Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)

selle asjaga on vist tõesti nii, et kuskilt tuleb ise palk valmis osta ja siis mõnel asjast huvitatud masinajuhil mott tekitada, et teinekord möödaminnes teeb niuhti ära. läbi firma asjatades läheb arvatavasti keeruliseks, sest ei taha ennem kohalegi tulla keegi, kui vähemalt päeva töö ees pole. aga mööda minnes ehk ikka. täna sõitsin sada kilomeetrit ja kohtusin vähemalt kolme hakkurit tee peal, järelikult neid ikka liigub. erametsa ehk kuulutus panna ja kes teab.
kui eelmine aasta sai ka asja uuritud, siis küsiti valmis mandi eest 12 kuubik pluss transa või ise järgi tulla 30 km. veidi kallis tundus see poolmärja ja jumal ise teab mis fraktsiooni eest.
Vasta

Katel ja põleti minu arvamuse kohaselt ei ole küll asjad, mida ise kodus garaazis valmis ehitada. Võib ju mingi asja valmis saada, mis TÖÖTAB, iseasi on aga kuidas töötab, milline on põlemise kasutegur (mõõdetakse vastava aparaadiga, mul on see olemas) ja kui ohutu süsteem on. Kahjuks ainult korstnasse mineva suitsugaasi temperatuuri järgi ei saa ennustada kasutegurit, loeb ka suitsugaasi keemiline koostis. Juba eelpool hakkas silma, et oli mainitud puugaasi, mis süütamise ajal plahvatas. 
Vasta

(08-06-2016, 17:19 PM)muska71 Kirjutas:  sai päringuid saadetud erinevatesse haket müüvatesse firmadesse nagu Rajakt,Forestri,Reinpaul,puiduhake.com ja oh üllatust ainsana vastasviimane ja neil min kogus 40 m3.Mulle lähim laoplats niitväljal miski 10km ja see rajakt oma.Nii,et ühe koorma ostja ei huvita paraku sisuliselt kedagi Sad

Lõuna pool siis vähe lihtsam, näiteks meie oleme küll väiksemaid koguseid ka teinud. Paar nädalat tagasi tegime ühele taadile ca. 5 m3 haket, oli teisel vaja kuhugi saviseina sisse panna vms.
Vasta

(08-06-2016, 17:19 PM)muska71 Kirjutas:  ...
Nii,et ühe koorma ostja ei huvita paraku sisuliselt kedagi Sad

Kui suurt koormat tahad?

Enamus hakkeplatse jätavad paar kanti maha - ole ainult mees ja kühvelda kokku. Minu metsast võetu jäägid kadusid igatahes paari nädalaga kuhugi. Silma järgi nii kuupi kolm, viies erinevas unikus. Kenasti näha, kus töö käis.

Kaasikukoormaid suudavad teha enamus kinnisvarahooldusi, kus olemas tummisem hakkur. Iseasi, kas selle priboori kohaleveeretamise tasu mõistlik on...
Vasta

(09-06-2016, 11:05 AM)v6sa Kirjutas:  
(08-06-2016, 17:19 PM)muska71 Kirjutas:  ...
Nii,et ühe koorma ostja ei huvita paraku sisuliselt kedagi Sad

Kui suurt koormat tahad?

Enamus hakkeplatse jätavad paar kanti maha - ole ainult mees ja kühvelda kokku. Minu metsast võetu jäägid kadusid igatahes paari nädalaga kuhugi. Silma järgi nii kuupi kolm, viies erinevas unikus. Kenasti näha, kus töö käis.

Kaasikukoormaid suudavad teha enamus kinnisvarahooldusi, kus olemas tummisem hakkur. Iseasi, kas selle priboori kohaleveeretamise tasu mõistlik on...
40 m3 on paras vast aastaks.
Bauhofi vastas lasti mullu sügisel ka hunnik võsa läbi ja midagi maha ei läinud.Mul haagisel kah nüüd kast peal kuhu 3 m3 kenasti sisse mahub.
Vasta

(08-06-2016, 21:27 PM)veix__ Kirjutas:  Katel ja põleti minu arvamuse kohaselt ei ole küll asjad, mida ise kodus garaazis valmis ehitada. Võib ju mingi asja valmis saada, mis TÖÖTAB, iseasi on aga kuidas töötab, milline on põlemise kasutegur (mõõdetakse vastava aparaadiga, mul on see olemas) ja kui ohutu süsteem on. Kahjuks ainult korstnasse mineva suitsugaasi temperatuuri järgi ei saa ennustada kasutegurit, loeb ka suitsugaasi keemiline koostis. Juba eelpool hakkas silma, et oli mainitud puugaasi, mis süütamise ajal plahvatas. 

