütlen ausalt korstna otsas ei mingit suitsu ainult õhk väreles ja kogu soojamajandus läks keema. Vabandan pika kirja pärast ja veelkord vabandan selliste kehva fotode ja käkerdis ehituse pärast.

[amatöör1]

Tunneks huvi kuidas soojamajandus on kah edasi arenenud? Esimesed külmad juba käes, kaugel see talv enam on. Mida keegi valmis meisterdanud ja kuidas töötavad? Eriti tahaks teada kuidas pkmp-i kahe võlliga hakkemasi töötab?

[pkmp]

Tunneks huvi kuidas soojamajandus on kah edasi arenenud? Esimesed külmad juba käes, kaugel see talv enam on. Mida keegi valmis meisterdanud ja kuidas töötavad? Eriti tahaks teada kuidas pkmp-i kahe võlliga hakkemasi töötab?

Suvel 101 muud ehitamist-tegemist, see masin pole edasi edenenud.
Terv.

[alfredo]

 .......

[muska71]

sai päringuid saadetud erinevatesse haket müüvatesse firmadesse nagu Rajakt,Forestri,Reinpaul,puiduhake.com ja oh üllatust ainsana vastasviimane ja neil min kogus 40 m3.Mulle lähim laoplats niitväljal miski 10km ja see rajakt oma.Nii,et ühe koorma ostja ei huvita paraku sisuliselt kedagi