Katelt jah tõesti,aga põleti miks ka mitte,sest 4-5 kilo mis poekarla küsib on ikka liiast.Jah se poekarla oma töötab automaatselt,aga saab ka lihtsamalt.Mul pole nt sellist ruumigi kuhu see poekarla kolakas ära mahutada,ehita õue eraldi katlamaja.Tehas ostab kõik reduktorid ja muud vidinad tutikana poest ja sinna need kilod lähevad.Ise tehes saab osta.ee asjad vahel imesoodsalt.
raplametalli põleti tigu tehtud oli vist 6-8 mm teraslehest,ilus kena,aga maksab,mul seevastu 2 mm pole nii kena,aga asi töötab ja mulle piisab.
Mul läheb viadrusest 120-150 korstnase ja see väga hea tulemus minuarust,koostist muidugi ei tea,aga kena valge suits väljub korstnast tõsi kerge ebatavaline aroom on suitsul.Kui nüüd võrrelda viadrust mida köetakse halupuuga ja kolde uksel regulaator peal siis korstnast väljub kena tomu ja looduse saaste kordades hullem.
Vasta

(09-06-2016, 13:05 PM)muska71 Kirjutas:  Mul läheb viadrusest 120-150 korstnase ja see väga hea tulemus minuarust,koostist muidugi ei tea,aga kena valge suits väljub korstnast tõsi kerge ebatavaline aroom on suitsul.
Panin ka tähele, et oksahakkega kütmisel levib õues selline terav hais nagu põletaks keegi lõkkel mulluseid kartulivarsi. Ka tuhka tuli mul rohkem kui halgudega küttes. Kas see ongi hakkekütte eripära?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(09-06-2016, 15:25 PM)Basilio Kirjutas:  
(09-06-2016, 13:05 PM)muska71 Kirjutas:  Mul läheb viadrusest 120-150 korstnase ja see väga hea tulemus minuarust,koostist muidugi ei tea,aga kena valge suits väljub korstnast tõsi kerge ebatavaline aroom on suitsul.
Panin ka tähele, et oksahakkega kütmisel levib õues selline terav hais nagu põletaks keegi lõkkel mulluseid kartulivarsi. Ka tuhka tuli mul rohkem kui halgudega küttes. Kas see ongi hakkekütte eripära?

Mul teravat haisu pole,aga teistsugune lõhn küll,aga mitte midagi ebameeldivat.
Vasta

(09-06-2016, 15:25 PM)Basilio Kirjutas:  Panin ka tähele, et oksahakkega kütmisel levib õues selline terav hais nagu põletaks keegi lõkkel mulluseid kartulivarsi. Ka tuhka tuli mul rohkem kui halgudega küttes. Kas see ongi hakkekütte eripära?

Koored... Sad  Mida rohkem koort, seda kangemad heitgaasid. Puit ise põleb pea jääkideta, kui õhku piisavalt ja õigetesse kohtadesse  koldes anda. Cool

Vat see "õige koht" ühel hääl katlal poole hinnast maksabki.
Vasta

Ja sellega ongi sedasi, et korraliku ja ühtlase hakke jaoks läheb vaja ka head toormaterjali, mitte seda okastega segi oksaräga, mida meil metsaservades läbi lastakse. Kodukatlas sihukest asja põletades pole arvatavasti ei kasutegurit ega kedagi. Suures pole vist niipalju vahet, sest ebaefektiivsuse maksavad kinni tädi maalid ja onu endlid.

Pelletiga katsetades said asjad üsna lihtsalt selgeks, et paki peale kirjutatud juttu väga tõsiselt võtta ei maksaks. Ostsin talvel nimelt tonni pelletti ja seal oli umbes pooleks kahte sorti pulgakesi, ühed läti poolt, teised venemaalt. Kütteväärtused ja tuhasused ja niiskus numbriliselt samasse auku. Vahe tekkis siis, kui läti omade järgi seadistatud "põleti" ei suutnud vene omadega enam akupaaki ülesse kütta. Kui täpselt sama seadistusega olid ühel suitsugaasid 150 ja teisega ei läinud üle 100, siis oskaks ainult punne või nende toormaterjali süüdistada. Paned peo peale ja vaatad, suht sarnased, vene omad isegi veidi heledamad välimuselt.
Vasta

Eile niitväljal võtsin autojuhil sabast,palus kontoorasse helistada,helistasin ja õhtu saatsin ka meili ja oh üllatust täna helistati tagasi ja saadaval mitmesuguse kvaliteediga hake.Osa oksarägast tehtu ehk sama millega praegu kütan ja ka kvaliteetsem pidavat saada olema 12 rubla kuup.Kurat õues lõkkes põleb ju kenasti valusa leegiga katlas peab samuti põlema.
Akupaagi soojenemisest veel.Kui panna 50-60 C pealt pump käima katla ja paagi vahel siis kulub hulga rohkem kütet ja ka aega läheb rohkem.naine avastas,et kui 70 pealt pump käima siis on ikka tükk maad ökom ja kiirem,sama ka katelpliidiga.
Vasta

Küsimus targematele. 
Kas seina sees soojustusena olnud saepurusegu saab kasutada kütteks või kõlbab see ainult prügimäele?

Kui kellelgi on huvi, siis Tallinnas Nõmmel on tasuta ära anda saepuru: Link kuulutusele
Vasta

Kasutati koos lubajaga seina soojustueks. Vähemalt mulle väideti nii kui küsisin mis valge asi seal saepuru sees on. Kuidas see põleb ei tea
Vasta

Eks täideti igat moodi,küll puhta saepuruga ja segudega.
Vasta

Ma ei tea täpselt, mis selle seapuruga aja jooksul juhtuda võiks, aga seitsekümmend kuni sada aastat vanad männipuidust lengid ja muu sihuke kraam küll eriti põleda ei tahtnud. Jumala purukuiv kraam aga põlemiseks pead päris puid lisama, muidu kustub tuluke lihtsalt ära. Puit kuidagi vaigustub või tärpentiinistub aja jooksul ära ja kütteväärtust peaaegu polegi, kuigi tasuta anti. Seega ei soovitaks selle puruga eriti jageleda.
Vasta

(27-06-2016, 21:28 PM)alfredo Kirjutas:  Ma ei tea täpselt, mis selle seapuruga aja jooksul juhtuda võiks, aga seitsekümmend kuni sada aastat vanad männipuidust lengid ja muu sihuke kraam küll eriti põleda ei tahtnud. Jumala purukuiv kraam aga põlemiseks pead päris puid lisama, muidu kustub tuluke lihtsalt ära. Puit kuidagi vaigustub või tärpentiinistub aja jooksul ära ja kütteväärtust peaaegu polegi, kuigi tasuta anti. Seega ei soovitaks selle puruga eriti jageleda.

Olen julm, aga puhta puidu kohta on su jutt puhas jura. Isegi palju vanem puit põleb. Vana puit võib muutuda kõvaks ja raskesti töödeldavaks, aga muud hullu pole kuulnud. 70+ aastased põranda talad põlesid väga edukalt, sai sellistest kunagi jaanituld tehtud ja ära tule rääkima, et päris puid tuli ka lisada.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Lgp.Ksf metsakohin.
Minu jutt võis küll tunduda jura, kuid kogemus oli isiklik. Neid lenge on veel hunnik neid järgi, kui tahad katsetada, tule tee proovi.
See pole kahjuks ainuke kogemus puudega, mis näevad välja nagu päris, kuid ei taha põleda. Kunagi üks hea inimene orgunnis koormatäie mingit sellist poolväärishalupuid(vabandan keelenatside ees hübriidsõna pärast), mis olid kuivatis kuivatatud ja muidu saadetakse ameerikamaale rikastele ja ilusatele. Raske raha eest ikka. No vot, kuivad puud, lausa helisevad kui kokku lööd, ilusas väikses mõõdus ja nii edasi, aga katlasse pannes pead käima iga natukese aja tagant segamas ja susimas või muidu sealjuures tantsu löömas, et radikad härma ei läheks. Põhimõtteliselt kustub tuluke ära, kui kõik eelnev natukeseks ära ununes. Ja mingit mahedat pesupulbri haisu ajasid veel lisaks välja, see muidugi asjasse vist ei puutu, võib-olla oli neid kundede jaoks millegagi lõhnastatud või sedasi.
Kuna katlakütja karjääri võin dekaadidega mõõta, on igasugu nalja nähtud ja võin julgelt lisada, et korraliku kuuse- või lepa- või männipuuga pole iial sellist jama juhtunud, nagu kirjeldatud sai. Põleb ilusti lõpuni ja ongi vaja uus täis alla panna. Vahepeal vahi telekat või ehita lumememme.
Vasta

(28-06-2016, 23:29 PM)alfredo Kirjutas:  Lgp.Ksf metsakohin.
Minu jutt võis küll tunduda jura, kuid kogemus oli isiklik. Neid lenge on veel hunnik neid järgi, kui tahad katsetada, tule tee proovi.
See pole kahjuks ainuke kogemus puudega, mis näevad välja nagu päris, kuid ei taha põleda. Kunagi üks hea inimene orgunnis koormatäie mingit sellist poolväärishalupuid(vabandan keelenatside ees hübriidsõna pärast), mis olid kuivatis kuivatatud ja muidu saadetakse ameerikamaale rikastele ja ilusatele. Raske raha eest ikka. No vot, kuivad puud, lausa helisevad kui kokku lööd, ilusas väikses mõõdus ja nii edasi, aga katlasse pannes pead käima iga natukese aja tagant segamas ja susimas või muidu sealjuures tantsu löömas, et radikad härma ei läheks. Põhimõtteliselt kustub tuluke ära, kui kõik eelnev natukeseks ära ununes. Ja mingit mahedat pesupulbri haisu ajasid veel lisaks välja, see muidugi asjasse vist ei puutu, võib-olla oli neid kundede jaoks millegagi lõhnastatud või sedasi.
Kuna katlakütja karjääri võin dekaadidega mõõta, on igasugu nalja nähtud ja võin julgelt lisada, et korraliku kuuse- või lepa- või männipuuga pole iial sellist jama juhtunud, nagu kirjeldatud sai. Põleb ilusti lõpuni ja ongi vaja uus täis alla panna. Vahepeal vahi telekat või ehita lumememme.
Kas siin äkki polegi võtmesõna see "...mahedat pesupulbri haisu ajasid veel lisaks välja..." Tegemist võis olla tulekaitevahendiga immutatud puiduga. Praegu kasutusel olevatel immutusainetel on peened tootenimed, aga laias laastus põhinevad nad kõik kas ammooniumfosfaadil, ammooniumsulfaadil, booraksil või boorhappel. Peale selle on olemas ka mingi kaitselakk. Kui puit on ikka nende värkidega töödeldud ega ta siis tõesti põleda ei taha. 
Aga muidu põleb stradivaariuse viiul sama hästi, kui värske kuiv puit või isegi paremini, sest küllap ta on puuriidast kuivemas kohas hoitud. Cool
Vasta

(29-06-2016, 15:01 PM)nunu Kirjutas:  Kas siin äkki polegi võtmesõna see "...mahedat pesupulbri haisu ajasid veel lisaks välja..." Tegemist võis olla tulekaitevahendiga immutatud puiduga. Praegu kasutusel olevatel immutusainetel on peened tootenimed, aga laias laastus põhinevad nad kõik kas ammooniumfosfaadil, ammooniumsulfaadil, booraksil või boorhappel. Peale selle on olemas ka mingi kaitselakk. Kui puit on ikka nende värkidega töödeldud ega ta siis tõesti põleda ei taha. 
Aga muidu põleb stradivaariuse viiul sama hästi, kui värske kuiv puit või isegi paremini, sest küllap ta on puuriidast kuivemas kohas hoitud. Cool
Ega tegelikkuses ongi keelatud kütta kkaubaaluste,värvitud puidu ja muu sellisega kuna reostab loodust.
Vasta

Kui kedagi huvitab "rebak"-i tegemine või soetamine ja isetegemisrõõm kõrvale jätta, on asi soodsam tuua omale poolast.
meil siin ärimehed ka midagi üritavad, aga ei jõua nemad ka kõike, lihtsam vist ise järgi ära käia kaunil poolamaal.
Rebak-i hind poolas
Rebak juba väärindatult, eestisse toodult

rahakurssi saab igaüks ise rehkendada- 1€=4,3Zl
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne